DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: Sissejuhatus kursusesse

DTI6001.DT
Õppimine
kõrgkoolis
Sissejuhatus kursusesse

Hans Põldoja
õppejuht, haridustehnoloogia dotsent
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Haridus:
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016)
Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net

Tutvumismäng: 2 tõde ja 1 vale

Põhimõtted
• Avatus
• Õppijakeskus

Kursuse eesmärgid
• Kujundada valmisolek kõrgkoolis õppimiseks ja luua
võimalused koostööks ja iseseisvaks õppimiseks läbi
akadeemilise kirjutamise, infootsingu ja digipädevuste
kujundamise.
• Toetada võimekust mõtestada digitaalsete tehnoloogiate rolli
tänapäeva ühiskonnas.

Kursuse teemad
• Digipädevused
• Õpioskused
• Kirjalik- ja suuline eneseväljendusoskus
• Infootsingud, -allikad ja –tehnoloogiad

Õpiväljundid
Kursuse läbinu:
• oskab õpioskuste arendamise toetamiseks luua õpistrateegiaid kasutades sobivaid enese- ja ajajuhtimise
tehnikaid;
• oskab luua korrektselt vormistatud akadeemilist teksti kasutades sobilikke infoallikaid;
• oskab kasutada kriitilise mõtlemise, lugemise, kirjutamise meetodeid ja strateegiaid, analüüsida
argumentide sisulist külge ning esitada oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult;
• oskab enese õpinguid planeerida, end ja oma võimalusi analüüsida ning nendest lähtuvalt oma valikuid
teha;
• valdab õppetöös kasutatavaid õpikeskkondi ja oskab kasutada õppetegevust toetavaid tehnoloogiaid;
• omab ülevaadet digitehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuse suundadest ning oskab
arutleda digitehnoloogiate rakendusvõimaluste üle tänapäeva ühiskonnas.

Kursuse ülesehitus
• 6 EAP / 156 tundi
• 4 x 14 = 56 kontakttundi
• Individuaalsed ülesanded 46 tundi
• Rühmatöö 26 tundi
• Lugemine, harjutamine, katsetamine 28 tundi

Nädal Kontakttunnid Lugemispäevik Partnerhinnangud Enesehinnang Referaat Esitlus Lugemine,
harjutamine,
katsetamine
Kokku
04.09.2017 4 2 6
11.09.2017 4 3 2 9
18.09.2017 4 3 2 9
25.09.2017 4 3 2 9
02.10.2017 4 3 2 9
09.10.2017 4 3 6 2 15
16.10.2017 4 3 2 2 11
23.10.2017 0
30.10.2017 4 3 2 2 11
06.11.2017 4 3 4 2 13
13.11.2017 4 3 4 2 13
20.11.2017 4 3 2 6 2 17
27.11.2017 4 6 2 12
04.12.2017 4 4 4 2 14
11.12.2017 4 2 2 8
Kokku 56 30 8 8 22 4 28 156
Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle.

6 EAP mahuga kursuse puhul on üliõpilase töö maht kokku 156 tundi.

Kursuse ajakava
08.09.2017 kell 8.15–11.45, Hans Põldoja
Sissejuhatus kursusesse. Õppetöös kasutatavad digitaalsed keskkonnad: ÕIS, ASIO, Moodle.
Koostöökeskkonnad ja pilverakendused. Ajaveebil põhineva personaalse õpikeskkonna ülesseadmine.
Õppekorraldus Tallinna Ülikoolis. Õppekorralduse eeskiri, akadeemiline kalender, õppekava
ülesehitus.
kell 10.15–11.45, Peeter Normak
Rakendusinformaatika akadeemilise suuna tutvustus: Informaatikaõppest Tallinna ülikoolis –
võimalused ka mitteinformaatikutele.

Kursuse ajakava
Õppekorralduslike juhtumite lahendamine. Toetused ja stipendiumid, õppimine välismaal,
üliõpilaselu, nõustamine.
29.09.2017 kell 8.15–9.45, Kairit Tammets
21. sajandi õppija, digipädevused riiklikes dokumentides, digipädevuste mudelid, digipädevuste
analüüs.
kell 10.15–11.45, Andi Kivinukk
Matemaatika ja matemaatika didaktika akadeemilise suuna tutvustus: Matemaatikast meid
ümbritsevates tehnoloogiates.

Kursuse ajakava
Õpioskused: Ennast juhtiv õppimine, täiskasvanud õppija eripärad, ajaplaneerimine, ootused õpingutele.
kell 10.15–11.45, Pirje Jürgens
Õppimisest üliõpilase pilgu läbi.
Erinevad õpistrateegiad, eneseanalüüs “Mina õppijana”.
kell 10.15–11.45, Mart Laanpere
Haridustehnoloogia akadeemilise suuna tutvustus.

