Sissejuhatus kordamisega I maailmasõjast, Eesti iseseisvumisest. Põhiosa Pariisi rahukonverentsist ja Versailles' rahust.

1. Lähiajalugu IX klassile Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

2. Kordamine – teadmiste raudvara 1914-1918 Esimene maailmasõda Antant versus Keskriigid Sõjategevus lõppes 11.11.1918. a Compiègne’i vahe rahuga Tähtsamad võitjariigid (Antant): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia Kaotajariigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria

3. Kordamine – teadmiste raudvara Venemaa Alustas sõda Antanti poolel, kuid suurte siseprobleemide tõttu... 1917 Veebruarirevolutsioon Ajutine Valitsus püüdis luua demokraatlikku vabariiki 1917 Oktoobrirevolutsioon Enamlased e bolševikud taotlevad proletariaadi diktatuuri Enamus riike ei tunnusta enamlaste võimu ja bolševikke püütakse kukutada (Kodusõda) Nõukogude Venemaa jäi rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks

4. Vladimir Iljitš Lenin

5. Kordamine – teadmiste raudvara Eesti Alates 1710. a tsaari võimu all (Balti erikord) 1860tel algas rahvuslik ärkamine Venemaa ebaedu I MS-s muutis ilmseks vajaduse ennast ise kaitsta Märtsis 1917 andis Ajutine Valitsus autonoomia (moodustati rahvuskubermang) Novembris 1917 võimule enamlased (Kingissepp, Anvelt) Enamlaste reformid (nt riigistamine) põhjustasid rahulolematuse Iseseisva riigi loomise idee!

6. Kordamine – teadmiste raudvara 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee (Päts, Konik, Vilms) Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks 25. veebruaril 1918 algas Saksa (keisririigi okupatsioon ) Novembris 1918 (Compiègne’i vaherahu) Saksamaa loobus võimust ja väed lahkusid Nõukogude Venemaa üritas enamlaste võimu taas kehtestada – algas Vabadussõda Tänu vabatahtlikele, naaberriikide ja Suurbritannia abile suutsid Eesti väed Punaarmee Eesti alalt välja tõrjuda

8. Kordamine – teadmiste raudvara Kohalikud baltisakslased üritasid moodustada Balti hertsogiriiki Sõdimist nende vastu nim Landeswehri sõjaks Võnnu lahing – Võidupüha 23. juuni 2. veebruaril 1920 sõlmis Eesti rahulepingu Nõukogude Venemaaga – Tartu rahu Nõukogude võim tunnustas alatiseks Eesti vabariigi iseseisvust ja piiri, lubas häid suhteid

9. Saksamaa küsimus oli lahtine... ... sest Compiègne’i vahe rahu lõpetas sõjaTEGEVUSE, sõja lõpetamiseks oli vaja rahu KÕIK võitjariigid kogunesid Pariisi rahukonverentsile (1918-1920), et leppida kokku rahulepingu tingimustes Istungid Versailles’ lossis Kaotajariike arutelule ei kutsutud, neil oli võimalik ainult nõustuda

10. Versailles’ loss ja sealne peeglisaal

11. Versailles’ süsteemi loojad David Lloyd George – Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando – Itaalia peaminister Georges Clemenceau - peaminister Woodrow Wilson – USA president

12. Rahulepingud Sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel Sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed Versailles’ rahuleping – Saksamaaga

13. Versailles’ rahulepingu tingimused Saksamaa oli sõja süüdlane Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele Loodi Reini demilitariseeritud tsoon

14. Saksamaa pärast Versailles’ rahu: oranž – Reini demilitariseeritud tsoon kollane – Saksamaa oli sunnitud loovutama viirutatud kollane – jäi pärast hääletust Saksamaale

15. Saksamaa kaotas: 100% I MS eelsetest kolooniatest 80% sõjaeelsest laevastikust 48% raua kogutoodangust 16% söe kogutoodangust 13% 1914. aasta pindalast 12% rahvastikust

16. Euroopa I maailmasõja eel : roheline – Antant ja liitlased; oranž – Keskriigid; lilla – neutraalsed riigid

17. Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi

18. Rahvasteliit 1919-1946 42 asutajariiki Võimalike riikidevaheliste tülide lahendamiseks Majandusliku ja kultuurilise koostöö edendamiseks Algselt ei võetud liikmeks I MS kaotajariike (sh Saksamaad – võeti vastu 1926) ega NSV Liitu (alles 1934) Eesti liikmeks 1921 USA liikmeks ei astu

19. Lünk sillas. Silt: Selle Rahvasteliidu silla kujundas USA president Milles seisnesid Rahvasteliidu probleemid?

20. Rahu ja tulevane kahuriliha Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): “Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!” Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta?

21. Küsimused Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks? Kuidas mõjutas Pariisi rahukonverents Eestit? (Vihje: vt kaarti) Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile “noa selga torkamisega”. Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks