Downloaded 10 times
Uploaded bySwedbank AS
Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. 2017. aasta uuringus osales 260 tööstusettevõtet, mille käive esindab 36% kogu Eesti tööstusest.
More Related Content
Similar to Swedbanki tööstusuuring 2017
Swedbanki tööstusuuring 2017
- 1.
- 2. © Swedbank Public Information class2 TÖÖTLEV TÖÖSTUS Eesti suurim majandussektor Eksport 6,9 miljardit – 58% Eesti koguekspordist Üle 120 000 töötaja 15,8% SKPst
- 3. © Swedbank Public Information class Toodangumahud kasvamas, naabritel kiiremini 3 121 120 100 128 97 82 82 70 80 90 100 110 120 130 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks, 2007=100 Eesti Läti Leedu EL28 Soome Rootsi Allikas: Eurostat 1.7% 4.9% 2.5% 2.2% 1.7% 1.5% EL28 Läti Leedu Soome Rootsi Eesti Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi muutus, 2016, % Tööstustoodangu mahuindeks: mõõdab toodangu suuruse muutust võrreldes baasaastaga. Tööstustoodang = tööstustoodangu müük ± valmistoodangu laojääkide muutus.
- 4. © Swedbank Public Information class Eksporditurudmuutumas 4 Eksport Saksamaale suurenes +99mEUR 605mEUR→704mEUR Eksport Soome +73mEUR 1,81mlrEUR→1,88mlrEUR Allikad: Statistikaamet, OECD 2016 kaupade kogueksport suurenes 2,7%, töötlevas tööstuses 1,7% 2016 II poolaasta ekspordi kasv 6% 2016 kaupade koguekspordi muutus riikide lõikes ja 2017 SKP prognoos, % Ekspordi muutus Ekspordi osatähtsus 2017 SKP prognoos Rootsi -2,1% 17,9% 2,7% Soome 4,1% 15,9% 1,3% Läti -9,1% 9,2% 3,0% Venemaa 0,3% 6,5% 0,8% Leedu 5,4% 6,0% 2,7% Saksamaa 16,3% 5,9% 1,7% Norra 0,7% 4,1% 0,6% Holland -13,2% 2,8% 2,0% USA -12,3% 2,7% 2,3% Taani 13,6% 3,2% 1,5% UK -12,4% 2,4% 1,2% Hiina 24,5% 1,4% 6,4%
- 5. © Swedbank Public Information class PalgakasvBaltikumis jätkuvalt kasvab 5 2016 Eesti keskmine brutopalk 1146, Lätis 859, Leedus 770 EUR Allikad: Eesti, Läti, Leedu Statistikaamet Eesti, Läti, Leedu töötleva tööstuse keskmine brutopalk, € Eesti, Läti, Leedu töötleva tööstuse keskmise brutopalga muutus, % *2016 Leedu III kvartali brutopalk 2016 töötleva tööstuse keskmine palk kasvas Eestis 7%, Lätis 6%, Leedus 8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* Eesti Läti Leedu 753 717 754 799 864 926 976 1033 1107 588 576 577 606 634 659 705 765 811 587 565 559 579 611 645 679 727 785 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* Eesti Läti Leedu
- 6. © Swedbank Public Information class Tööjõukuludekõrge osakaal käibest halvab kasumlikkust 6 Allikad: Statistikaameti aasta-ja lühiajastatistika Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus ja kogukasumlikkuses, % 16.0% 16.9% 18.0% 14.3% 12.7% 13.3% 13.6% 14.3% 15.1% 15.5% 5.4% 4.1% 2.9% 4.9% 5.9% 5.0% 4.2% 3.9% 4.0% 2.4% 0.0% 2.0% 4.0% 6.0% 8.0% 10.0% 12.0% 14.0% 16.0% 18.0% 20.0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus, % Töötleva tööstuse kogukasumi marginaal müügitulust, % *2016 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. 2016 kasum vähenenud töötlevas tööstuses -33% (Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika) Tööjõukulude osakaal müügitulus on tõusnud 4 aastaga 13,6%→15,5% 2016 kasvasid töötlevas tööstuses tööjõukulud +4%, müügitulu +2%