Kursuse ajakava
Infoallikad ja infootsing. Otsingumootorid. Digitaalsed andmebaasid. Allikate
usaldusväärsuse hindamine. Viitamine.
Viitamise harjutused.
kell 10.15–11.45, Sirje Virkus
Infoteaduse akadeemilise suuna tutvustus.

Kursuse ajakava
10.11.2017 kell 08.15–11.45, Pille Eslon
Teoreetilised, empiirilised ja rakenduslikud uuringud. Uurimistöö objekt, aines, probleem, lahendamist
ootavad küsimused, meetodi(te) valiku põhjendamine – teadmuse vahendamine suulises ja kirjalikus
vormis. Akadeemiline väljenduslaad ja terminiloome.
17.11.2017 kell 08.15–9.45, Pille Eslon
Teadusväljaanded, publikatsioonide liigid ning sihtrühmad.Teaduspublikatsiooni struktuur, sisu ja
keeleline vormistus. Refereerimine ja tsiteerimine, autoritekst. Keelemustrid, mida tüüpiliselt kasutatakse
teadusteksti vormistamisel.
kell 10.15–11.45, David Lamas
Inimese ja arvuti interaktsiooni akadeemilise suuna tutvustus.

Kursuse ajakava
24.11.2017 kell 08.15–11.45, Pille Eslon
Analüütiline lugemine, kriitiline analüüs, uuringu tulemuste üldistamine,
kokkuvõtte koostamine. Kolme artikli lühitutvustus suulise ja kirjaliku
kokkuvõtte vormis. Uurimistulemuste visualiseerimine.
Esitluste koostamine ja avalik esinemine. Interdistsiplinaarsed õpiprojektid
ja ELU. Instituudi laborite võimalused.

Kursuse ajakava
08.12.2017 kell 08.15–11.45: Kursuse lõpukonverents I
15.12.2017 kell 08.15–11.45: Kursuse lõpukonverents II

Õpikeskkond
• Kursuse ajaveeb https://dti6001.wordpress.com
• Moodle
• Õppijate ajaveebid
• Erinevad veeb 2.0 vahendid
• Kursuse märksõna: dti6001

Hindamine
• Kursus lõppeb arvestusega (arvestatud / mittearvestatud)
• Arvestuse sooritamiseks on vajalik koguda individuaalsete
ülesannete ja rühmatöö eest vähemalt 18 punkti 35-st
• Sealhulgas peab kindlasti olema esitatud referaat, vähemalt 3
loengupäevikut, digipädevuste analüüs ning enesehinnang
kursuse lõpus.

Hinnatavad ülesanded
• 5 loengupäeviku sissekannet (kuni 3 punkti loengupäeviku kohta)
• digipädevuste analüüs (kuni 3 punkti)
• referaat (kuni 10 punkti)
• esitlus (kuni 3 punkti)
• partnerhinnangud (kuni 3 punkti)
• enesehinnang (1 punkt)

Loengupäevikud
• Loengupäeviku põhitekst ca 2000–4000 tähemärki
• Sisaldab viiteid vähemalt 5 teemakohasele allikale
• Viited veebiallikatele on esitatud linkidena, viited muudele
allikatele on vormistatud APA viitamissüsteemi järgi
• Esitatakse ajaveebipostitusena või Moodle’i kaudu
• Töömaht: 6 tundi

Referaat
• Referaat kirjutatakse 4-liikmelistes rühmades
• Teemad ja rühmad lepime kokku hiljemalt 20.10
• Esitamise tähtaeg 03.12
• Töömaht: 22 tundi

Viitamine ja plagiaat
• Iseseisvad tööd ei tohi sisaldada plagiaati
• Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need
on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale.
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides)
koos korrektse akadeemilise viitega
• Esmakordse plagiaadijuhtumi puhul hoiatus, teistkordse
plagiaadijuhtumi puhul arvestus mittesooritatud (ÕKE § 21 lg 23)

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171). 
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identiﬁkaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identiﬁkaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book

25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page

Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.

Enesehinnangud ja partnerhinnangud

Küsimused kursuse korralduse
kohta?

