Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Diana Beltadze: REGREL I prooviloendus 2016. aastal
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
1. Leibkondade suhteline vaesus ja
materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus
Statistikaameti analüütik
Pressikonverents 18.12.2017
2. Mõisted
Sissetulekuvaesus: suhteline ja absoluutne vaesus.
Absoluutse vaesuse piir väljendab miinimumvajaduste
rahuldamise rahalist maksumust.
Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Ekvivalentnetosissetulek on sissetulek leibkonnaliikme kui
tarbimisühiku kohta.
18.12.2017 Anu Õmblus
3. 2017. aasta uuringus küsiti 2016. aasta sissetulekut.
Suhtelise ja absoluutse vaesuse näitaja saadakse
sissetulekuaasta ehk uuringule eelnenud aasta kohta.
Materiaalse ilmajäetuse näitajad saadakse uuringuaasta
kohta.
Anu Õmblus18.12.2017
4. Leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek,
absoluutse ja suhtelise vaesuse piir
18.12.2017 Anu Õmblus
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Keskmine kuu
ekvivalentnetosissetulek
Kuu suhtelise vaesuse piir
Kuu absoluutse vaesuse piir
EUR
7. Suhtelise vaesuse määr kodakondsuse järgi
Anu Õmblus18.12.2017
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kokku
Eesti kodakondsus
Mõne muu riigi kodakondsus
Kodakondsuseta
%
8. Materiaalne ilmajäetus seda iseloomustava
komponendi järgi, 2017
Anu Õmblus18.12.2017
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Auto
Pesumasin
(Mobiil)telefon
Värviteleviisor
Õigeaegne üüri- ja kommunaalkulude tasumine
Ettenägematud kulutused
Piisavalt soe kodu
Kord aastas nädalane puhkus kodust eemal
Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine
65 ja vanemad 18-64 0-17 Mehed ja naised
10. Kokkuvõte
Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast, nende kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 467 eurot.
Absoluutses vaesuses elas 2016. aastal 3,3% Eesti elanikkonnast, nende kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 200 eurot.
Suhtelise vaesuse määra erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel suureneb
aasta-aastalt.
Materiaalse ilmajäetuse määr oli 2017. aastal 11,6% ja sügava materiaalse
ilmajäetuse määr 4,1%.
Anu Õmblus18.12.2017