õppematerjal gümnaasiumile

1. ÖKOSÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask

2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist . Kooslus - ökosüsteemi elusosa Ökotoop - ökosüsteemi eluta osa

3. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela .

4. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu .

8. Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Õunapuuleht  lehetäi  seened  mükoviirused Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed  vihmaussid  lestad  bakterid ja mikroseened

11. Troofilised tasemed Kolmanda troofilise taseme moodustavad destrue ndid ehk lagunda jad . Bakterid ja seened t arbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.

12. Aineringe Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendi d .

13. Ökoloogiline püramiid Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass – ( ühel troofilises tasemel olevate organismide kogumass ) ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv vähen e b kõrgemate tasemete suunas.

14. Ökoloogiline püramiid Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass – ( ühel troofilises tasemel olevate organismide kogumass ) ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv vähen e b kõrgemate tasemete suunas.

15. Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatukse elutegevusprotsessideks. Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise troofilise taseme energiast. 10% 10%

16. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.

17. Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu  närilised  kullilised 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.

18. Mitu 5 kg raskust haugi (haug on röövtoiduline kala) saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni produktsioon on 15 tonni?

19. Ökosüsteemi liigiline koosseis Ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Dominan tliik - liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Liigirikkus - taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arv. Nõmmemetsas on dominantliigiks mänd