- 7. © Swedbank Public Information class7 Lisandväärtus hõivatu kohta töötlevas tööstuses, 2015, tuhat eurot 10 21 23 23 24 25 27 27 28 29 32 32 36 44 57 62 62 68 75 80 86 89 91 93 105 134 214 397 Eesti ja EL lisandväärtus hõivatu kohta töötlevas tööstuses, tuhat eurot 2016 Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus hõivatu kohta 23,4 tuhat (+1,7% vs 2015) Lisandväärtuses hõivatu kohta EL-is 24.-25. kohal Allikad: Eurostat, Statistikaamet 49 46 53 55 56 57 58 62 17 15 19 20 22 22 24 23 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 EL lisandväärtus hõivatu kohta Eesti lisandväärtus hõivatu kohta
- 8. © Swedbank Public Information class Eestilon ettevõtete digitaliseerimises veel arenguruumi 8 Viimaste hulgas oleme ettevõtjate poolses digitehnoloogia integreerimises (22. koht). Allikas: Euroopa komisjon, Digital Economy and Society Index (DESI) 0.29 0.33 0.36 0.22 0.22 0.26 0.20 0.18 0.21 0.44 0.40 0.44 2014 2015 2016 Ettevõtte digitaliseerimise indeks EL 28 Eesti Läti Leedu Eesti on digitaliseerimises 2016 seisuga EL eesotsas (7. koht 28st), mis on tingitud eelkõige interneti kasutamisest (5. koht) ja avalikest digiteenustest (1. koht).
- 9. © Swedbank Public Information class Investeeringutekson soodne aeg 9 Intressimäärad endiselt madalal tasemel. Rahastamine ei ole probleem. Eelmisel aastal tõusis tarbijahinnaindeks (THI) esimest korda kolme aasta jooksul. Selleks aastaks prognoosib Swedbank THI 3% tõusu. *2016 investeeringud ja sellest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. Allikad: Eesti Pank, Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika 680 602 319 368 563 586 529 661 662 615 6.6% 10.4% -0.1% 3.0% 5.0% 3.9% 2.8% -0.1% -0.5% 0.1% 6.1% 6.5% 4.7% 4.6% 4.5% 3.5% 3.2% 3.2% 2.6% 2.6% -200 0 200 400 600 800 1000 1200 -2.0% 0.0% 2.0% 4.0% 6.0% 8.0% 10.0% 12.0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Töötleva tööstuse investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent), M€ Tarbijahinnaindeksi muutus, % Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmine intressimäär, %
- 10. © Swedbank Public Information class Töötlevatööstuse seis 10 MAHUD EKSPORT TÖÖJÕUD 2016 kasvas tootmismaht Eestis +1,5%, Leedus +2,5% ja Lätis +4,9% Suurim kasv: elektriseadmete tööstus +13%, tekstiilitööstus +10% 2016 töötleva tööstuse müügitulu suurenes +2% Suurim langus: keemiatööstus -6%, elektroonikatööstus -4% Nii Eesti kui ka töötleva tööstuse keskmine palk on kasvanud aastas keskmiselt 7% Kaupade eksport moodustab 58% koguekspordist, (6,9 mlrEUR) Eksport kasvas töötlevas tööstuses +1,7% 2016 vs 2015 10 aasta jooksul tööturult väljumas 33 000 inimest Õige aeg investeeringuteks: intressid madalad ja THI tõusmas Ohumärk tööjõuturul toimuv: struktuurne tööpuudus; kasvavad tööjõukulud; liiga madal lisandväärtus Eksport Saksamaale suurenes +99mEUR Eksport Rootsi vähenes -44mEUR, Lätti -109mEUR Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus hõivatu kohta 23,4 tuhat eurot Eesti EL riikidega võrreldes 24.-25. kohal lisandväärtuses hõivatu kohta
- 11.
