1. Elupaigad ja nende kaitse Sirje ja Georg Aher 08 - 09. 01. 2009

2. ELUKESKKONNAD

3. ELUKESKKONNAD ÕHK VESI MAISMAA ORGANISM

4. Õhu tähtsus organismidele Õhk on vajalik organismidele hingamiseks. Hingamise käigus saab organism õhust hapniku ning eritab õhku süsihappegaasi. Õhus sisalduv hapnik lahustub vees võimaldades hingamist ka veeloomadel Õhu kaudu levib heli võimaldades kommunikatsiooni

5. Õhu tähtsus organismidele Tänu õhu tihedusele saavad loomad lennata (lendavad putukad, linnud, imetajad, kalad jne) Õhu liikumine võimaldab paljude taimede õietolmu levimist (tuultolmlejad) Õhu liikumine võimaldab taimedel levitada seemneid Õhu kaudu levivad taimed, seened bakterid, viirused

6. Kohastumised õhus liikumiseks Suled Õõnsad luud, Kopsud õhukottidega Tugevad rinnalihased Intensiivne ainevahetus LINNUD

7. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Esi- ja tagajäsemete vahel, keha külgedel lennunahk, mis võimaldab planeerida

8. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon

9. Kohastumised õhus liikumiseks Liuglemist kasutavad liikumisviisina veel: Maod Sisalikud Konnad Kalad

10. Kohastumised õhus liikumiseks Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.

11. Kohastumised õhus liikumiseks Mõningatel mardikate liikidel on kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.

12. Kohastumised eluks õhus Mis lind on pildil? Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus? Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?

13. PÄEVASURU Macroglossum stellatarum

14. Toitumine õhus

15. Kohastumised eluks vees Enamasti voolujooneline keha Lõpused või suure mahtuvusega kopsud Imetajatel lihastes müoglobiini esinemine Efektiivne soojusvahetuse süsteem Kaladel, kes elavad püsivalt väga külmades vetes “antifriis- valkude” olemasolu veres, Imetajatel tihti paks nahaalune rasvakiht

16. LÕHE http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Atlantischer_Lachs.jpg

17. Kalade soomused http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/RhodeusSericeusScales.JPG

18. Lõpused http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Branchies.png

19. Hallhüljes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/86/Grey_seals_rhossili_2.jpg

20. Kohastumised eluks maismaal Millised võiksid olla kohastumised eluks maismaal? Miks me ei saa rääkida üldistest kohastumistest maismaal? Miks me peame rääkima kohastumistest teatud koosluste või maastikutüüpidega? Tooge näiteid kohastumiste kohta erinevates elukooslustes.

21. Elupaiga mõiste Elupaik tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb. Eestis on tähtsamateks elupaikadeks metsad, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste " habitat " vastena zooloogias kasutatud sõna elupaik ja botaanikas kasvukohatüüp. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". http://et.wikipedia.org/wiki/Elupaik

22. Biotoop Praktilises looduskaitses kasutatakse elukeskkonna kohta biotoobi mõistet - tähenduses, mis hõlmab abiootilisi tingimusi (mullastik, veerežiim, mikrokliima) koos seal kasvavate taimekooslustega ning elunevate loomadega. http://www.envir.ee/loodus/9page.html

23. Biotoop Biotoop on sel juhul loomakoosluse elupaigaks ning taimekoosluse kasvukohaks , biotoopi asustab teatav elukooslus ( biotsönoos ). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju . http://www.envir.ee/loodus/9page.html

24. Ökosüsteem 1. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2. Ökosüsteem on biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Terminit "ökosüsteem" kasutas esmakordselt inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal.

25. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks . Selles võib eristada: 1. mulda; 2. veerežiimi; 3. mineraaltoitumise režiimi; 4. (meso)kliimat

26. Lihtsa ökosüsteemi mudel Soojusena hajuv energia Soojusena hajuv energia Produtsentide poolt omastamata energia

27. Ökosüsteemi komponendid Eluta keskkond Taimed Taim- toidulised loomad Kiskjad, parasiidid Lagundajad Toitumissuhete osalised Funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

28. Ökosüsteemi ehitus ÖKOSÜSTEEM ELUTA KOMPONENT ÖKOTOOP ELUS KOMPONENT ELUKOOSLUS ELUKESKKOND JA SELLEST TULENEVAD MÕJUD ERI LIIKIDE POPULATSI-OONID

29. ISEREGULATSIOON POPULATSIOONIS Toidu hulk Sündimus Konkurents Parasiidid Haigused Populatsiooni arvukus Suremus

30. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad. A. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); B. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad

31. Produtsendid Produtsendid on enamasti rohelised taimed , mis fotosünteesi käigus toodavad süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet – suhkruid. 6CO 2 +6H 2 O+2820kJ=C 6 H 12 O 6 +6O 2 Kemobakterid on võimelised tootma anorgaanilistest ainetest orgaanilist tänu keemiliste sidemete energiale ja ei vaja selleks päikese energiat

32. Konsumendid Konsumendid – valmis orgaanilise aine tarbijad. Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid , taimtoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest.

