õppematerjal 9. klassile

1. LOODUSLIK VALIK
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Koostas: Kristel Mäekask

2. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses
ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende
geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
liigikaaslased (konkurents)
teiste liikide isendid (konkurents,
toitumine)
eluta looduse tegurid (ebasoodne
temperatuur, niiskus, soolsus, valgus,
üleujutus, maavärin, vulkaanipurse,
haiguste levik vms)

3. Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise
sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest –
olelusvõitluseks.
Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest
kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus
haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või
kliimatiliste tingimustele, kohastumine).
Loodusliku valiku vormid:
Stabiliseeriv valik
Suunav valik
Lõhestav valik

4. Stabiliseeriv valik
Keskkonnatingimused on suhteliselt
püsivad.
Kõrvaldatakse erandid.
Keskmiste tunnustega organismide
eelispaljunemine.
Mõningaid väga pikka aega
muutumatutena püsinud
organisme on hakatud nimetama
“elavateks fossiilideks” - näiteks
hõlmikpuu ja latimeeria).

5. Suunav valik
Elutingimuste kindlasuunaline
muutumine. Asumine uude
keskkonda.
Keskmisest teatud suunas
erinevate organismide
eelispaljunemine.
Liik muutub kindlas suunas.
Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi
suhtes vastupidavad vormid.

6. Tööstuslik melanism
Tumedavärviliste putukate
levik tööstuspiirkondades.
Tahmunud puutüvedel
paistavad nad lindudele
vähem silma.

7. Lõhestav valik
Levilas on erinevate
elutingimustega piirkonnad.
Kahe või enama keskmisest
erinevate tunnustega
isendirühma eelispaljunemine.
Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist
tütarliikideks.

8. http://wps.pearsoncustom.com/wps/media/objects/3014/3087289/Web_Tu

9. Kohastumine
Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni
geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima
organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused
konkreetse keskkonna suhtes.
Kohastumuste teket nimetatakse
kohastumiseks.
Kohastumused on pärilikud.
Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede
söömiseks.

10. Kohastumine
Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad
kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks.
Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni
ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.

11. Kohastumused
siseehituses ujupõis kaladel
välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri
Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või
ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.

12. Mimikri – organismi tunnuste sarnanemine teise liigi
tunnustega.

13. Kohastumused
füsioloogias talveuni
käitumises ränne
paljunemises innaaeg

14. Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi
kuiva kliima talumiseks.
Moolok on Austraalia
kõrbetes elav sisalik, kelle
nahk imab niiskust nagu
kuivatuspaber.
Kaktustel on varred vee
tagavarade hoidmiseks.

15. Kasutatud materjal:
• http://xnet.rrc.mb.ca/davidb/camoulflage.htm
• http://w3.dwm.ks.edu.tw/bio/activelearner/18/ch18c6.html
• http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg
•http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/e
vm2s1_8.jpg
• http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004.htm
• http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg
• http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
• http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg
• http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg
• http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg
• http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg
• http://www.kerinci.org/insect.html
https://www.youtube.com/watch?v=dBnZ734vN3E