Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Maadeavastused

8,602 views

Published on

Maadeavastused

  1. 1. Suured maadeavastused
  2. 2. Varasemad maadeavastused toimusid järk-järgult vallutus- ja kaubaretkede kaudu <ul><li>4. saj. e.Kr. teated Pythease reisist kaugele põhja Thulesse (Skandinaavia? Eesti?) </li></ul>
  3. 5. Varasemad maadeavastused <ul><li>5. saj. e.Kr. liikus Kartaago meresõitja Hanno piki Aafrika läänerannikut ja jõudis ekvaatorini </li></ul>
  4. 6. Varasemad maadeavastused <ul><li>Makedoonia Aleksandri ( 356-323 e .Kr.) vallutusretk ulatus Põhja-Indiasse </li></ul><ul><li>Aleksandriast võeti ette kaubaretki, mis ulatusid Tseilonile ja Hiinasse </li></ul>
  5. 8. Varasemad maadeavastused <ul><li>Norra viikingid ja iiri-šoti mungad asustasid 9. saj. Islandi </li></ul><ul><li>Isalndi meresõitja Eirik (Erik) Punane rajas 982. aastal esimese asunduse Gröönimaale </li></ul><ul><li>Eelmise poeg Leif Eiriksson jõudis u. aastal 1000 Kanada rannikule ja Labradori poolsaarele </li></ul>
  6. 9. Varasemad maadeavastused <ul><li>Viikingite asulate olemasolu Põhja-Ameerikas on tõestatud arheoloogiliselt (loe näiteks Aron Gurevitš , Viikingite retked või Kurt Welker , Unustatud kontinent ) </li></ul><ul><li>On andmeid, et enne viikingeid võisid Ameerikasse jõuda ka: </li></ul><ul><ul><li>hiinlased (I aastatuhande keskpaigas) </li></ul></ul><ul><ul><li>iiri ja šoti mungad </li></ul></ul><ul><ul><li>vaarao Ramses II muumiast leiti tubakalehti </li></ul></ul>
  7. 10. Varasemad maadeavastused Veneetsia saadik Marco Polo reisis 13. saj. II poolel läbi Aasia sisemaa Mongooliasse ja Hiinasse. Koostas reisikirjad ja kaardid.
  8. 11. Suurte maadeavastuste põhjused: <ul><li>Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed; </li></ul><ul><li>Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne; </li></ul><ul><li>3. Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele; </li></ul><ul><li>4. Lokaalsed põhjused: </li></ul><ul><li>Lõppes reconquista ja hidalgodel ei jätkunud tegevust. </li></ul>
  9. 12. Maadeavastuste eeldused: <ul><li>Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. </li></ul><ul><li>Tehnilised eeldused kujunesid 15. saj. </li></ul><ul><li>Uut tüüpi laev: karavell </li></ul>
  10. 13. Karavell <ul><li>kolmnurkne nn. “ladina puri” võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) </li></ul>b) karavelliga tuli toime ka väike meeskond c) piisavalt suur trümm
  11. 14. Maadeavastuste eeldused: <ul><li>Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. </li></ul><ul><li>Tehnilised eeldused kujunesid 15. saj. </li></ul><ul><li>uut tüüpi laev: karavell </li></ul>2. kompass – hiinlaste leiutis (vee peal ujuv nõel) 3. astrolaab – araablaste leiutis 4. hulk eelmiste põlvkondade kogemusi
  12. 15. Portugallaste esimesed retked <ul><li>Uurimisobjektiks Aafrika (loodeti jõgede suudmetest leida kulda) </li></ul><ul><li>Korraldas / rahastas kuninga vend Henrique , kes sai hüüdnimeks Meresõitja </li></ul>
  13. 16. <ul><li>1440. – 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele </li></ul>Ceuta Madeira 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta ; 1420. aastate keskel jõuti Madeira saarele 1430. aastatel Assori saartele
  14. 17. <ul><li>1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik) </li></ul>Guinea laht Vastutuulte ja –hoovuste mõjul takerdusid otsingud ca 30 aastaks
  15. 18. Bartolomeu Diaz <ul><li>Suvi 1486 – dets. 1487 </li></ul><ul><li>mereretk Aafrika lõunatipuni </li></ul><ul><li>Nimetas selle Tormide Neemeks </li></ul><ul><li>Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem </li></ul>
  16. 19. Vasco da Gama <ul><li>Startis Lissabonist nelja laevaga 1497. aasta juuli lõpul </li></ul><ul><li>Lühike vahepeatus Rohelise Neeme saartel </li></ul><ul><li>Vältimaks vastutuuli pöördusid rannikust eemale </li></ul><ul><li>Järgneva kolme kuu jooksul maad ei nähtud </li></ul><ul><li>Umbes viis kuud pärast väljasõitu jõudsid laevad Hea Lootuse Neemele </li></ul>
  17. 21. Vasco da Gama <ul><li>1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots </li></ul><ul><li>Järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse </li></ul><ul><li>Tagasi pöördus vürtside ja kalliskividega </li></ul>
