Download to read offline
Rootsi aeg
- 1.
- 2. HalduskorraldusEestimaa kubermang (Läänemaa,Harjumaa, Järvamaa, Virumaa)Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa ning Põhja Läti)
- 3. HalduskorraldusKõrgem valitsusametnik- kindralkubernerTemaÜlesanded:Kamandas sõjaväge
- 4. Nimetas ametisse ningkontrollis riigiametnike
- 5. Jälgis raha laekumistja kulutamist
- 6. Kandis hoolt postiteenistuse,teede ja sildade eest ning tagasid avaliku korra.RüütelkonnadEestimaa rüütelkondLiivimaa rüütelkondSaaremaa rüütelkondNende ülesanded:Koondada maavaldajast aadlikke
- 7. Kaitsta aadlikke õigusiRootsi riigivõimu eest
- 8. Lahendada kõiki kohalikkeküsimusiRüütelkonnadRüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant.Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega.Liivimaa maamarssal tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega.
- 9. KohtuvõimEestimaal seati avalikukorra tagamiseks ametisse adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanneteks olid:Hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest
- 10. Uurida talupoegade väiksemaidkuritegusid ning karistada neid selle eest. Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus, mis asus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.
- 11. Rootsi riigivõim jaBalti aadelAlad, kes tulid Rootsi võimu alla vabatahtlikult said eesõigused. Need alad mis vallutati, neil kehtisid maksud edasi.1629. aastal määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada.1632. aastal tuli võimule aristokraatia, kes saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga.Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.
- 12. Rahvastik1629. aastal sõlmisidPoola ja Rootsi vaherahu, aga tänu sõdadele oli rahva arv katastroofiliselt kahanenud.1620-ndatel oli talurahva arv väiksem kui 100 000 inimest.1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, kes vabastati kolmeks aastaks maksudest.1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veerandi rahvastikust.17. sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased.1697. aastal oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000.
- 13. ReduktsioonReduktsioon tähendab erakätesseantud maade tagasivõtmist. See toimus kuna riigikassa oli vaja jälle ära täita.1680. aastal laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu.Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast et Saaremaa on kõige vähem vallutatud.Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle.Aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul, kes kohtles Rootsi riigivõimu eriti jõhkralt mõisteti surma koos vara äravõtmisega. Sellega hakkas kehtima uus haldusjaotus.
- 14. Talurahva olukordPärast reduktsioonioli talurahva olukord väga halb.1645. aastal kehtestati Põhja-eestis sunnismaisus ja pärisorjus.Suur osa mõisatest läks jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes.Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud.Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid.Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud.
- 15. Põllumajandus17. sajandil olimõisaid üle 1000.Suur rõhk oli teraviljakasvatusel, eriti kasvatati rukkist.Tööloomadest esikohal olid härjad. Mõisa- ja talupõlde oli palju rohkem ning tänu sellele kasvasid talupoegade teokoormised.Talupoegade kohustused jaotati kaheks: rakmetegu ja jalategu. Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu.Keelati ära jahi pidamine ning talupojad pidid osalema ajujahtidel.
- 16. Linnad ja kaubandusKõigetähtsamaks muutusid sadamalinnad.17. sajandis muutusid Eestis tähtsaks kaks linna Narva ja Tallinn. Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn.Välismaa poolt hinnatuim oli teravili, mida veeti hulgaliselt välja.Pulli Hans oli Eesti tähtsaim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks.Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks.
- 17.
- 18.
- 19.
- 20.
- 21.
- 22.