MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS Koostas: Kristel Mäekask
GEENID + KESKKOND Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid.  Reaktsiooninorm  – tunnuse muutumise määr. Variatsioonirida  – tunnuste muutumise määr . Variatsioonikõver -  graafiline  esitus .
Reaktsiooninorm Liigi  geenifond  (liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piirides. Üksikisendi  genotüüp  (isendi geenide kogum) aga konkreetse isendi reaktsiooninormi.
Variatsioonirida
Kaksikute meetod Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
Tunnuseid võib jagada: Suures ulatuses muutuvad: Pikkuskasv, kehamass, intellekt. Lehmadel piimaand Vähesel määral: Silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt. Lehmadel piima rasvasus. Ei muutu üldse: Silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad.
Tunnuseid võib jagada: Kasulikud: Varjevärvuse muutus, tingitud refleksid e. eluea jooksul omandatud  käitumisharjumised. Kahjulikud: Põtradel liiga suured sarved, arenguhäired, jäävvigastused.
Tunnuseid võib veel jagada : Pöörduvad: Kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist. Päevitus, mälu, treenitus. Pöördumatud:   Säilivad elu lõpuni. Väärarengud, jäävigastused, proteesid, luude deformeerumine.
Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FraternalTwins.jpg   http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Human_genome.png   www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/95/Bio12klParil_mitteparil.muutl.doc

Mittepärilik muutlikkus

  • 1.
  • 2.
    GEENID + KESKKONDModifikatsiooniline muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm – tunnuse muutumise määr. Variatsioonirida – tunnuste muutumise määr . Variatsioonikõver - graafiline esitus .
  • 3.
    Reaktsiooninorm Liigi geenifond (liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piirides. Üksikisendi genotüüp (isendi geenide kogum) aga konkreetse isendi reaktsiooninormi.
  • 4.
  • 5.
    Kaksikute meetod Ühemunakaksikutetunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
  • 6.
    Tunnuseid võib jagada:Suures ulatuses muutuvad: Pikkuskasv, kehamass, intellekt. Lehmadel piimaand Vähesel määral: Silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt. Lehmadel piima rasvasus. Ei muutu üldse: Silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad.
  • 7.
    Tunnuseid võib jagada:Kasulikud: Varjevärvuse muutus, tingitud refleksid e. eluea jooksul omandatud käitumisharjumised. Kahjulikud: Põtradel liiga suured sarved, arenguhäired, jäävvigastused.
  • 8.
    Tunnuseid võib veeljagada : Pöörduvad: Kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist. Päevitus, mälu, treenitus. Pöördumatud: Säilivad elu lõpuni. Väärarengud, jäävigastused, proteesid, luude deformeerumine.
  • 9.
    Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FraternalTwins.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Human_genome.png www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/95/Bio12klParil_mitteparil.muutl.doc