- 12. © Swedbank Public Information class Uuringusosales 260 ettevõtet 12 Küsitluses osales 260 ettevõtet: • Käive üle 4,2 miljardi euro (36% kogusektori käibest) • Mediaankäive 4,2 miljonit • 58 ettevõtet, kelle käive üle 20 miljoni • Töötajate arv kokku 29 831 (25% sektorist) • Keskmine töötajate arv 113 Muu töötlev tööstus 29% Ehitusmaterjalide tööstus 11% Puidu- ja paberitööstus 22% Toiduainetööstus 16% Rasketööstus 22% Muu töötlev tööstus: • Mööblitööstus (27%) • Tekstiilitööstus (14%) • Trükitööstus (11%) • Elektroonikatööstus (8%) • Elektriseadmete tootmine (5%) • Muu (35%)
- 13. © Swedbank Public Information class 68%ettevõtetest plaanib käibe kasvu keskmiselt +6,5% 13 6.5% 10.7% 7.9% 5.7% 5.1% 3.7% 5.7% 7.8% 11.1% KÕIK Käive < 10M€ 10M€ ≤ Käive < 20M€ Käive ≥ 20M€ Ehitusmaterjal Toit Puit Raske Muu *Käibega kaalutud keskmine muutus Vastanutest 68% prognoosib käibe suurenemist (2016, 60%), 24% (2016, 31%) käibe samaks jäämist ja 8% (2016, 9%) käibe vähenemist. 2015. aastal prognoositi käibekasvuks +3,0%, tegelik +0,4%. (Allikas: Statistikaameti aastastatistika) 2016. aastal prognoositi käibekasvuks 4,4%, tegelik 2% (Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika) Suurimat käibekasvu oodatakse keemiatööstuses (+9,5%), trükitööstuses (+8,6%) ja rasketööstuses (+7,8%) *Muutus eelmise aastaga võrreldes
- 14. © Swedbank Public Information class 80%ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist 14 *Ärikasumlikkus=ärikasum/käive 2016 prognoosis 48% vastanutest kasumlikkuse paranemist, 36% samaks jäämist ja 16% kahanemist. Kõige enam prognoosivad kasumlikkuse tõusu keskmise suurusega ettevõtted. Muu tööstuse kasumlikkuse paranemist planeerivate ettevõtete osakaal on tõusnud enim. 48% 50% 53% 33% 53% 43% 41% 53% 47% 52% 54% 64% 41% 54% 55% 43% 47% 62% 2016 2017 52% 28% 20% Tööstus kokku Kasumlikkus paraneb Kasumlikkus ei muutu Kasumlikkus väheneb Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist, samaks jäämist või vähenemist? Kasumlikkuse paranemise prognoos sektorite lõikes (% vastanutest)
- 15. © Swedbank Public Information class Kuidasplaanivad ettevõtted kasumlikkust kasvatada? 15 Kõige enam plaanivad tootmist efektiivistada puitmajade tootjad (56%), mööblitööstus (55%), masina-ja metallitööstus (40%), puidutööstus (40%) Vastanutest 35% plaanivad kasumit kasvatada tootmise efektiivistamisega (2016, 42%), 29% müügi suurendamisega (2016, 27%), 19% kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamisega (2016, 11%) Müüki plaanivad enim suurendada keemiatööstus (45%) ja toiduainetööstus (33%) 2% 3% 5% 7% 19% 28% 35% muu tarneahela efektiivistamisega enda kaubamärgi arendamisega kulude kokkuhoiuga kõrgema lisandväärtuse/marginaaliga toodete valmistamisega müügi suurendamisega tootmise efektiivistamisega Kõrgema lisandväärtusega tooteid plaanivad valmistada enim trükitööstus (38%) ja tekstiilitööstus (30%)
- 16. © Swedbank Public Information class Jätkuvaltpopulaarsed uued sihtturud: Skandinaavia ja Saksamaa 16 40% 28% 23% 22% 15% 14% 8% 8% 8% 7% 16% 33% 9% 8% 3% 8% 3% 3% 1% 2% Rootsi Soome Norra Saksamaa Taani Läti Suurbritannia USA Hiina Holland Milline sihtriik on praegu kõige olulisem ja millised on olulisemad uued sihtriigid? (% vastanutest) Kõige olulisemad uued sihtriigid (% vastanutest) Kõige olulisem sihtriik täna (% vastanutest) Väiksemate ettevõtete seas on uued populaarsed sihtturud Skandinaavia (eriti Rootsi 48%), Saksamaa (24%), Taani (18%) ja Läti (16%). Rootsi on igas sektoris kõige populaarsem uus sihtturg. Soome on kõige populaarsem ehitusmaterjalide sektoris (39%). Saksamaa raske- ja puidutööstuses ning muus töötlevas tööstuses (~25%). Läti toiduainetööstuses (28%). Norra rasketööstuses (36%). Keskmiste ettevõtete seas on lisaks nendele populaarsed ka USA (16%) ja Holland (12%). Suurettevõtete seas USA (18%) ja Hiina (24%).
