1. VETIKAD Ingrid Mäesalu 2009

2. Kuuluvad protistide riiki. Puuduvad juured, lehed, varred. Võivad olla üherakulised või hulkraksed. Hulkraksete vetikate keha nimetatakse talluseks . Vetikarakkudes leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised mikroskoopilised või hulkraksed.

3. Hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni . Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine.

4. ROHEVETIKAD Värvuse annab klorofüll - rohelised. Kõige mitmekesisem hõimkond - üherakulised, koloonialised, hulkraksed. ÜHERAKULISED ROHEVETIKAD 1. Koppvetikas Väikestes veekogudes. 2 viburit ja punane silmtäpp paljuneb eostega.

5. 2. Klorella Veekogudes, märjal maapinnal. Kerakujuline, elab ka samblikes sümbioosis seentega. Paljuneb eostega.

6. 3. Pleurokokk Kohastunud eluks õhu käes. Paks rakukest kaitseb kuivamise eest. Moodustab puutüvedele ja kividele rohelise kirme, vees hukkub. Paljuneb pooldudes.

7. KOLOONIALISED ROHEVETIKAD Koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Osad rakud varustatud viburitega. Näiteks kerasviburlane.

8. HULKRAKSED ROHEVETIKAD Kõige valgusnõudlikumad hulkraksed vetikad. 1. Vesijuus - jahedaveelistes jõgedes ja ojades, kinnitub kividele .

9. 2. Keermikvetikas Hõljub vabalt tiikides ja järvedes.

10. 3. Karevetikas Kinnitub veealustele kividele.

11. PRUUNVETIKAD Ainult hulkraksed. Oliivrohelisest tumepruunini, kuni 60 m pikad. Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud kui rohevetikad, kasvavad sügavamal.

12. Põisadru

13. Lehtadru

14. PUNAVETIKAD Vajavad kõige vähem valgust, kasvavad kõige sügavamal (40 - 60 m ) Roosast tumepunaseni. Erinevad pigmendid neelavad lühilainelist valgust. Peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres vähe. Mikroskoopilised ja makroskoopilised.

15. Agarik

16. VETIKATE TÄHTSUS Vetikad on veekogudes esmase orgaanilise aine tootjad - toiduahelate esimene lüli. taimhõljum - loomhõljum - kala - hüljes Rikastavad vett hapnikuga. Vetikatihnikud elupaigaks veeloomadele.

17. VETIKATE KASUTAMINE 1. Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. 2. Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra). 3. Põlluväetiseks. 4. Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. 5. Veekogude puhtuse hindamine.

18. 6. Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. 7. Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides.

19. E vetikadKasutatud kirjandus: Toom, M., Kokassaar, U., martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile I osa. Pildid: www.networkroundtable.org/.../2009/01/algae.jpg miksike.ee/docs/referaadid2005/vetikad_teele.jpg bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/koppvet.jpg bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/klorella.jpg www.microscopy-uk.org.uk/.../chlorella.jpg protist.i.hosei.ac.jp/.../Apatococcus/sp_1c.jpg www.bhikku.net/archives/03/img/volvox.jpg www.euita.upv.es/.../Pediastrum.gif www.botany.ut.ee/~olli/PE/chlmy2.png farm1.static.flickr.com/187/418905850_35aa276.. bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/vjuus.jpg et.wikipedia.org/wiki/Keermikvetikas www.koolielu.edu.ee/.../karevetikas.jpg commons.wikimedia.org/wiki/File:Cladophora.JPG