Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Viiendat aastat läbi viidud Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring kaardistab ettevõtete käibe-, kasumlikkuse, ekspordi-, investeeringute ja tööjõuprognoose. 2016. aasta uuringust selgus, et Eesti ettevõtted plaanivad lähiajal senisest rohkem investeerida, et olla konkurentsivõimelised nii kodus kui ka laienevatel välisturgudel.Uuringus osales 370 ettevõtet, kes nii käibe kui ka töötajate arvu poolest moodustavad kolmandiku kogu Eesti töötlevast tööstusest.
Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. 2017. aasta uuringus osales 260 tööstusettevõtet, mille käive esindab 36% kogu Eesti tööstusest.
Eesti majandus ja tööturg olid aasta esimesel poolel veel väga tugevad, kuid kasv on aeglustumas.
• Kas majanduskasv piirdub ainult aeglustumisega või näeme lähiajal ka langust?
• Kas meie tööstusettevõtted suudavad võimalikele majandusraskustele vastu seista?
Swedbanki Eesti kaubandusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Swedbanki kaubandusettevõtete uuring näitab, et Eesti jaekaupmehed on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikult meelestatud. Laienemisest olulisemaks peetakse e-kaubanduse arendamist, kulude optimeerimist ning tööd kaubavaliku muutmisel. Uuringus osales 241 Eesti jaekaubandusettevõtet kogukäibega 3,43 miljardit eurot – mis moodustab veidi enam kui poole kogu sektori käibest – ja mediaankäibega 1,42 miljonit eurot.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel (#REGREL) kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis lähemalt rahvastikuregistri andmete täiendamisest. "Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed," märkis Pungas. Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. "Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist," lisas Enel Pungas.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
5. Eesti ja naabrid
Robert Müürsepp04.07.2017
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2015Q1 2015Q2 2015Q3 2015Q4 2016Q1 2016Q2 2016Q3 2016Q4 2017Q1
Eesti Läti Leedu Soome Rootsi
6. SKP elaniku kohta, PPS, EL = 100
Robert Müürsepp04.07.2017
2007 2010 2013 2016
Euroopa Liit 100 100 100 100
Euroala 109 108 107 106
Saksamaa 117 120 124 123
Eesti 69 65 75 74
Läti 57 53 62 65
Leedu 60 60 73 75
Soome 119 116 113 109
Rootsi 128 125 125 124
Ühendkuningriik 111 107 107 108
7. Sisenõudlus
Robert Müürsepp04.07.2017
Aheldatud väärtuse muutus Panus SKP
kasvu,
protsendi-
punkti
Osatähtsus
SKPs
2016. aasta I kv 2017
Eratarbimiskulutused 4,2% 0,6% 0,3 53%
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 1,0% 1,0% 0,2 20%
KTKTI lõpptarbimiskulutused 7,5% 5,0% 0,1 2%
Kapitali kogumahutus põhivarasse ja
väärisesemed
-2,8% 16,5% 3,3 22%
16. Olulisemad tegevusalad
Robert Müürsepp04.07.2017
Aheldatud väärtuse
muutus
Osatähtsus
lisand-
väärtuses
Panus SKP
kasvu,
protsendi-
punkti
2016. aasta I kv 2017
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük -9% -26% 3% -0,7
Töötlev tööstus 1% 9% 16% 1,2
Ehitus 0% 23% 5% 0,9
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 4% 9% 12% 0,9
Veondus ja laondus 4% 6% 7% 0,4
Info ja side 10% 9% 6% 0,5
Kinnisvaraalane tegevus -3% 0% 10% 0
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus -3% 14% 6% 0,6
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1% -1% 7% -0,1
18. Kokkuvõte
Robert Müürsepp04.07.2017
2016. aasta oli pöördeline.
Aasta esimene pool oli tagasihoidlik, kuid aasta lõpus hakkas
majandus elavnema.
Erinevalt rahvusvahelisest pildist, jätkus Eestis väliskaubanduse
kasv.
Sisenõudluse kõrval hakkas majandust toetama töötlev tööstus.
Tasapisi on paranenud ka investeerimine.
Eesti jätkab lähenemist Euroopa rikkamatele majandustele.
Kõrge hõive tõstab tööjõukulusid ja vähendab kasumlikkust.