Venemaad valitsenud monarhid
(al1721 Venemaa keisririik)
1682 – 1725 Peeter I
1725 – 1727 Katariina I
1727 – 1730 Peeter II
1730 – 1740 Anna Ivanovna
1740 – 1741 Ivan VI
1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna
1762 Peeter III
1762 – 1796 Katariina II Suur
1796 – 1801 Paul I
1801 – 1825 Aleksander I
1825 – 1855 Nikolai I
1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja
1881 – 1894 Aleksander III
1894 – 1917 Nikolai II
3.
Asustus
Pärast Põhjasõda elasEestis u 170000 inimest
(sõda, näljahäda, katk)
Kirikud olid metsa kasvanud.
Põllud kasvatasid sööti.
Koduloomi ei olnud.
Mõisad nägid välja nagu rehielamud.
1858. aastaks elas umbes 750000 inimest
(loomulik iive, immigratsioon)
4.
Asustus
Eesti oliagraarmaa
Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%;
eestlased – 30-40%, muud rahvused – 10%)
Talupoegi – u 95%
Aadlikke – u 0,5-1%
Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslased
Kui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta
Saksastus (kuni 20. saj)
5.
Balti erikord (1721-1783;1796-1880)
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Vene riigi
koosseisus.
Balti aadlil säilis omavalitsus (koostati aadlimatriklid)
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja
tollipiir.
Eesti- ja Liivimaa kubermangud
Restitutsioon – riigistatud mõisate tagasiandmine
Kindralkuberneri ülesanded:
Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine.
Riigitulude laekumise jälgimine.
Balti erikord
Kohalikuaadli seast valiti 2 valitsusnõunikku, kelle
ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna
kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.
Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja
Saaremaa rüütelkond.
Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid.
Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes
endile kohad kiriku juhtorganites.
Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis
Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.
8.
Balti erikord
+ hoidisära põliselanike
venestumise ja saksastumise
+ aitas säilitada kohalikku
kultuuri ja omapära
+ võimaldas säilitada tihedad
suhted Lääne-Euroopaga ja
tagas piirkonna kiire arengu
- baltisaksa aadli
piiramatu võim
- eestlaste õiguste
mahasurumine
- pärisorjuse
süvenemine
9.
Talurahva olukord (Rosenideklaratsioon)
Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsiooni- 1739) järgi
oli siinne talupoeg pärisori:
Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa.
Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale.
Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille
suurus polnud piiratud.
Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte
riigile.
Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg
kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid
ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.
10.
Mõisa- ja talupõllundus
•Viljakaubandus
• Tollivaba kauplemisõigus - vilja väljavedu Rootsi.
• Uus viljatarbija u 50000- meheline Vene sõjavägi.
• Peamine väljaveetav kaup Vene turule - viin.
• Viinaköökide kütmiseks raiuti maha põlismetsad.
• Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi
turule viidi.
• Pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele
mõisates ja see omakorda parandas põldude viljakust.