Urmas Simson Swedbankist teeb ülevaate Eesti makromajandusest detsembris 2017

1. Eesti makromajandus
Detsember 2017
Urmas Simson

2. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017
Nafta, kuld, vask, alumiinium

3. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017
Plii, puit, kivisüsi, rauamaak

4. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017
Mais, soja, riis ja nisu

5. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017
Suhkur, kohv, kakao ja linnuliha

6. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Laenud ja hoiused 2002-2017
• Nordealt liikus teatud hulk ettevõtete laene (600milj eurot?!) Eesti pankade statistikast välja. Raske kommenteerida ettevõtete laenukasvu. Tõenäoliselt 2-3% YoY.
• Oktoober 2017 (YoY muutused):
residentidest ettevõtete laenud -6,7%, residentidest eraisikute laenud +6,9%
residentidest ettevõtete hoiused +11,9%, residentidest eraisikute hoiused +9,4%

7. © Swedbank
Public
Information class
Kodumajapidamiste eluasemelaenud
Laenujääk ja käive 2007-2017
• Kogu eraisikute laenud/liisingud olid 2017a oktoobri lõpus 8,748mld eurot (+7,4% YoY). Laenud 8,160mld eurot
(+6,9% YoY), liisingud 588 mEUR (+13,8% YoY).
• 2017a oktoobri lõpus oli eluasemelaenude maht 6,956mld eurot. Ehk siis eluasemelaenud on 79,5% kogu
kodumajapidamiste laenudest/liisingutest.
• Eluasemelaenude kasv 2017a septembri lõpu seisuga +6,7% YoY.
• Eluasemelaenude kogumaht ületas 2008a tipud 2015a augustis (2a tagasi).
Allikas: Eesti Pank

8. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Jooksevkonto ja kapitalikonto 2009-2017
• 2014: jooksevkonto +52 mEUR (+0,3% SKP-st), kapitalikonto +215 mEUR (+1,1% SKP-st).
Kokku +423 mEUR (+1,4% SKP-st).
• 2015: jooksevkonto +398 mEUR (+2,0% SKP-st), kapitalikonto +424 mEUR (+2,1% SKP-st).
• Kokku +798 mEUR (+4,1% SKP-st).
• 2016: jooksevkonto +400 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +226 mEUR (+1,1% SKP-st).
• Kokku +736 mEUR (+3,0% SKP-st).
• I pa 2017: jooksevkonto +179 mEUR (+1,6% SKP-st), kapitalikonto +122 mEUR (+1,1% SKP-st).
• Kokku +301 mEUR (+2,7% SKP-st)
• Jooksevkonto taga on eelkõige kaupade ja teenuste eksport/import. Eesti kaupade/teenuste eksport on suurem kui import. Igapäevasest majandustegevusest
tuleb raha riiki rohkem kui välja läheb – see on väga positiivne makroriskide mõttes.

9. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport ja import 2009-2017
Kaupade aastane eksport tuleb 2017a ca 12,5-13,0mld eurot
9 kuud 2017:
Eksport 9,5mld eurot (+7,8% YoY)
Import 11,0mld eurot (+9,4% YoY)

10. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017

11. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017

12. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Teenuste eksport ja import
Teenuste aastane eksport ca 6,0mld eurot.
Olulisemad eksporditavad teenused 6k 2017a jooksul (YoY muutus):
- Veoteenused 853milj eurot (+10,9%)
- Reisiteenused 668milj eurot (+8,3%)
- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 287milj eurot (+23,8%)
- Ehitus 182milj eurot (+9,2%)
Need teenused andsid 69% kogu teenuste ekspordist. Veel on olemas näiteks töötlemisteenused, hooldus ja remont, finantsteenused jne.

13. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Eesti kaupade eksport 9 kuud 2017

14. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstustoodangu mahud 2001-2017
• Ligi 70% tööstustoodangust
eksporditakse.
• 2010-2017 on tööstustoodangu mahud
kasvanud 45-50%.
• Vahepeal languses olnud kütteõlide tootmine,
põlevkivi kaevandamine ja elektritootmine on
mahud taastanud.
• 2012-2016: tööstustoodangu mahud +12%.
Ehk siis napilt +3% aastas.
• 9k 2017a +8,7% YoY.
Laiapõhjaline kasv. 9 kuu YoY kasvud:
turbatootmine +56% põlevkivi kaevandamine
+35%, kütteõlide tootmine +28%,
rõivatootmine +16%, muud mittemetalsed
tooted +14%, elektriseadmed +14%
mootorsõidukid, haagised +13%,
elektrienergia tootmine +12%, metalltooted
+12%, piimatooted +12%, kummi- ja
plasttooted +10%.
• 2017a prognoos +7% YoY.

