Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 20. oktoober 2017

1. Infoallikad ja
infootsing
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

2. Kõigepealt natuke kodutöödest
• 1. loengupäevik: 37 blogipostitust + Moodle
• 2. loengupäevik: 29 blogipostitust + Moodle
• 3. loengupäevik: 26 blogipostitust + Moodle

3. Kursuse referaadist
• Teemavalik: seotud “Õppimine kõrgkoolis” teemadega või oma õpitava
erialaga
• Rühma suurus: 4 üliõpilast
• Teemade kokkuleppimine: Moodle’i foorum
• Põhiteksti maht: 4 lk rühma liikme kohta (+ Tiitelleht, sisukord, kasutatud
kirjandus)
• Töömaht: 22 tundi
• Esitamise tähtaeg: 03.12.2017

4. Kust allikaid leida?

5. Kust allikaid leida?
• Digitaalsete õppematerjalide kogud
• Raamatukogude andmebaasid
• Teadusartiklite ja -ajakirjade andmebaasid

6. Digitaalsete õppematerjalide kogud

7. http://www.e-ope.ee/repositoorium/

8. http://dspace.ut.ee/handle/10062/8541

9. http://lemill.net

10. https://www.merlot.org

11. https://ocw.mit.edu

12. http://www.oeconsortium.org/courses/

13. https://www.coursera.org

14. https://www.edx.org

15. Raamatukogude andmebaasid

16. https://www.ester.ee

17. http://ise.elnet.ee

18. http://www.digar.ee

19. http://erb.nlib.ee

20. Teadusartiklite andmebaasid

21. https://scholar.google.com

22. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

23. Digitehnoloogia alal olulisemad
andmebaasid
• ACM Digital Library: http://dl.acm.org
• IEEE Computer Society Digital Library: https://www.computer.org/csdl
• ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com
• SpringerLink: http://www.springerlink.com
• Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com
• MathSciNet: https://mathscinet.ams.org
• zbMATH: https://zbmath.org

24. Kogutud materjali hindamine

25. Kogutud materjali hindamine
• Teaduslikud allikad
• Lühikokkuvõtted
• Tsiteerimiste arv
• Avaldamise aeg
• Mitteteaduslikud allikad:
• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus
• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

26. Pattern Languages in Design
Pattern languages in
architecture
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein,
M. (1977). A Pattern Language: Towns,
Buildings, Construction. Oxford: Oxford
University Press.
Erickson, T. (2000). Lingua Francas for
Design: Sacred Places and Pattern
Languages (pp. 357–368). Presented at
the the conference, New York, New York,
USA: ACM Press. http://doi.org/
10.1145/347642.347794
Salingaros, N. A. (2000). The Structure of
Pattern Languages. Architectural Research
Quarterly, 4, 149–161.
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V.
(2006). Using pattern languages to
mediate theory–praxis conversations in
design for networked learning. Alt-J, 14(3),
211–223. http://doi.org/
10.1080/09687760600836977
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Cited by 212
Alexander, C. (1979). The Timeless Way of
Building. New York, NY: Oxford University
Press.
Cited by 4085
Cited by 3627
Cited by 135
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015
Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C.
(2004). Design Patterns For Collaborative
Learning: From Practice To Theory And
Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin
(Eds.), Proceedings of EdMedia World
Conference on Educational Media and
Technology (pp. 2493–2498).
Cited by 64
Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van
Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P.,
et al. (2005). A first exploration of an
inductive analysis approach for detecting
learning design patterns. Journal of
Interactive Media in Education, (3), 1–10.
Cited by 39
Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R.,
Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., &
Rusman, E. (2004). Towards a Pattern
Language for Networked Learning.
Presented at the Networked Learning
Conference 2004. Retrieved from http://
www.networkedlearningconference.org.uk/
past/nlc2004/proceedings/
individual_papers/goodyear_et_al.htm
Cited by 96
Cited by 45
Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design
patterns for complex learning. Journal of
Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/
10.5204/jld.v1i3.35
Cited by 24
Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis,
Y. (2007). Eliciting design patterns for e-
learning systems. Computer Science
Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/
10.1080/08993400600773323
Identifying design patterns
Gibbons, A. S. (2010). A Contextual
Framework for Identifying Instructional
Design Patterns. In P. Goodyear & S.
Retalis (Eds.), Technology-Enhanced
Learning: Design Patterns and Pattern
Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense
Publishers.
Cited by 45
McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J.
(2006). Patterns, designs and activities:
unifying descriptions of learning structures.
International Journal of Learning
Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/
10.1504/IJLT.2006.010632
Cited by 114
Goodyear, P. (2005). Educational design
and networked learning: Patterns, pattern
languages and design practice.
Australasian Journal of Educational
Technology, 21(1), 82–101.
Cited by 297
Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003).
Towards a Pattern Language for Person-
Centered E-Learning. In C. Crawford, N.
Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis
(Eds.), Proceedings of Society for
Information Technology Teacher Education
International Conference (pp. 2379–2382).
Chesapeake, VA.
Cited by 16
Sharing patterns
Sharing patterns
Pattern examples compared with
Alexander (INDEPENDENT REGION =
STUDY PROGRAMME)
Set of patterns for networked learning
Identifying patterns using IMS LD
Patterns deliberately leave some
implementation aspects vague
4 benefits of using patterns in learning
design