Õpikeskkonna mõiste
“Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja
füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja
õpivad.” (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2011)
• Füüsiline õpikeskkond
• Sotsiaalne ja vaimne õpikeskkond
• Virtuaalne õpikeskkond
• Personaalne õpikeskkond
• Avatud / suletud õpikeskkond

Virtuaalsed õpikeskkonnad ja
õpihaldussüsteemid

https://oercourse.wordpress.com

https://opikeskkonnad.wordpress.com

https://veebiarendus.wordpress.com

Ajaveebipõhise kursuse formaat
• Kursuse ajaveeb
• Õppijate personaalsed ajaveebid
• Erinevad Veeb 2.0 vahendid (SlideShare, YouTube, Twitter, …)
• Ülesanded kursuse ajaveebis
• Õppijate kodutööd postitustena personaalsetes ajaveebides
• Suhtlus kommentaaride kaudu
• Teema kokkuvõtted kursuse ajaveebis

Miks kasutada õppetöös ajaveebe?
• Parandada õppijate eneseväljendusoskust
• Toetada õppijatevahelist koostööd
• Luua võimalused tagasiside saamiseks kursusekaaslastelt
• Tutvustada uusi õppemeetodeid
• Rikastada õpikeskkonda
• Motiveerida õppijaid
• Avada õpikeskkond ülikoolivälistele osalejatele
(Goktas & Demirel, 2012)

WordPress ajaveebi ülesseadmine

https://www.lrb.co.uk/v39/n16/john-lanchester/you-are-the-product

“What this means is that even more than it is in the advertising
business, Facebook is in the surveillance business. Facebook, in
fact, is the biggest surveillance-based enterprise in the history
of mankind. It knows far, far more about you than the most
intrusive government has ever known about its citizens.”
(Lanchester, 2017)

80 Scientiﬁc American, December 2010 Illustration by John Hendrix
Tim Berners-Lee invented the World Wide Web. Today he is
director of the international World Wide Web Consortium, based in
the U.S. at the Massachusetts Institute of Technology. He is also a
professor of engineering at M.I.T. and a professor of electronics and
computer science at the University of Southampton in England.
The Web is critical not merely to the digital
revolution but to our continued prosperity—
and even our liberty. Like democracy itself,
it needs defending
T
HE WORLD WIDE WEB WENT LIVE, ON MY PHYSICAL DESKTOP IN GENEVA, SWITZER-
land, in December 1990. It consisted of one Web site and one browser,
which happened to be on the same computer. The simple setup demon-
strated a profound concept: that any person could share information
with anyone else, anywhere. In this spirit, the Web spread quickly from
the grassroots up. Today, at its 20th anniversary, the Web is thoroughly integrated
into our daily lives. We take it for granted, expecting it to “be there” at any instant,
like electricity.
The Web evolved into a powerful, ubiquitous tool because it was built on egali-
tarian principles and because thousands of individuals, universities and companies
have worked, both independently and together as part of the World Wide Web Con-
sortium, to expand its capabilities based on those principles.
The Web as we know it, however, is being threatened in different ways. Some of its
most successful inhabitants have begun to chip away at its principles. Large social-
networking sites are walling off information posted by their users from the rest of the
Web. Wireless Internet providers are being tempted to slow traffic to sites with which
they have not made deals. Governments—totalitarian and democratic alike—are
monitoring people’s online habits, endangering important human rights.
By Tim Berners-Lee
INFORMATION SCIENCE
LONG
LIVE
THE WEB

Avatud veebi põhimõtted
• Universaalsus (universality) — igale ressursile saab linkida
• Detsentraliseeritus (decentralization) — keegi ei oma keskset
kontrolli veebis sisu avaldamise üle
(Berners-Lee, 2010)

Arutelu naabriga: mida teie ootate
õpikeskkonnalt?

Viited
• Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). RT I, 14.01.2011, 2. Loetud aadressil https://
www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
• Hill, P. (2016). State of Higher Ed LMS Market for US and Canada: Spring 2016 Edition. http://
mfeldstein.com/state-higher-ed-lms-market-spring-2016/
• Goktas, Y., & Demirel, T. (2012). Blog-enhanced ICT courses: Examining their effects on
prospective teachers’ ICT competencies and perceptions. Computers & Education, 58(3), 908–
917. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2011.11.004
• Lanchester, J. (2017). You Are the Product. London Review of Books, 39(16), 3–10. Loetud
aadressil https://www.lrb.co.uk/v39/n16/john-lanchester/you-are-the-product
• Berners-Lee, T. (2010, December). Long Live the Web: A Call for Continued Open Standards and
Neutrality. Scientiﬁc American, 303(6), 80–85.

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: Sissejuhatus kursusesse

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Similar to DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: Sissejuhatus kursusesse

Similar to DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: Sissejuhatus kursusesse (20)

More from Hans Põldoja

More from Hans Põldoja (20)

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: Sissejuhatus kursusesse