15. © Swedbank
Public
Information class
SKP
2017. aasta SKP ootus on 22,5mld eurot (+7% YoY)
• Eesti majanduskasv 2016a
Reaalkasv +2,1%
Nominaalkasv +3,3%
9 kuud 2017
Reaalkasv +4,8% YoY (Q3 +4,2% YoY)
Nominaalkasv +9,2% YoY (Q3 +8,9% YoY)
Enim nominaalkasvu panustanud sektorid (9k 2017)
- Ehitus +165 mEUR ehk +20,7% YoY
- Töötlev tööstus +126 mEUR ehk +5,8% YoY
- Hulgi- ja jaekaubandus +117 mEUR ehk +7,1% YoY
- Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus +112 mEUR
ehk +16,2% YoY
- Taime- ja loomakasvatus +109 mEUR ehk +141% YoY
- Info ja side +106 mEUR ehk +13,9% YoY
allikas: Eesti Statistikaamet

16. © Swedbank
Public
Information class
SKP komponentide lõikes
2017a 9 kuu kõrge majanduskasv parandas oluliselt ettevõtete seisu
• 9 kuud 2017a SKP nominaalkasv +9,2% YoY,
hüvitised töötajatele +7,1% YoY.
• Üle pika aja kasvab SKP rohkem kui
palgafond. See on väga hea märk. Kas
ootasimegi majanduse elavnemise ära ja eelmiste
aastate palgaralli oli õigustatud?
• Tööjõukulude osa SKP-s
2007: 45,3%
2008: 49,9%
2009: 50,5%
2010: 47,3%
2011: 44,7%
2012: 44,9%
2013: 45,0%
2014: 45,2%
2015: 48,0%
2016: 49,1%
9k 2017: 48,7% allikas: Eesti Statistikaamet

17. © Swedbank
Public
Information class
Ehitus
Väga tugev 9 kuud 2017a
• 9k 2017: „omal jõul Eestis tehtud ehitustööde“ käive oli 1,68mld eurot (+26% YoY!). Tundub, et aasta
kokkuvõttes tuleb ehitustööde käibeks koguni 2,3mld eurot. See oleks vaid 10% väiksem kui 2007a.
• 2017a III kv rahalisest ehituse kogumahust on hooned 64%, rajatised 36% (II kv 62/38%).
• 9 kuud 2017a hoonete ehitusmahud +20% YoY (III kv +30% YoY), rajatiste ehitusmahud +34% YoY (III kv +23%
YoY).
• 2017 vs rekordkõrge 2007: hoonete ehitus -15%, rajatiste ehitus +4%.
• Ehitussektori töötajate arv 2007a 80-90tuh, 2017a 60tuh.
allikas: Eesti Statistikaamet

18. © Swedbank
Public
Information class
Korteriturg Tallinnas
Aktiivsus kõrge. Hinnad samad kui 10a tagasi
– Uute korterite osakaal on 2017a arvuliselt tõusnud
25%-ni kõigist korteritehingutest Harjumaal/Tallinnas
(rahaliselt 35%)
– Uute arenduste keskmised müügihinnad on viimase
3a jooksul tõusnud Tallinna erinevates linnaosades
minimaalselt. Kõige rohkem on tõusnud Põhja-Tallinn ja
Lasnamäe, kõige tagasihoidlikumad on Kesklinn ja
Mustamäe.
– Korteritehingute arv Tallinnas on 10 kuu 2017a
jooksul olnud +7,3% võrreldes eelmise aasta sama
ajaga
– Viimase 3 aasta arengud selles segmendis on Harjumaal
olnud ideaalilähedased:
suured müügimahud (uute arenduste müük tuleb 2017a
ca 3 korda suurem kui 2011-2012)
Laovarud on küll 3 aastaga kahekordistunud, kuid võrreldes
müügimahuga, siis laovaru/müügi suhe pole kasvanud.
allikas: Maa-amet

19. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööhõive 2001-2017
• III kv 2017 tööhõive 667 tuhat
III kv 2017 tööpuuduse määr 5,2%
Hõive on täna tugev, kuid ilmselgelt ei tule kõik ettevõtted
kiire palgakasvuga toime. Suur palgakasv peab kas raugema
või hakkame nägema kõrgemat tööpuuduse määra.
• Demograafia toob uued probleemid.
27-29a vanad - 20tuh inimest igas aastas
17-19a vanad – 11tuh inimest igas aastas
7-9a vanad – 15tuh inimest igas aastas

20. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Keskmine brutokuupalk 2005-2017
• 2016a keskmine brutopalk 1146 EUR/kuu (+7,6%).
• 9 kuud 2017a oli keskmine kuupalk 1199 EUR (+6,6% YoY).
• Maksureform 2018a algusest tõenäoliselt vähendab brutopalga kasvu. Maksuvaba tulu suurendamine toob kaasa netopalga kasvu.
• Brutopalga kasvu pidurdamist oleks ka vaja, et majandus tasakaalust välja ei läheks.

21. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks
3 aastat nullinflatsiooni on läbi
• Keskmine THI aastane muutus
2011: +5,0%
2012: +3,9%
2013: +2,8%
2014: -0,1%
2015: -0,5%
2016: +0,1%
10k 2017: +3,3%
-Sh oktoober +3,8%
1997=100
Okt 2017a = 203,13

22. © Swedbank
Public
Information class
Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud
Jaekaubandus 2016 vs 2004 (mahud)
KOKKU +80%
Supermarketid +47%
Mootorikütus +37%
Kodumasinad/ehitusmaterjalid +113%
Rõivad/jalatsid +149%
Apteegid +89%
Muud spets kauplused +176%
– Keskmine palk oli 2004a 460 eurot, 2016. aastal 1146 eurot. Kasv +147%.
– Kodumajapidamiste hoiuste kasv 1,6mld eurolt 6,2mld euroni. Kasv +280%
– „Suurte“ keskuste pindala samal perioodil +60%
allikas: Eesti Statistikaamet
2016a: rahaline käive +7,0% YoY, mahud +6,8% YoY.
9 kuud 2017: rahaline käive +8,2% YoY (excl autod +6,4%
YoY), mahud +4,7% YoY (excl autod +2,0% YoY).
9k 2017 segmentide lõikes (YoY):
Mootorsõidukid, remont käive +12,2%, mahud +15,2%.
Supermarketite käive +3,5%, mahud -1,6%.
Kütuse jaemüüjate käive +8,9%, mahud -2,4%.
Majatarbed, ehitusmaterjalid, kodumasinad käive +7,1%, mahud
+7,2%.
Rõivad/jalatsid käive +6,6%, mahud +5,6%
Muud spetsialiseeritud kauplused käive +9,4%, mahud +9,6%.

23. © Swedbank
Public
Information class allikas: Maanteeamet
Uute sõiduautode müük
• Uute sõiduautode müük
2015: 21,1 tuhat (0% YoY)
2016: 23,1 tuhat (+9,5% YoY)
10k 2017: 22,0 tuhat (+10,9% YoY)
• 2017F: 26,0 tuhat
• Võrreldes muu jaekaubandusega on uute autode
müügi taastumine olnud tagasihoidlik. 2016a-l tuli üle
pika aja taas natuke suurem liikumine, mis on
jätkunud ka 2017a-l.
8.4
6.9
10.2
12.8
14.7
15.8 16.5
19.6
25.4
30.9
24.6
9.9 10.3
17.1
19.4 19.7
21.1 21.1
23.1
26.0
0
5
10
15
20
25
30
35
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017F
Sales of new passenger cars 1998-2016 (th cars)

24. © Swedbank
Public
Information class allikas: Maanteeamet
Riigi maksutulud 2017a

25. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Majutatud turistid 2004-2017
• Majutatud turistid 9k 2017:
Välismaalased +5,4% YoY
Kohalikud +9,7% YoY
• Majutatud välisturistid maade lõikes 9k
2017a
KOKKU 1,695milj, +5% YoY
- soomlased 711tuh, -2% YoY
- venelased 173tuh, +19% YoY
- lätlased 121tuh, +15% YoY
- sakslased 110tuh, -2% YoY
- rootslased 59tuh, +1% YoY
- leedulased 50tuh, +3% YoY
- britid 46tuh, +19% YoY
• Aasia kokku 72tuh, +19% YoY
• 2005a oli siseturistide osakaal
majutatute arvus 29%, 9k 2017a 39%.

26. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016

27. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016

28. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eurostat 28

29. © Swedbank
Public
Information class
Soome nominaalne SKP
Soome SKP püsivhindades (alumine graafik) • Soome SKP püsivhindades
 2016 vs 2008 -4,2%
 2016 vs 2010 +1,5%
 2016 vs 2011 -1,1%
• 2016 vs 2008
– EL +4,7%
– Eurotsoon +2,7%
• 3 riiki üle 20% kasvuga
– Malta +34,0%, Iirimaa +33,3% (osaliselt tehniline
muutus, 2016a puudu), Poola +27,1%
• Põhjamaad
– Rootsi +14,9%, Norra +16,5% (2016a puudu), Taani
+3,7%, Soome -4,2%
• Balti riigid
– Eesti +5,2% Läti +0,1%, Leedu +6,3%
• Lõuna-Euroopa
– Kreeka -26,1%, Horvaatia -8,7%, Küpros -6,5%, Itaalia
-6,0%, Portugal -4,2%, Sloveenia -2,3%, Hispaania -
1,6% allikas: Soome Statistikaamet

30. © Swedbank
Public
Information class
Rootsi nominaalne SKP
SKP püsivhindades (alumisel graafikul)
allikas: Soome Statistikaamet
Rootsi SKP püsivhindades, YoY muutus

31. © Swedbank
Public
Information class
Soome riigivõlg on 8 aastaga kasvanud 125%
Kas elavnev välisnõudlus ja kulude kärped aitavad defitsiidi mõistlikuks saada?
• Soome tegi (vähemalt plaanis) 1mld euro suuruse avaliku sektori kulude kärpe 2016a
• Mõne aasta perspektiivis peaks kärped ulatuma 4mld euroni aastas (ehk siis 2% SKP-st).
• Kui eksport kiiresti ei taastu, siis hakkavad vajaminevad kärped mõju avaldama Soome sissetulekutele, sisenõudlusele,
tööhõivele.
• Viimased märgid näitavad siiski välisnõudluse elavnemist. See võiks Soomet aidata.
allikas: Soome Statistikaamet
Soome eelarvedefitsiit, % SKP-st