säästva tarbimise teemaline esitlus

1. KESKKONNAKASVATUS

3. Erineva taseme planeeringud

4. Keskkonnamõjude hindamine

6. Menetluse algataja: KKMin või KOV; avaldab teate

7. Avalik väljapanek min 2 nädalat

8. Avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul kirjalikult

9. Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist korraldatakse avalik arutelu

10. Otsustakse ala kaitse alla võtmine

11. Koostatakse kaitseala kaitse-eeskiri

13. Maakonnaplaneering – algatab valitsus või maavanem

14. Üldplaneering – algatab kohalik omavalitsus

15. Detailplaneering – algatab kohalik omavalitsus

16. Teemaplaneeringud Kõrgema taseme planeering on aluseks madalama taseme planeeringule.

17. SWOT analüüs

19. Planeeringu algatamise otsus

20. Informeeritakse avalikkust kavatsetavatest planeeringutest vähemalt 1 kord aastas vastavas ajalehes

21. Planeeringu koostamise korraldaja teatab planeeringu algatamisest

22. Planeeringut hakkavad teostama spetsialistid

23. Toimub planeeringu koostamine, eelmise planeeringu (kui on) ja arengukava analüüs, andmete kogumine

24. Koostöö erinevate ametkondadega, maaomanikega, huvitatud isikutega

26. Töötatakse välja projektlahendus

27. Volikogu võtab projektlahenduse vastu

28. Kooskõlastuse saamine sektorametkondadelt

29. Avalikkuse informeerimine väljapaneku toimumisest

30. Avalik väljapanek

31. Ettepanekute vastuvõtmised

32. Ettepanekute analüüs

33. Otsustatakse, kas ja kui palju planeeringut muuta

34. Informeeritakse avaliku arutelu toimumisest

36. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest informeerimine

37. Kui planeeringus tehti muudatusi, siis kooskõlastatakse uuesti nendega, keda muudatused puudutavad

38. Esitatakse planeering riiklikuks järelvalveks

39. Planeeringu kehtestamine. Planeering muutub kõigile kohustuslikuks

40. Proteste saab nüüd esitada vaid kohtu kaudu

41. Ökoloogia

43. Populatsioon – rühm ühte liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas

44. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil

45. Levila ehk areaal - mingi liigi isendite esinemisala

46. Ökosüsteem –funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

47. Taksonoomia

49. Parasiitlus

50. Kisklus

52. Temperatuur

53. Sademed

54. PH-tase

55. Rõhk

58. Rakk, kude, elund, elundkond / ökofüsioloogia

59. Organism / autökoloogia

60. Populatsioon - ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal / demökoloogia

61. Kooslus - eluskooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi / sünökoloogia

62. Bioom - ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne)

63. Biosfäär - kogu Maa elustik / globaalökoloogia

65. Shelfordi tolerantsusreegel : organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist.

66. Ökoloogiline amplituud

70. Sekundaarne - varasema koosluse asemele

72. Populatsioonitihedus

74. Kasvavas populatsioonis on noori rohkem ning sünnib rohkem järglasi.

76. Populatsiooni levila ehk areaal

77. Jaaguari areaal ehk levila

78. Kasvukõverad

80. ökosüsteemi kuuluvad liigid on kohastunud oma elukeskkonnaga ja üksteisega;

81. ökosüsteemid on isereguleeruvad;

82. ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele;

83. troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid;

84. ökosüsteemi muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad.

88. II astme tarbijad ehk kõigesööjad (omnivoorid)

90. Ökoloogiline püramiid

92. Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus.

93. Lämmastikuringes on oluline bakterite (sh mügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm.

94. Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme.