27. Pattern Languages in Design
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015

28. Allikate haldamise vahendid

29. https://www.mendeley.com/reference-management/reference-manager

33. http://papersapp.com

34. Allikatele viitamine

35. Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

36. Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori
nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed
autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number,
täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina,
viitekirjed lehekülje või teose lõpus

37. Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...

38. APA viitamissüsteem

39. http://www.apastyle.org

40. http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

41. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

42. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

43. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

44. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

45. Tekstisisesed viited

46. Kaks tekstisisese viitamise stiili
• Autori nimi ja aasta sulgudes:
Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite
kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate
teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel
(Paavola & Hakkarainen, 2014).
• Autori nimi tekstis, aasta sulgudes:
Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et
kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis
liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.

47. Tekstisisene viide sõltub autorite arvust
• 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse
alati välja
• 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite
perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori
perekonnanimi
• 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori
perekonnanimi

48. Nimi ja aasta sulgudes
1 autor (Carroll, 2000)
2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)
3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

49. Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited
1 autor (Carroll, 2000)
2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)
3 autorit (Väljataga et al., 2011)
5 autorit (Põldoja et al., 2006)
6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

50. Nimi tekstis, aasta sulgudes
1 autor Carroll (2000)
2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)
3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
6 või enam autorit Villems et al. (2012)

51. Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited
1 autor Carroll (2000)
2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)
3 autorit Väljataga et al. (2011)
5 autorit Põldoja et al. (2006)
6 või enam autorit Villems et al. (2012)

52. Autoriks organisatsioon või kollektiiv
• (Microsoft, 2016)
• (International Society for Technology in Education [ISTE],
2008)
• (ISTE, 2008)

53. Viide leheküljele või peatükile
• (Põldoja, 2016, lk 80)
• (Põldoja, 2016, ptk 6)
• Põldoja (2016, lk 80)

54. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes
• Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed
viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid
eristab semikoolon:
(Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)

55. Kasutatud kirjanduse loetelu viited

56. Allikate tüübid
• 7.01 Perioodikaväljaanded
• 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid
• 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded
• 7.04 Konverentsiartiklid
• 7.05 Doktori- ja magistritööd
• 7.06 Arvustused
• 7.07 Audiovisuaalne meedia
• 7.08 Andmekogud ja tarkvara
• 7.09 Avaldamata allikad
• 7.10 Arhiivimaterjalid
• 7.11 Veebipostitused
(American Psychological Association, 2010)

57. Perioodikaväljaanded

58. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and
personal learning environment: a challenge for instructional
design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3),
277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

59. http://www.doi.org

60. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A., & Priha, M.
(2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT).
International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

61. Ajakirja artikkel
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu
korda saada? Digi, 100, 46–47.

62. Ajalehe artikkel
Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet.
Eesti Päevaleht, lk 2–3.

63. Ajalehe artikkel veebis
Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks.
Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/
2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest

64. Raamatud ja raamatupeatükid

65. Terve raamat, trükiversioon
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta.
Tallinn: Medicina.

66. Terve raamat, trükiversioon
Cohn, M. (2004). User Stories Applied: For Agile Software
Development. Boston, MA: Addison-Wesley.