- 17. © Swedbank Public Information class Ettevõttedplaanivad teha suuremas mahus investeeringuid kui 2016. aastal 17 11.2% 8.0% 12.0% 11.6% -15.3% 43.2% -17.3% 22.7% 16.5% -30.0% -20.0% -10.0% 0.0% 10.0% 20.0% 30.0% 40.0% 50.0% Tööstus kokku Käive < 10M€ 10M€ ≤ Käive < 20M€ Käive ≥ 20M€ Ehitusmaterjal Toit Puit Raske Muu Investeeringute mahu muutus 2017 vs 2016 Puidutööstuse investeeringute mahu langus tuleneb juba eelnevatel aastatel tehtud suurtest investeeringutest. Vaid 7% ettevõtetest ei planeeri 2017. aastal investeerida (vs 19% 2016. aastal).
- 18. © Swedbank Public Information class Lisaksefektiivsusele järjest enam fookuses tootearendus 18 58% ettevõtetest plaanib investeerida efektiivsuse kasvu (2016 43%). Muud eesmärgid: nii efektiivsuse kasv kui ka tootearendus, mahu kasv, renoveerimine 25% ettevõtetest plaanib investeerida tootearendusse (2016 20%). Nendest omakorda 61% investeerib uutesse toodetesse, 30% olemasolevate toodete arendusse. 58% 85% 36% 73% 56% 51% 25% 8% 55% 18% 22% 23% 16% 8% 9% 9% 22% 26% Tööstus kokku Ehitusmaterjal Toit Puit Raske Muu Millesse plaanite investeerida? (% vastanutest) Efektiivsuse kasv Tootearendus Muu
- 19. © Swedbank Public Information class Peaminepidur investeerimisel on ebakindlus 19 Ettevõtjate arvamused: „Puuduvad takistused“ „Investeeringuid on juba tehtud piisavalt“ „Ebakindlus naaberriikide poliitika suhtes“ „Organisatsiooni ja inimeste suutlikkus kohaneda muutustega on piiratud“ „Eesti ametnike bürokraatia“ Rahastamine ei ole probleem 38% 4% 9% 27% 21% Kui plaanite 2017. aastal investeerida vähem kui 2016. aastal, siis mis hoiab investeerimist tagasi? (% vastanutest) ebakindlus majanduskeskkonna suhtes laenukapitali hind ja kättesaadavus omafinantseeringu puudus muu suur vaba tootmisvõimsuse olemasolu
- 20. © Swedbank Public Information class Tööjõupuuduspiirab pea poolte ettevõtete arengut, 79% tunneb puudust spetsialistidest 20 Ettevõtjate arvamused: „Eesti õppeasutused ei valmista ette meile vajalikku eriala.“ „Koolilõpetajad oskavad teha traadist seelikuid ja kosmoseteemalisi rõivaid, aga tööstusdisainist ei ole neil mingit ettekujutust.“ „Puudu on oskustöölistest, kes oleksid võimelised iseseisvalt töötama CNC pinkidega.“ Ettevõtjate pakutud lahendused: Koostöö koolidega, töötukassaga Ettevõttesisene koolitamine Praktikandid, renditööjõud Automatiseerimine Palkade tõstmine Tootmise üleviimine välismaale 46% 48% 43% 41% 42% 43% 44% 36% 44% 41% 45% 52% Tööstus kokku Käive<10 M€ 10 M€≤Käive<20 M€ Käive≥20 M€ Ettevõtte arengut piirab tööjõupuudus (% vastanutest) 2015 2016 2017
- 21. © Swedbank Public Information class Uuslahendus: välistööjõud 21 21% 15% 39% 28% 14% 21% 12% 28% 24% Tööstus kokku Käive<10 M€ 10 M€≤Käive<20 M€ Käive≥20 M€ Ehitusmaterjal Toit Puit Raske Muu Kas plaanite välistööjõu osakaalu suurendada? (% vastanutest) Keskmiselt iga viies ettevõte plaanib välistööjõu osakaalu suurendada. Hetkel on välistööjõu osakaal uuringus osalenud ettevõtetes ~2,8%.