95. Tarbimine

98. Osta korraga rohkem ja käi poes harvemini

100. Loe infot toote pakendil, vajadusel küsi juurde

101. Väldi ühekordse kasutusega tooteid

102. Järelmaksuga ostmisel tee eelnevalt selgeks kõik kaasnevad maksud

103. Võrdle enne ostuotsust sarnaste toodete kvaliteeti ja hindu

104. Võimalusel vali vähempakendatud toode

105. Eelista Eestimaist – see on sinu väike panus majandusse

107. Euroopa ühenduse mahemärgis

108. KRAV

109. Bio

110. Euroopa ökomärk

111. Põhjamaade Luigemärk

114. Võimalusel eelista mahemärgisega tooteid

115. Tarbi toitu, mille päritolu on sulle teada

117. Väldi liigset pakendamist

118. Käi poest oma (riidest) ostukotiga

119. Osta võimalikult vähe valmistoitu, tee oma toit ise

121. Uue masina ostmisel vali energiasäästlikum mudel, kuid arvesta seejuures oma vajadustega

122. Eelista gaasipliiti elektripliidile

123. Keeda elektrilise kannuga vaid vajalik kogus vett

124. Kasuta pliidil plaadiga sama suure või suurema põhjaga potti

125. Valmista ahjus korraga mitu rooga

126. Külmkapp ei tohi olla pliidi, radiaatori vms kõrval

127. Pesumasina pooltühi programm ei poolita kulusid

128. Kasuta madalaimat pesemistemperatuuri mis võimalik

129. Kuivata pesu nööril, mitte kuivatis

131. Lülita päeva lõpul elektroonika alati välja

132. Väldi elektroonilise prügi teket

133. Kasuta patareide asemel akusid

134. Prindi ainult hädavajalikke dokumente

135. Taaskasuta paberit, mille ühele poolele on juba midagi kirjutatud

136. Väldi kontoris ühekordseid nõusid

137. Kustutage üleliigsed tuled

138. Sorteerige vanapaberit

139. Kasutage ökomärgisega või FSC-märgisega kontoripaberit

141. Vali puhastusvahendid, mis ei sisalda fosfaate

142. Kasuta looduslikke puhastusvahendeid

143. Väldi pestitsiidide kasutamist kodus ja aias, kasuta orgaanilisi aineid

144. Väldi produkte mis on pakitud kilesse (PVC)

145. Kasuta seepi, šampooni ja kosmeetikatooteid, mis ei sisalda sünteetilisi koostisosi (lõhna- ja värvaineid)

146. Pese ja koori tundmatut päritolu puu- ja köögiviljad enne toiduks kasutamist

147. Väldi plastmassist toitepudelite kasutamist laste toitmiseks

148. Ava oma aknad õhuvärskendajate kasutamise asemel

150. Ca pool Maa elanikkonnast tunneb puudust puhtast veest ja kannatab sellest tingitud haiguste käes

151. Ebakvaliteetsest joogiveest tingitud kõhuhaigustesse sureb ca 1,4 miljonit last aastas

152. 70% maailmas kasutatavast mageveest kulutatakse põllumajanduses

153. Suurlinnadesse tuuakse vett kuni mitmesaja kilomeetri kauguselt

154. Põhjavee taastustükkel kestab keskmiselt 1400 aastat

155. Eestis kulub tarbitud veest enamik põlevkivi kaevandamiseks ja tootmiseks

157. Los Angeleses oli aastal 1997 kokku rohkem autosid kui kogu Hiinas

158. Transpordile kulub ligi pool tarbitavast naftast

159. Keskmine auto liikumiskiirus suurlinnas on 7,5km/h, Tallinnas umbes 15km/h

160. Enamus autosõite suurlinnas on lühemad kui 6km

161. Kuni 6km läbimiseks on linnas kiireim liiklusvahend jalgratas

162. Ühistransport kasutab vähem linnaruumi ega ole ummikute põhjustajaks

163. Üks buss suudab mahutada sama palju inimesi, kui 10-40 sõiduautot

164. Transport

166. Eestis tekib ca 450 000 tonni olmejäätmeid aastas, millele lisandub 215 tonni pakendijäätmeid (mahuliselt rohkem)

167. Aastatel 1999-2009 koguti ühe elaniku kohta keskmiselt 386 kg olmejäätmeid aastas

168. Eriti hüppeliselt on suurenenud pakendijäätmete osakaal

169. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku pool sama purgitäit naftat

170. Pabertopsid ei ole taakasutatavad ega põletatavad

171. Põhja-Ameerikas visatakse iga tund ära 2,5 miljonit plastpudelit

173. Köögi- ja toidujäätmed

174. Erinevast materjalist kasutuskõlbmatud asjad

176. Ravimid

178. Ehitusjäätmed

181. Maastikku

183. Taastuvenergiaallikatest toodetud elektri osakaal Eestis on 6,2%

185. KESKKONNAKASVATUS