67. Toimetatud raamat
Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika
instituut.

68. Raamatupeatükk, trükiversioon
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse
tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere
(toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198).
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

69. Konverentsiartiklid

70. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011).
Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational
Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R.
Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol.
7048. Advances in Web-Based Learning - ICWL 2011 (lk 122–
131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/
10.1007/978-3-642-25813-8_13

71. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel
(2)
Uwizeyemungu, S., & Poba-Nzaou, P. (2015). Understanding
Information Technology Security Standards Diffusion: An
Institutional Perspective. O. Camp, E. Weippl, C. Bidan, & E.
Aïmeur (toim), ICISSP 2015: Proceedings of the 1st
International Conference on Information Systems Security and
Privacy (lk 5–16). SCITEPRESS.

72. Doktori- ja magistritööd

73. Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate
seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://
www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

74. Veebipostitused

75. http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html

76. (Lee, 2010)

77. http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html

78. Veebilehekülg
Riigi Infosüsteemide Amet. (2017). Andmevahetuskiht X-tee.
Loetud 30. aprill 2017 aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html

79. Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (kuupäev
puudub). Küberjulgeolek. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/
et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek

80. Vikipeedia artikkel
History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21.
november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/
History_of_Wikipedia

81. Ajaveebipostitus
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte
[ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://
oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

82. Õigusaktid

83. Riigi Teatajas ilmunud seadus
Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127. Loetud
aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016010

84. Muud dokumendid

85. http://blog.apastyle.org/apastyle/2017/01/how-to-cite-quality-standards-and-guidelines-in-apa-style.html

86. http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/02/how-to-cite-an-annual-report-in-apa-style.html

87. APA ja eesti keel

88. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes
• 3rd ed. — 3. trükk
• Retrieved from — Loetud aadressil
• Eds. — toim
• pp. — lk
• (2010, April 23) — (2010, 23. aprill)
• [Web log post] — [ajaveebipostitus]

89. Tarkvararakendustele viitamine

90. http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html

91. 1.4.4. CopperCore
CopperCore13
on IMS LD arendajatele mõeldud moodul, mis võimaldab ar
integreerida IMS LD spetsifikatsiooni oma lahendusse. CopperCore on a
komponendiks, mis võimaldab IMS LD spetsifikatsioonile vastavat õpidisai
dokumendist lugeda ja vastavalt arendusele keskkonnas toimida (Britain, 2004).
tarkvarauuendus CopperCore v3.3 oli aastal 2008 ning enam tarkvaravigu ei paran
12
http://scenedit.imag.fr
13
http://coppercore.sourceforge.net

92. Viidete vormistamine puuduva info
korral

93. Puuduva info näited
• Veebiallikal puudub avaldamise aeg
• Allikal puudub autori nimi
• Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid
• Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või
avaldamiskoht

94. Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud
aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/
microsoft-office-files

95. Tekstisisesed viited ilma autorita allikale
• Allikas on iseseisev terviklik teos:
(Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014)
• Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast
veebisaidist):
(“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

96. Üldine soovitus
Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia
soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja
toodud

97. Millal lisada kasutamise kuupäev?

98. http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html

99. APA Style generally asks the same thing: “What are you citing,
and where did you get it?” We also ask, “Who created it, and
when?” But we usually don’t ask, “When did you consult that
source?” One exception to this rule would be for material that
is subject to frequent change, such as Wikipedia entries.
(Becker, 2014)

100. Kasutatud kirjanduse loetelu APA
viitamissüsteemis
• Allikad järjestatakse järgnevalt:
• autori perekonnanime järgi
• ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi
• ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne
• Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata
järjestamata loeteluna (bulleted list)

101. Kust saab lisainfot?

102. http://blog.apastyle.org

103. http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing

104. Books
Book
In-text citation
(Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that ....
Reference list
Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press.
eBook
In-text citation
(Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed …
Reference list
Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from
http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996
For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL).
Where a DOI is assigned do not include Retrieved from
The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or
http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008,
Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list.
Book review

105. Automaatne viidete vormistamine

108. Kasutatud allikad
• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the
American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American
Psychological Association.
• Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online
Sources [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/
apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html
• Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a
Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://
blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-
website-in-apa-style.html

109. Kasutatud fotod
• David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/

110. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool