õppematerjal gümnaasiumile

1. EMBRÜOGENEES Koostas: Kristel Mäekask

3. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e . moorula Sügoodi esimene jagunemine Paljude mitootiliste jagunemistega moodustunud kobarloode

4. Lõigustumine

5. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist)

6. B lastoderm e hk kattekoe rakkude kiht Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene Blastotsööl e hk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. K ui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.

8. LOOTEKESTAD - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : K õige lootepoolsem kest , mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät , mis ühendab loodet ja platsentat . Koorion e. kõld või irdkest : K õige välimine lootekest , mis osale b lootepoolse platsenta kujunemises.

11. GASTRULATSIOON Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja en t oderm . Hiljem mesoderm . Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane.

13. Sisemine looteleht ehk entoderm S eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre , kilpnääre ; hingamisteede epiteel ja kopsud;

14. Välimine looteleht ehk ektoderm K esknärvisüsteem ja m eeleelundi d E pidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad

15. Keskmine looteleht ehk mesoderm S kelett; L ihased ; K õik sidekoetüübid; K use- ja suguelundid; R ingeelundkond

16. BIOGENEETILINE REEGEL L ootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene

17. 28 päeva 4 – 6 mm 32 päeva 5 – 7 mm 41 päeva 11 –14 mm 44 päeva 13 – 17 mm 48 päeva 17 – 20 mm 52 päeva 22 – 24 mm 57 päeva 23 – 32 mm Nüüd juba loode Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. http://www.youtube.com/watch?v=UgT5rUQ9EmQ&feature=related

18. http://www.youtube.com/watch?v=si20cxSHrWU&feature=related

19. Kaksikud

20. LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks . Väga ohtlikud on esimesed arengukuud ning sünnitus.

21. 1. BIOLOOGILISED TERATOGEENID: Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid.

22. 2. KEEMILISED TERATOGEENID: Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid.

23. 3. FÜÜSIKALISED TERATOGEENID: Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus.

24. SÜNNITUS P rotsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. E smasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. http://www.youtube.com/watch?v=Xath6kOf0NE&feature=related