Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Pank
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi.
Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017Eesti Pank
Eesti Panga muuseumis toimus avalik loeng, kus keskpanga ökonomist Rasmus Kattai tutvustas Eesti Panga vastvalminud majandusprognoosi aastateks 2015-2017.
Eesti Panga majandusprognoos 9. detsember 2015Eesti Pank
Eesti Panga pressikonverentsi esitlus, kus keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi. Pressikonverentsil anname ülevaate:
• hinnatõusust - kui kiiresti ja mille tõttu hinnad tõusevad aastail 2016-2017;
• palgakasvu kiirusest aastail 2016-2017;
• Eesti majanduskasvu allikatest;
• Eesti ettevõtete senisest käekäigust eksporditurgudel, millistest riikidest on kasvu oodata;
• Eesti muutunud asetusest võrdluses Euroopaga investeeringute ja sissetulekute tasemes.
Eesti Panga majanduskommentaar 8.06.2016Eesti Pank
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi aastani 2018.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. 2017. aasta uuringus osales 260 tööstusettevõtet, mille käive esindab 36% kogu Eesti tööstusest.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Majandusest heitlikel aegadel – 2020 ja edasiEesti Pank
Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš rääkis Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu üldkoosolekul majanduses toimunust ning Eesti Panga värske majandusprognoosi valguses ka eesootavatest väljakutsetest.
Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring 2016Swedbank AS
Viiendat aastat läbi viidud Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring kaardistab ettevõtete käibe-, kasumlikkuse, ekspordi-, investeeringute ja tööjõuprognoose. 2016. aasta uuringust selgus, et Eesti ettevõtted plaanivad lähiajal senisest rohkem investeerida, et olla konkurentsivõimelised nii kodus kui ka laienevatel välisturgudel.Uuringus osales 370 ettevõtet, kes nii käibe kui ka töötajate arvu poolest moodustavad kolmandiku kogu Eesti töötlevast tööstusest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
Statistikaamet tutvustas täna, 10. oktoobril leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta tulemusi. Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo andis ülevaate leibkondade sundkulutustest (toidu, mittealkohoolsete jookide ja eluaseme kulud).
Täna (27.07) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peaanalüütik Siim Krusell tegi ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest.
Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mida Statistikaamet ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võtab, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Peadirektor Andres Oopkaup rääkis EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016) ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ja edasistest plaanidest.
REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest. 2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel (#REGREL) kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis lähemalt rahvastikuregistri andmete täiendamisest. "Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed," märkis Pungas. Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. "Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist," lisas Enel Pungas.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
2. Täna on kavas:
Keskmine brutokuupalk ja trendid
Miinimumpalk ja tööjõukulud EL-is
Vabad ametikohad ja trendid
Palgalõhe Eestis ja EL-is
Kai Maasoo04.07.2017
3. Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aastaga
võrreldes, 2004–2016
466
516
601
725
825
784 792
839
887
949
1005
1065
1146
-10
-5
0
5
10
15
20
25
