2. Algloomad on üherakulised organismid, enamasti heterotroofsed. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Joonis H. Reino protistid bakterid seened taimed loomad
3. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad ületsüstidena – muutuvad ümaraks ja kattuvadtiheda kestaga. Tsüstidena levivad ka teistesse veekogudesse. Paljunevad pooldudes
4. AMÖÖB 0,2-0,5 mm, värvusetu Muudab pidevalt kehakuju. Elab mageveekogudes. Toitevakuool Rakutuum Pulseeriv vakuool Kulendid Tsütoplasma Pelliikul
5. Amööb toitub bakteritest ja teistest ainuraksetest. Soodsates tingimustes pooldub mitu korda ööpäevas. Ebasoodsates tingimustes moodustab tsüsti.
6. SILMVIBURLANE 0,05 mm Elavad lompides ja tiikides. Liigub viburi abil. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees. Pimedas omastab vees lahustunud toitaineid läbi keha pinna. Ebasoodsates tingimustes muutub tsüstiks. Paljuneb pikipooldudes. Joonised A.Metsmaa
7. KINGLOOM Pulseeriv vakuool Moodustuv toitevakuool Suurtuum Rakusuu Pisituum Ripsmed Pelliikul 0,1-0,3 mm Ujub ripsmete abil tömp ots ees. Paljuneb enamasti ristipooldudes Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde
8. ALGLOOMADE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS 1. Osalevad toiduahelates ja aineringes. 2. Aitavad veistel ja lammastel tselluloosi lagundada. 3. Kasutatakse biopuhastites, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid. 4. Ürgsete algloomade kodadest on moodustunud lubjakivi ja kriidilademed. 5. Abiks settekivimite vanuse määramisel. 6. Algloomad kui haigusetekitajad.
10. Amöboidne düsenteeria – levib saastunud toidu ja joogiveega, põhjustab verist kõhulahtisust. Lamblia – levib toidu ja joogiveega. Elutseb maksas, peensooles, kahjustab seedimist jt elundeid. Trihhomoonas – levib sugulisel teel, põhjustab suguhaigust trihhomonoos. Toksoplasma – levib kassi väljaheitega.
11. Naegleria fowleri Soojades järvedes elav amööb siseneb nina kaudu inimese pähe ning toitub ajust, kuni ohver sureb. Esineb väga harva.
12. Toom, M., Kokassaar, U., Martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile I osa. http://www.microscopeforums.com/f13/all-about-amoeba-132.html http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cherakuline_organism http://xup5matt.wordpress.com/2009/01/ 146.201.250.180/staticgallery/dxm1200/amoeba.html blogfishx.blogspot.com/2007/09/brain-eating-a... www.passmyexams.com/.../biology/2_cells.html http://scienceblogs.com/clock/upload/2006/07/Euglena.JPG www.ebu.ee Andrus Metsmaa, 2004. Algloomad. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Paramecium.jpg johnson.emcs.net/life/images/paramecium.gif www.ucmp.berkeley.edu/.../ciliata/stentor.jpg 4.bp.blogspot.com/.../xxzWemesZZE/s320/tmp.jpg arstechnica.com/science/news/2006/01/2288.ars www.nature.com/.../v8/n7/images/nrg2126-f1.jpg http://residence.educities.edu.tw/hamutravel/Lin/star.jpg http://dic.academic.ru/pictures/dewiki/71/Giardia_lamblia_SEM_8698_lores.jpg http://www.medicacentar.info/images/Trich5.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Naegleria_fowleri Kasutatud kirjandus ja veebilehed
