lühiülevaade

1. Vene aeg Eestis
1721-1918

2. Venemaad valitsenud monarhid
(al 1721 Venemaa keisririik)
 1682 – 1725 Peeter I
 1725 – 1727 Katariina I
 1727 – 1730 Peeter II
 1730 – 1740 Anna Ivanovna
 1740 – 1741 Ivan VI
 1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna
 1762 Peeter III
 1762 – 1796 Katariina II Suur
 1796 – 1801 Paul I
 1801 – 1825 Aleksander I
 1825 – 1855 Nikolai I
 1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja
 1881 – 1894 Aleksander III
 1894 – 1917 Nikolai II

3. Asustus
Pärast Põhjasõda elas Eestis u 170000 inimest
(sõda, näljahäda, katk)
 Kirikud olid metsa kasvanud.
 Põllud kasvatasid sööti.
 Koduloomi ei olnud.
 Mõisad nägid välja nagu rehielamud.
1858. aastaks elas umbes 750000 inimest
(loomulik iive, immigratsioon)

4. Asustus
 Eesti oli agraarmaa
 Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%;
eestlased – 30-40%, muud rahvused – 10%)
 Talupoegi – u 95%
 Aadlikke – u 0,5-1%
Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslased
Kui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta
Saksastus (kuni 20. saj)

5. Balti erikord (1721-1783; 1796-1880)
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Vene riigi
koosseisus.
 Balti aadlil säilis omavalitsus (koostati aadlimatriklid)
 Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
 Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja
tollipiir.
 Eesti- ja Liivimaa kubermangud
 Restitutsioon – riigistatud mõisate tagasiandmine
Kindralkuberneri ülesanded:
Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine.
Riigitulude laekumise jälgimine.

6. Balti erikord
Põhjused:
 Vallutatud alade
püsimajäämine
 Kohaliku balti aadli
poolehoiu võitmine
Foto: wikipedia.org

7. Balti erikord
 Kohaliku aadli seast valiti 2 valitsusnõunikku, kelle
ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna
kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.
 Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja
Saaremaa rüütelkond.
 Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid.
 Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes
endile kohad kiriku juhtorganites.
 Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis
Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.

8. Balti erikord
+ hoidis ära põliselanike
venestumise ja saksastumise
+ aitas säilitada kohalikku
kultuuri ja omapära
+ võimaldas säilitada tihedad
suhted Lääne-Euroopaga ja
tagas piirkonna kiire arengu
- baltisaksa aadli
piiramatu võim
- eestlaste õiguste
mahasurumine
- pärisorjuse
süvenemine

9. Talurahva olukord (Roseni deklaratsioon)
Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsiooni- 1739) järgi
oli siinne talupoeg pärisori:
 Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa.
 Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale.
 Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille
suurus polnud piiratud.
 Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte
riigile.
Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg
kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid
ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.

10. Mõisa- ja talupõllundus
• Viljakaubandus
• Tollivaba kauplemisõigus - vilja väljavedu Rootsi.
• Uus viljatarbija u 50000- meheline Vene sõjavägi.
• Peamine väljaveetav kaup Vene turule - viin.
• Viinaköökide kütmiseks raiuti maha põlismetsad.
• Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi
turule viidi.
• Pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele
mõisates ja see omakorda parandas põldude viljakust.

11. Kaubandus
Väljavedu
 Vili
 Metsamaterjal
 Lina
 Kanep
 Viin
 Liha
Sissevedu
 Sool
 Raud
 Tubakas
 Heeringas
 Luksuskaubad
 Riie