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Brutokuupalk Brutokuupalga muutus
Kai Maasoo04.07.2017
Eurot Muutus, %
4. Brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati, I kvartal, 2016–2017
Kai Maasoo04.07.2017
16.2
6.9
3.8
2.5
6.5
-0.8
-1.3
6.5
9.5
5.1
-0.2
8.1
5.7
7.8
5.7
5.7
10.9
10.9
0.2
8.9 %
550
718
861
897
944
1038
1067
996
970
1061
1142
1062
1091
1110
1278
1297
1311
1720
1912
1841
640
767
894
919
1005
1029
1053
1061
1062
1115
1140
1148
1153
1196
1350
1371
1455
1907
1917
2004
0 500 1000 1500 2000 2500
Muud teenindavad tegevused
Majutus ja toitlustus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Kinnisvaraalane tegevus
Haridus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Haldus- ja abitegevused
Ehitus
Kaubandus
Töötlev tööstus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Veondus ja laondus
KESKMINE
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Mäetööstus
Energeetika
Finants- ja kindlustustegevus
Info ja side
I kvartal, 2017
I kvartal, 2016
Eurot
6. Miinimumpalk Euroopa Liidus, I poolaasta 2017
235
275
380
380
407
412
433
435
453
470
650
684
736
805
826
1,397
1,480
1,498
1,532
1,552
1,563
1,999
0 250 500 750 1000 1250 1500 1750 2000 2250
Bulgaaria
Rumeenia
Läti
Leedu
Tšehhi
Ungari
Horvaatia
Slovakkia
Poola
Eesti
Portugal
Kreeka
Malta
Sloveenia
Hispaania
Suurbritannia
Prantsusmaa
Saksamaa
Belgia
Holland
Iirimaa
Luksemburg
Kai Maasoo04.07.2017
Eurot
7. Tööjõukulud tunnis Euroopa Liidus, 2016
Kai Maasoo04.07.2017
3.7
4.4
5.3
6.0
6.3
7.0
8.5
7.4
7.7
8.0
12.4
10.9
10.8
13.1
13.5
15.9
19.3
22.3
20.2
26.2
24.1
25.6
25.9
26.2
23.8
31.7
25.7
28.4
36.2
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Bulgaaria
Rumeenia
Leedu
Läti
Ungari
Poola
Horvaatia
Tšehhi
Slovakkia
Eesti
Malta
Portugal
Kreeka
Küpros
Sloveenia
Hispaania
Euroopa Liit (28)
Suurbritannia
Itaalia
Iirimaa
Austria
Saksamaa
Soome
Holland
Prantsusmaa
Luksemburg
Rootsi
Belgia
Taani
Eurot tunnis
Palk ja töötasu
Muud tööjõukulud
* Eurostati avaldatud andmetes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid, samuti põllumajanduse,
metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
8. Sooline palgalõhe, oktoober, 2015–2016
2
14
6
11
11
17
22
8
25
21
20
15
22
27
23
28
33
30
34
32
0
8
8
9
12
14
15
16
19
19
19
20
21
25
25
26
29
29
33
36
0 10 20 30 40
Veondus ja laondus
Muud teenindavad tegevused
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Kinnisvaraalane tegevus
Energeetika
Ehitus
Haldus- ja abitegevused
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Haridus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Majutus ja toitlustus
KESKMINE
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Info ja side
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Kaubandus
Töötlev tööstus
Finants- ja kindlustustegevus
Mäetööstus
2016
2015
Kai Maasoo04.07.2017
%
9. Sooline palgalõhe Euroopas, 2015
6
6
6
7
8
8
14
14
14
14
15
15
15
16
16
16
17
17
18
18
18
20
21
22
22
23
27
0 5 10 15 20 25 30
Itaalia
Luksemburg
Rumeenia
Belgia
Poola
Sloveenia
Küpros
Ungari
Rootsi
Leedu
Hispaania
Taani
Bulgaaria
Prantsusmaa
Holland
Euroopa Liit (28 riiki)
Läti
Soome
Iirimaa
Sveits
Portugal
Slovakkia
Suurbritannia
Austria
Saksamaa
Tšehhi
Eesti
Kai Maasoo04.07.2017
* Eurostati avaldatud andmetes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid, samuti põllumajanduse,
metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
%
10. Hõivatud ja vabad ametikohad, I kv 2005 – I kv 2017
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
700000
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Hõivatud ametikohtade arv Vabade ametikohtade arv
Kai Maasoo04.07.2017
Vabad Hõivatud
Ametikohti kokku on
kõige enam
töötlevas tööstuses,
kaubanduses ja
hariduses.