- 22. © Swedbank Public Information class 70%ettevõtetest planeerib palgatõusu, keskmisena 3,7% 22 4.6% 3.9% 3.0% 3,7% Keskmise palga muutus* 2014-2017 (vastanute prognoos) 2014 2015 2016 2017 *kaalumata aritmeetilise keskväärtuse muutus 2016 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 3%. Kuidas läks? Brutopalk kasvas 7%. (Allikas: Statistikaamet) Keskmine palk töötlevas tööstuses 2016. aastal: 1107€ (Allikas: Statistikaamet)
- 23. © Swedbank Public Information class 26%ettevõtetest näevad enda ärimudelis olulisi muutusi tulemas 23 „Automatiseerimine ja robootika: masinad inimeste asemele üha enamates töölõikudes“ „Võttes arvesse tööjõumaksude tõusu, tööjõu puudust ja palgasurvet ei ole enam kindel kas on mõtet tootmisega jätkata.“ „Globaliseerumine ja konsolideerumine“ „Tulemaks vastu turutrendidele energiasäästlikkuse osas“ „E-kaubandus” „Tulenevalt Eesti seadusandlusest on plaan kogu tootmine välja viia.“ 26% 24% 28% 32% 18% 31% 24% 26% 28% Kas näete oma ärimudelis järgmise viie aasta jooksul olulisi muutuseid tulemas? (% vastanutest) Ettevõtjate arvamused:
- 24. © Swedbank Public Information class Kokkuvõte 24 KÄIVE/KASUM Ettevõtjadon optimistlikumad 68% vastanutest plaanib käibekasvu keskmiselt 6,5% 52% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse paranemist Kasumlikkust parandatakse läbi tootmise efektiivistamise ja müügi suurendamise 26% ettevõtetest näeb olulisi muudatusi tulemas ärimudelis INVESTEERINGUD Investeeringud kasvamas 93% ettevõtetest plaanib 2017. aastal investeerida. Investeeringute maht kasvab keskmiselt 11,2% 58% ettevõtetest plaanib investeerida efektiivsuse kasvu, 25% tootearendusse. EKSPORT TÖÖJÕUD 40% tööstusettevõtetest näeb uue turuna Rootsit Populaarsed Skandinaavia ja Saksamaa Suured muutused ees 70% ettevõtetest prognoosib palgatõusu keskmiselt 3,7%. Iga viies ettevõte plaanib välistööjõu osakaalu suurendada. Väiksemate ettevõtete seas fookuses Skandinaavia ja Läti. Järjest enam on puudus spetsialistidest. Venemaa on ekspordipildilt väljas – uue turuna fookuses 4% ettevõtetest Automatiseerimine muudab töökohtade struktuuri Suurettevõtete uued sihtturud Hiina, Saksamaa, USA
- 25.
- 26. © Swedbank Public Information class26 Töökätest on puudus. Mis saab tulevikus? Allikas: Statistikaamet Järgmise 10 aasta jooksul jääb tööturul vähemaks 33 000 inimest 147 124 174 184 177 176 157 109 67 0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80- Rahvastik vanuserühmades, 2016, tuhat inimest 2016 oli töötuid keskmiselt 46 700, töötuse määr 6,8%. Selleks, et tööealise rahvastiku vähenemine ei mõjutaks tööturgu, peaksime töötuse määra viima 2 protsendini.
- 27. © Swedbank Public Information class Tootmiseja töötlemise erialasid lõpetab järjest vähem noori 27 1242 1067 1100 1083 1353 1110 1236 1632 1075 950 1010 819 754 634 630 598 658 775 803 807 785 17% 13% 13% 13% 16% 13% 14% 15% 13% 13% 13% 11% 10% 9% 8% 8% 8% 10% 10% 11% 10% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tootmise ja töötlemise alal kutsekooli lõpetanud ja nende osakaal kõigist kutsekooli lõpetanutest Allikas: Statistikaamet
- 28. © Swedbank Public Information class Töötudtöötlevas tööstuses 28 Hiiumaa 36 (24%) Saaremaa 73 (13%) Läänemaa 116 (20%) Pärnumaa 343 (18%) Harjumaa 1568 (16%) Raplamaa 122 (18%) Lääne- Virumaa 204 (18%) Ida-Virumaa 1400 (22%) Järvamaa 133 (18%) Jõgevamaa 96 (20%) Viljandimaa 170 (20%) Valgamaa 142 (16%) Tartumaa 353 (14%) Võrumaa 179 (17%) Põlvamaa 127 (17%) Allikas: Eesti Töötukassa, Registreeritud töötud viimase ametiala järgi 31.12.2016 seisuga Töötud töötlevas tööstuses ja nende osakaal kogu töötute hulgast antud maakonnas.
