1. VANA-ROOMA
Rooma keisririik
Natalja Dovgan
2012

2. VARANE KEISRIRIIK
30 eKr-235 pKr
 Esimene keiser - Octavianus (30
eKr-14 pKr), kes võttis endale
aunime AUGUSTUS (lad k püha).
 Väliselt riik res publica (vabariik),
tegelik võim kuulus ühele isikule.
 Oli senati liige, võttis endale
aunimetuse princeps (lad k
esimene).
 Provintside asevalitseja ja
väepealikuna kandis imperaatori
(lad k käskija) nime.
 Oli eluaegne rahvatribuun ja
ülempreester (pontifex maximus).
 Kodakondsust jagati vabalt ja Rooma
riik sai kodanike juurde. Samas
vähenesid kodanike õigused ja
kodakondsuse mõiste kaotas sisulise
tähtsuse.
 Valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aug11_01.jpg

3. ROOMA IMPEERIUMI
VALLUTUSPOLIITIKA
 1. sajandi keskel vallutati
suurem osa Britanniast.
 Traianuse valitsusajal (98-117
pKr) vallutati Daakia
(tänapäeva Rumeenia) ja
Mesopotaamia – Rooma oma
võimsuse tipul, ülemvõim
Vahemerel.
 Keskenduti olemasolevate
alade säilitamisele ning
piiriäärsete alade kaitsmisele.
 Riigi äärealadele ehitati
piirikindluseid- limeseid (ld k
limes – piir).
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Trajan-Xanten.JPG

4. Rooma impeerium Traianuse valitsemisajal
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Roman_Empire_Map.png?uselang=ru

5. ROOMA PROVINTSID
Lääneprovintsid
 Gallia Britannia, Hispaania
ja Põhja-Aafrika.
 Jäid oma arengutasemelt
enamasti Roomale alla.
 Ladina keel.
 Peamine elatusallikas -
põllumajandus.
 Latifundiumid – peamiselt
orjatööl põhinevad
suurmaavaldused, mis
levisid lääneprovintsides ja
osalt ka Itaalias.
Idaprovintsid
 Kreeka, Väike-Aasia, Süüria
ja Egiptus.
 Olid muistse kultuuri, jõukate
linnade ja arenenud
majandusega maad.
 Kreeka keel.

6. SÕJAVÄGI
 Palgaarmee.
 Sõdurid olid professionaalid ja treenisid end ainult
ühe eesmärgi nimel – kaitsta Rooma riiki.
 Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes
5000 mehest (suurem osa – raskerelvastusega
jalaväelased).
 Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati
keisririigi piirialadele.
 Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest
enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille
tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus.

7. http://legionarybooks.net/the_imperial_legions
Rooma leegionärid

8. VIDEO
 Rooma armee varustus ja riided
http://www.youtube.com/watch?v=BzTt2uKUhY
k&feature=related
http://4flaga.ru/105-britain-conquered-by-the-romans.html

9. ÕIGUSRIIK
 Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed,
neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli
õigus edasi kaevata keisrile endale.
 Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused
põhinesid tema määrustel.
 Rooma õigus põhines eelkõige praktilisel
kogemusel.
 Keisririigi algul hakati õigusalast materjali
süstematiseerima ja ühtlustama - moodustusid
terviklikud seadustekogud.
 Roomlased panid aluse õigusteadusele!

10. SEGADUSTE AEG
 Esimene Rooma keiser Augustus tõusis võimule 30
eKr = keisririigi algus.
 III sajandiks pKr oli riik kasvanud liiga suureks,
tekkisid majandusraskused ja kodusõjad.
 Sõdurkeisrid – armee tõstis nad võimule ja kukutas,
valitsesid lühikest aega.
 Naaberrahvad – pärslased, germaanlased –
rüüstasid Rooma riigi alasid.

11. HILINE KEISRIRIIK
(284-476)
 Keiser DIOCLETIANUS (284-305) suutis
taastada riigis korra.
 Sõjaväereform: hakati võtma
teenistusse germaanlasi.
 Haldusreform- suurendas provintside
arvu ja nende asevalitsejad allutati
otseselt keisrile. Riik parema valitsemise
huvides jagati kahe keisri vahel, kellest
üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes
provintsides.
 Maksureform- hakati raha asemel
makse koguma natuuras, st. kujunes
naturaalmajandus. Rentnikest talupojad
muutusid sunnismaisteks.
 Riigi valitsemine: keisrit hakati austama
jumalana (tiitel dominus – “isand”) juba
eluajal, senat kaotas tähtsuse, muutus
Rooma linna linnanõukoguks.
http://et.wikipedia.org/wiki/Diocletianus

12. CONSTANTINUS SUUR
(336-337)
 313. a pKr Milano edikt – kristlastel lubatakse vabalt
tegutseda = tagakiusamised lõpevad.
 Algab kirikute ehitus, kristlaste hulk kasvab kiiresti.
 riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati
 330. a rajas uue pealinna – Konstantinoopoli (kr k
Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion).
 Ühiskond rangelt seisuslik.
I – auväärsed (honestiores)- kõrgeim on
senaatoriseisus – enamikust kohustustest
vabastatud.
II – madalad (humiliores) – maksukohustuslikud.

13. ROOMA KEISRIRIIGI
JAGUNEMINE
395. a pKr jagas keiser Theodosius riigi:
 Ida-Rooma keisririik (Konstantinoopol)
 Lääne-Rooma keisririik (Rooma)
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Theodosius-1-.jpg

14. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Roman_empire_395.jpg

15. SUUR RAHVASTERÄNNE
 Aeg: 400.- 600. pKr
 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse.
See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased
liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama
asuma.
 Põhjused: ilmastiku jahenemine ja elanikkonna juurdekasv.
 Tagajärjed:
1. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes
massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele.
2. 410.a vallutas üks germaani väepealik Rooma linna.
3. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu
oma provintside üle.
4. 476. a kukutas germaani peali Odoaker Lääne-Rooma keiser
Romulus Augustuluse võimult.

16. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma
püsimise probleem
 Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest
eemale.
 Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega
rikkam.
 Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid
tublid maksumaksijad.
 Tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-
Roomasse (Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose).
 Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu
riigiaparaat.

17.  Kõiv,M.,Mäesalu,A.jt. 1998. Inimene,
Ühiskond, Kultuur I. XI klassi
ajalooõpik.Tallinn: Koolibri
 Kõiv,M. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. I
osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita
KASUTATUD KIRJANDUS