11. Vabade ametikohtade määr, I kvartal, 2016–2017
0.7
0.1
0.4
1.1
0.9
0.3
0.6
1.4
1.3
1.0
1.3
1.5
2.4
1.3
2.4
3.6
1.4
2.7
1.7
3.2
0.9
1.0
1.0
1.2
1.2
1.3
1.3
1.4
1.4
1.6
1.8
2.0
2.0
2.1
2.4
2.5
2.7
2.8
3.2
4.0
0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Mäetööstus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Energeetika
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Ehitus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Veondus ja laondus
Haridus
Töötlev tööstus
TEGEVUSALAD KOKKU
Muud teenindavad tegevused
Kaubandus
Finants- ja kindlustustegevus
Info ja side
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Majutus ja toitlustus
Haldus- ja abitegevusedI kv 2017
I kv 2016
Kai Maasoo04.07.2017
Brutokuupalk
(eurot)
I kv 2017
1 053
767
1 371
894
2 004
1 917
1 062
640
1 153
1 115
1 005
1 148
1 140
1 061
1 029
1 907
1 350
919
1 455
1 196
%
12. Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõukäive, IV kvartal, 2015–2016
311
416
401
500
808
980
657
2187
1863
1975
2112
2619
2915
3817
5735
7386
6957
13532
11826
308
360
373
741
851
1076
1143
2238
2285
2467
2467
3178
3251
5075
6550
7973
9693
15426
15543
0 5000 10000 15000 20000
Energeerika
Mäetööstus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Muud teenindavad tegevused
Finants- ja kindlustustegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Kinnisvaraalane tegevus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Info ja side
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Veondus ja laondus
Majutus ja toitlustus
Ehitus
Haldus- ja abitegevused
Kaubandus
Töötlev tööstusIV kvartal, 2016
IV kvartal, 2015
Kai Maasoo04.07.2017
Tööjõukäive näitab tööle
võetud ja töölt lahkunud
töötajate arvu kokku.
Arv
13. Kuupalk, vabade ametikohtade arv ja palgalõhe omaniku järgi
Kai Maasoo04.07.2017
RIIK KOV
Eesti
eraisik
Välismaa
eraisik
1410 €
* Keskmine brutokuupalk ja vabade ametikohtade arv on saadud 2017. aasta I kvartali andmete põhjal,
sooline palgalõhe on arvutatud 2016. aasta oktoobri andmete põhjal.
949 €
1030 € 1423 €
17% 12%
19% 30%
~2000 ~780
~5500 ~2900
Keskmine brutokuupalk Vabade ametikohtade arv Sooline palgalõhe
Avalik sektor
Erasektor
14. Keskmine brutokuupalk ja palgalõhe maakonniti
Kai Maasoo04.07.2017
816 €
868 €
966 €
946 €
937 €
1284 €
923 €
911 € 932 €
850 €
989 € 1140 €
895 €
840 €
927 €
Eesti
keskmine
1153 €
21%
23%
17%
22%
22%
15%
20%
21% 16%
17%
22%
11%
25%
16% 28%
21%
Keskmine brutokuupalk
Sooline palgalõhe
* Keskmine brutokuupalk on arvutatud 2017. aasta I kvartali andmete põhjal,
sooline palgalõhe on arvutatud 2016. aasta oktoobri andmete põhjal.
15. Vabade ametikohtade arv ja vabade ametikohtade määr
maakonniti
Kai Maasoo04.07.2017
2,4%
~7860
* Vabade ametikohtade arv on saadud 2017. aasta I kvartali andmete põhjal.
** Hiiu- ja Valga maakonna vabade ametikohtade arv on avaldamiseks liiga väike.
Vabade ametikohtade arv
Vabade ametikohtade
määr
~210
2,4%0,5%
0,9%
~100 1,4%
~370
1,2%
~100 ~120
1,2%
~275
1,2%
1,2%
~490
2,5%
~190
1,3%
~190 ~950
1,5%
1,1%
1,4%
~250
~120
1,3%
Eesti
keskmine
~11 200
2,0%
16. Kokkuvõte
Brutokuupalk on tõusnud 6 aastat järjest.
Brutokuuplaga aastakasv on püsinud stabiilset 6% piires, 2016. aastal aastakasv veidi
kiirenes (7,6%).
Suurim brutokuupalk on info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal,
välismaa eraisikule kuuluvates ettevõtetes ning Harju ja Tartu maakonnas.
Eestis on EL suurim palgalõhe, kuid palgalõhe on vähenenud 1,3 protsendipunkti
kolmandat aastat järjest.
Eesti suurimad tööandjad on töötlev tööstus ja kaubandus, enim ametikohti on Eesti
eraisikutele kuuluvates ettevõtetes ning Harju maakonnas.
Vabade ametikohtade arv on viimase 8 aasta suurim, kuid ei ületa ikkagi
majanduslanguse eelset taset.
Kai Maasoo04.07.2017