Editor's Notes
- #4 Peamiste sektorite lõikes (Eurostati andmetel (2007=100)): Eestis kasvas toodangumaht 2016. aastal (2015 aastaga võrreldes) enim tekstiilitootmises (+10%, mahuindeks: 95) ja elektriseadmete tootmises (+13%, mi: 141). Positiivselt mõjutasid veel mittemetalli tootmine (+6%, mi: 68), puidu ja paberi tootmine (+4%, mi: 110), trükitööstus (+4%, mi: 128), mööblitööstus (+3%, mi: 98). Tootmine kahanes keemiatööstuses (-6%, mi: 75), elektroonikatööstuses (-4%, mi: 523), toidutööstuses (-1%, mi: 99) ja metallitööstuses (-1%, mi: 92). 2016. aasta alguses toimus töötleva tööstuse toodangu mahtudes vaheldumisi langus (suurim jaanuaris: -1,8%) ja tõus ning alates septembrist hakkas maht vähehaaval suurenema, võrreldes 2015. aastaga. Ka detsembris 2016 oli esialgsete andmete põhjal kasv 8%, võrreldes 2015. aasta detsembriga. Sellest võib siis järeldada, et üldiselt kasvas 2016. aastal töötleva tööstuse toodangu maht Eestis umbes 1,5%, mis oli tingitud suures osas sellest, et aasta lõpus hakkasid mahud kasvama ning selle aasta jaanuaris kasv veel jätkus. Toodangu mahud jõudsid seega 2016. aasta lõpukuudel umbes sama tasemeni või natuke kõrgemale kui need olid 2014. aastal. Lätis kasvas toodangumaht 2016. aastal (2015 aastaga võrreldes) kõigis peamistes tööstussektorites (v.a keemiatööstus (-2%, mi: 136)): tekstiilitööstuses +14% (mi: 59), elektroonikatööstuses +15% (mi: 511), mittemetalli tootmises +11% (mi: 86), masinatööstuses +8% (mi: 149), elektriseadmete tootmises +7% (mi: 160), puidu- ja paberitööstuses +5% (mi: 139), mööblitööstuses +4% (mi: 92), trükitööstuses +3% (mi: 120), toidutööstuses +1% (mi: 88). Leedus kasvas toodangumaht 2016. aastal (2015 aastaga võrreldes) kõigis peamistes tööstussektorites: elektroonikatööstuses +20% (mi: 152), metallitööstuses +16% (mi: 106), mittemetalli tootmises +8% (mi: 76), puidu- ja paberitööstuses +7% (mi: 176), masinatööstuses +6% (mi: 239), elektriseadmete tööstuses +5% (mi: 185), keemiatööstuses +5% (mi: 123), mööblitööstuses +2% (mi: 218), tekstiilitööstuses +2% (mi: 101), toidutööstuses +2% (mi: 114).
- #5 Eksport USA-sse vähenes -12,3% (362mEUR-lt 317mEUR-ni).
- #7 Läti Statistikaameti andmetel on Lätis vastavad näitajad 2016. aastal: Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus: 14,9% Töötleva tööstuse kogukasumi marginaal müügitulust: 1,6% (vastav näitaja on Lätis aastast aastasse väga kõikuv: 2013 1,4%, 2014 4,3%, 2015 2,8%).