33. Konsumendid 2. Teisesed konsumendid , lihasööjad – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja – fütofaagi sööja teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus.

34. Veel mõisteid Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad. Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks .

35. Parasiidid Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid);

36. Parasiidid fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas). Kõrgeltarenenud parasiitide hulka kuuluvad ka seened, bakterid ja teised mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud imetajad (nahkhiired vampiiride perekonnast), on kasvõi mõni liik parasiite.

37. Ökosüsteemide jaotamine Eristatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. kõdunev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär)

38. Peamised ökosüsteemid ja bioomid 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed

39. Peamised ökosüsteemid ja bioomid 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid (korallrifid jms) lahed, jõgede deltad jne

40. Eesti kooslused Eesti kooslused on : Metsade ökosüsteemid Niitude ökosüsteemid Soode ökosüsteemid Seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) Vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) Mereökosüsteemid s.h rannikuveed

41. Ökosüsteemide mitmekesisus Ökosüsteemid hõlmavad kõikide liikide kooslusi, nendega seotud bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse ning kõikide nende koostisosade vastasmõjusid. Ökosüsteem võib olla nii MAA, kui ka järv, mets või niit. Igal ökosüsteemil on oma iseloomulikud tunnused ja talle ainuomane organismide kogum.

42. Ökosüsteemide mitmekesisus Mets ja järv on väga erinevad ökosüsteemid

43. Metsad Metsad on maismaa-elupaikade seas erilised selle poolest, et neil on olemas märkimisväärne kõrgusmõõde. See suurendab nende ökoloogilist mitmekesisust, annab liikide käsutusse rohkem ruumi ja avamaamaastikest erineva elupaikade valiku

44. Mis on mets? Eesti Metsaseaduses defineeritakse metsa kui metsamajanduse objekti järgmiselt: Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti; seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks .

45. Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Metsatüüpe on erinevaid. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad.

46. Loodusmets Venemaal tähendab see metsa mida pole kunagi raiutud. Rootsis ja Norras on see mets, mis on inimtegevusest sajandeid puutumata ja põhilise puuliigi vanus on väga kõrge,puud on erivanuselised ja metsas on suures koguses erinevas kõdunemisastmes puitu

47. Loodusmets Nähtava inimmõjuta ja küpse loodusmetsa tähenduses kasutatakse ka mõistet põlismets .

48. Metsade kujunemine Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest . Paljud praegused metsad on inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus –- alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega .

49. Metsade liigitamine Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas.

50. Eesti metstüübid Arumetsad jagunevad loo-, nõmme-, palu-, laane-, salu ja rabastuvad metsad Soometsade hulka kuuluvad sambla-, rohu- ja kõdusoometsad

51. Metsakasvukohatüübid Metsakasvukohatüüpide puhul kasutatakse arumetsade puhul mõnele kasvukohatüübile iseloomuliku alustaimestiku taime nimetust (pohla, karusamblasambla, jänesekapsa jne) Soometsade puhul kasutatakse tuntumate sootüüpide nimetusi (raba-, lodumetsad)

52. Metsakasvukohatüübid Eestis on kõige rohkem palumetsi kasvukohatüüpidest olulisimad on pohla ja mustikapalumetsad Levinud on ka laanemetsad (laanekuusikud) ja nõmmemetsad. Harvemad on Eestis loo- ja salumetsad

53. Soo ja märgala Termin märgala (wetland) on pärit Põhja-Ameerikast, kuid võeti õige kiiresti omaks kõikjal inglise keele leviku alal. 1971. aastal vastu võetud Ramsari konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks defineerib märgalaks rannikusoo (marsh), igasuguse turbasoo (peatland) või veeala – nii loodusliku kui ka tehisliku, nii püsiva kui ka ajutise, seisva, voolava, mageda, soolaka või soolase veega, kaasa arvatud merevesi, mille sügavus mõõnaajal ei ületa kuut meetrit. Eestis seega siis kõik sood, soostunud alad, luhad, jõed, järved ja rannikumeri.

54. Kui palju soid on? Maailmas arvestatakse märgalade pindalaks ligikaudu 6,5 miljonit km2 ehk ligikaudu 5% maismaast. Sood hõlmavad nendest ligi poole – 3,4 mln. km 2 , luhad 0,8, rannikusood 0,6 mln. km 2 ja riisipõllud 1,3 mln. km 2

55. Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta 1.On paljude taime- ja loomaliikide kasvukoht või elupaik, on sood olulised bioloogilise mitmekesisuse tagajatena. Ka Eestis kasvavast ligi 1200 soontaimeliigist võime soodes kohata 280 kuni 376 liiki. (H. Trassi ja M. Kase andmed 1982,1986. aastast) Looduslikke, inimtegevusest otseselt mõjustamata kooslusi leiame Eestis just soodest. Ürgmetsa killukesed paiknevad enamasti soosaartel.

56. Kui palju on Eestis metsa? 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid , eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad . Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad , viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad .

57. TOITUMISSUHTED TOIDUAHELAD JA –VÕRGUSTIKUD NÄITAVAD KVALITATIIVSELT , MILLISED TOITUMISSUHTED ON ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS ÖKOLOOGILISED PÜRAMIIDID NÄITAVAD ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS KVANTITATIIVSELT TOITUMISSUHTEID

58. Ökoloogiline püramiid Ö KOLOOGILINE P Ü RAMIID KOOSNEB TROOFILISTEST EHK TOITUMISTASEMETEST

59. Ökoloogiline püramiid ÖKOLOOGILISI PÜRAMIIDE ON KOLM E TÜÜPI: ARVUDE PÜRAMIIDID BIOMASSI PÜRAMIIDID ENERGIA PÜRAMIIDID

60. Ökoloogiline püramiid ARVUDE PÜRAMIID VÕRDLEB ORGANISMIDE ARVU IGAL TOITUMIS - TASEMEL ANTUD Ö KOSÜSTEEMI KINDLAL PINDALAL TAIMI 1000 ROHUSÖÖJAID 100 KISKJAID 10 II TASEME KISKJAID 1

61. Ökoloogiline püramiid

62. Ökoloogiline püramiid ENERGIAPÜRAMIIDID NÄITAVAD, KUI PALJU ENERGIAT LÄBIB IGA TROOFILIST TASET AJAÜHIKUS. ENERGIAPÜRAMIIDIDELT SAAB NÄHA, MILLISE EFEKTIIVSUSEGA MUUDETAKSE TAIMEDE POOLT SEOTUD ENERGIAT JÄRGMISTEL TASEMETEL. ENERGIA ÜLEKANDE EFEKTIIVSUS ÜHELT TASEMELT TEISELE ON KESKMISELT 10% .

63. Ökoloogiline püramiid KISKJAD ON EFEKTIIVSEMAD TOIDUGA SAADUD ENERGIA KASUTAJAD KUI TAIMTOIDULISED LOOMAD (TAIMED SISALDAVAD ROHKESTI MITTESEEDUVAT MATERJALI) KÕIGUSOOJASED KASUTAVAD VÄHEM ENERGIAT KUI PÜSISOOJASED, SEST NAD EI KULUTA ENERGIAT PÜSIVA KEHATEMPERATUURI HOIDMISEKS VÄIKESTEL LINDUDEL JA IMETAJATEL ON SUHTELISELT SUUREM ENERGIATARVE, KUNA NEIL ON SUHTELISELT SUUREM KEHAPINDALA JA KA SUUREM SOOJUSKADU

64. Ökoloogiline püramiid

65. Ökoloogiline püramiid Tippkiskjad Eesti faunas : hunt, ilves,karu, kotkad,

66. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Rangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu direktiivide täitmine. Otseselt klassikalise looduskaitsega tegelevad Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv ).

67. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.

68. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000 , mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.

69. Peamised looduskaitse konventsioonid millega Eesti on liitunud : Ramsari konventsioon rahvusvaheliste märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena; Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta; Läänemere piirkonna merekeskkonna kaits e konventsioon - HELCOM; CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ehk Rio de Janeiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.

70. KAITSEALAD Eesti maismaast on kaitse all 17,9% (koos Peipsi ja Võrtsjärve kaitsealuse pinnaga 18,9%). Kõige suurem kaitsealuse maa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja kõige väiksem Põlvamaal (ca 9%).

71. ELUPAIGAD Elupaikadest on protsentuaalselt kõige enam kaitse all rannikuelupaiku, soid, looduslikke rohumaid ja siseveekogusid. Rangeima kaitse all olevate elupaikade seas on enim soid .

72. Elupaikade kaitse Looduskaitse seaduse alusel võetakse kaitse alla kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad elupaigad, vähemalt 50% II kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest. Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava liigi kaitse korraldamiseks.