- #9 DESI: Digital Economy and Society Index (4 komponenti: Connectivity, Human Capital, Use of Internet, Integration of Digital Economy, Digital Public Service) Integration of Digital Economy meile olulised komponendid: Electronic Information Sharing (Suurandmete analüüs: nt andmed tootmisprotsessi sensoritelt), raadiosagedustuvastuse tehnoloogia (RFID): automaatse tuvastamise meetod, mis võimaldab infot distantsilt salvestada ja lugeda Eestis: valim 3400 ettevõtet, kõik 50< hõivatuga ettevõtted, juhuslik valik 10-49 hõivatuga ettevõtetest U. Palo: „Tööstuse digitaliseerimise toetamiseks oleme ette näinud 13 miljonit €. Lisaks eraldas uus valitsuskoalitsioon digimajanduse arendamiseks lisavahendeid 20 miljoni ulatuses.“ (03.02.2017 Urve Palo: tehnoloogilised muutused tööstusmaastikul) Leedu edu võti: EL fondid, eriti populaarne programm „E-Business LT“ (15 Miljonit € EL toetust) aastatel 2007-2013; sarnane summa plaanitud ka uueks perioodiks
- #10 Tarbijahinnaindeks – indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Investeeringud põhivarasse: kogu põhivarale tehtud kulu, mis oluliselt pikendab vara kasulikku tööiga, suurendab tootmispotentsiaali, parandab toodangu kvaliteeti või vähendab tootmiskulu. Põhivara on vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt kauem kui aasta. Materiaalse põhivara objekti kasutusea ja väärtuse rahasumma alampiiri määrab ettevõte ise ja fikseerib need raamatupidamise sise-eeskirjas. Võrdlus Läti ja Leeduga (andmed Eurostatist (kuni 2015)): Leedus kasvas töötleva tööstuse investeeringute maht 2010-2014 380,5 miljonilt€ 722,8 miljonini. 2015 toimus langus 670,5 miljonini. Lätis kasvas 2010-2014 412,9 miljonilt€ 492,7 miljonini. 2015 langes 482,6 miljonini.
- #13 Rasketööstuse alla kuuluvad: masina- ja metallitööstus ja keemiatööstus
- #14 Kõige enam prognoosis käibe vähenemist tekstiilitööstus (20%) ja mööblitööstus (20%).
- #15 Muus töötlevas tööstuses prognoosivad kasumlikkuse tõusu enim elektriseadmete tootjad (75%), muu töötlev tööstus (69%), trükitööstus (63%), mööblitööstus (60%).
- #18 Küsimuste „Palju investeerisite 2016 aastal“ ja „Palju plaanite investeerida 2017 aastal“ aritmeetilise keskmiste võrdlus. 2014 ei plaaninud 10% ettevõtetest investeerida.
- #19 Tootearenduse eesmärgid: 61% uutesse toodetesse, 30% olemasolevate toodete arendusse, 6% kaubamärgi loomisesse/arendamisesse, 3% muu
- #23 Sektorites: puitmajad: +6%, masin ja metall +5%, mööbel +4,4%, trükk +4,3%, tekstiil -2,8%
- #28 Tootmine ja töötlemine: Toiduainetetöötlus ja –tootmine, Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ja naha töötlemine, Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas), Kaevandamine ja rikastamine Tehnikaaladel on lõpetajate arv 1995-2015 olnud stabiilne: umbes 1300-1500 lõpetajat, osakaaluga ~20% kogu kutsekooli lõpetanutest. Tehnikaalad: Mehaanika ja metallitöö, Elektrotehnika ja energeetika, Elektroonika ja automaatika, Keemia ja protsessitehnoloogia, Mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika Kõrgkoolilõpetanute kohta on andmeid perioodiks 2006-2012. Tallinna Tööstushariduskeskuse mehaanika-, elektroonika- ja IT-valdkondade juht Eduard Brindfeldt rõhutab, et peamine probleem on kutsekoolide paindlikkuses ja mobiilsuses õppekavade uuendamisel. Huvi robootika vastu on kutsekoolides suur. (http://www.toostusuudised.ee/uudised/2017/02/13/robotite-tulek-on-kutseharidusele-valjakutse)
- #29 Viimase ametiala järgi Töötuid töötlevas tööstuses kokku (31.12.2016): 5062, osakaal kogu töötutest: 18%. 2015 oli töötajaid töötlevas tööstuses 120 600. Eesti tööturu-uuring: prognoos töötlevas tööstuses: 119 000 töötajat aastaks 2024. Eeldatakse, et järgneva aasta/kahe jooksul töötajate arv väheneb 119 000-le ning jääb seejärel stabiilseks kuni aastani 2024.