  18. 23. Vasco da Gama <ul><li>1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots </li></ul><ul><li>Järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse </li></ul><ul><li>Tagasi pöördus vürtside ja kalliskividega </li></ul><ul><li>118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55 (skorbuut) </li></ul><ul><li>Teel oldi 630 päeva, läbides kokku 24 000 meremiili (44 400 km) </li></ul><ul><li>Vasco da Gama sooritas teisigi merereise </li></ul><ul><li>Vana mehena saadeti Indiasse asekuberneriks </li></ul>
  19. 24. Christoph Kolumbus <ul><li>Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas </li></ul><ul><li>Haridus teadmata </li></ul><ul><li>Millal läks merele, samuti teadmata </li></ul><ul><li>Sai merelahingus haavata </li></ul><ul><li>Tegutses Portugalis väikeettevõtjana </li></ul>
  20. 25. Christoph Kolumbus <ul><li>Pole teada, kust tuli mõte purjetada Indiasse lääne kaudu </li></ul><ul><ul><li>Oli tuttav Marco Polo reisikirjadega </li></ul></ul><ul><li>Otsis kontakti rikaste kaupmeestega </li></ul><ul><li>Tegi Portugali kuningale Jo ã o II-le ettepaneku </li></ul><ul><ul><li>kõik lükkasid tagasi kui liiga riskantse ettevõtmise </li></ul></ul>
  21. 26. Kolumbuse esimene reis <ul><li>Startis 3. augustil 1492 </li></ul><ul><li>3 laeva </li></ul><ul><ul><li>Lipulaev “ Santa Maria” (Kolumbuse oma) </li></ul></ul><ul><ul><li>Pinta </li></ul></ul><ul><ul><li>Ni ñ a </li></ul></ul>Hispaania kuningapaari varustatud
  22. 27. Santa Maria Pinta Ni ñ a
  23. 28. Kolumbuse esimene reis <ul><li>Reis üle ootuste pikk, meeskond oli mässama hakkamas </li></ul><ul><li>Passaattuuled, läbiti 2100 km </li></ul><ul><li>12. oktoobril jõuti tänap. San Salvadori saarele </li></ul><ul><li>12. okt - kõigi Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha (D í a de la raza) </li></ul><ul><li>Seega esimesel reisil avastati: </li></ul><ul><ul><li>Bahama saared (Hiina) </li></ul></ul><ul><ul><li>Kuuba (Jaapan) </li></ul></ul><ul><ul><li>Haiti (Väike Hispaania) </li></ul></ul><ul><li>Uskus, et jõudis Hiina rannikule </li></ul><ul><li>Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased </li></ul>Haiti
  24. 30. Kolumbuse järgmised reisid <ul><li>1493 – 1496 – teine reis </li></ul><ul><ul><li>Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica </li></ul></ul><ul><li>1498 – 1500 – kolmas reis </li></ul><ul><ul><li>Venezuela </li></ul></ul><ul><li>1502 – 1503 – neljas reis </li></ul><ul><li>Sai avastatud maade asekuningaks </li></ul><ul><li>Suri vaesena 1506. aastal </li></ul>
  25. 32. 1492 - I 1493 - II 1498 - III 1502 - IV
  26. 33. Amerigo Vespucci <ul><li>Itaalia maadeuurija, oli kaasas hispaania ekspeditsiooniga </li></ul><ul><ul><li>uuris Lõuna-Ameerika rannajoont </li></ul></ul><ul><li>1501. ühines portugallaste ekspeditsiooniga </li></ul><ul><ul><li>mõistis, et tegu on tundmatu mandriga </li></ul></ul><ul><ul><li>nimetas seda Uueks Maailmaks </li></ul></ul>
  27. 35. Esimene ümbermaailmareis <ul><li>Hispaania konkistadoor Vasco Nu ñ es de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas Vaikse ookeani </li></ul><ul><li>Fern ã o de Magalh ã es startis Hispaaniast 20. sept. 1519. a. </li></ul><ul><ul><li>5 laeva </li></ul></ul><ul><ul><li>253 meest </li></ul></ul>
  28. 36. Esimene ümbermaailmareis <ul><li>Hispaania konkistadoor Vasco N  es de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas Vaikse ookeani </li></ul><ul><li>Fern ã o de Magalh ã es startis Hispaaniast 20. sept. 1519. a. </li></ul><ul><ul><li>5 laeva </li></ul></ul><ul><ul><li>253 meest </li></ul></ul><ul><li>Portugali teenistuses, kuid läks kuningaga tülli </li></ul><ul><li>Asus Hispaania teenistusse </li></ul><ul><ul><li>eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse </li></ul></ul>
  29. 37. 1519 - Hispaania 1520. a. okt.- Magalh ã esi väin 1521 – Filipiinid 8. sept. 1522 - Sevilla Esimene ümbermaailmareis
  30. 38. <ul><li>Magalh ã esi väinas kaotati üks laev, üks pöördus tagasi </li></ul><ul><li>Magalh ã es andis nime Vaiksele ookeanile </li></ul><ul><li>Filipiinidel sai Magalh ã es surma kokkupõrkes pärismaalastega </li></ul><ul><li>Koju jõudis vaid üks laev 18 meremehega </li></ul><ul><li>Vürtsisaartelt võeti kaasa 600 tsentnerit kaneeli, nelki ja muskaatpähkleid </li></ul>Esimene ümbermaailmareis
  31. 41. Maadeavastuste tulemused <ul><li>Koloniserimine </li></ul><ul><ul><li>paljaksröövimine </li></ul></ul><ul><ul><li>euroopaliku elulaadi pealesurumine </li></ul></ul><ul><ul><li>kristianiseerimine; kohaliku elulaadi / kultuuri hävitamine </li></ul></ul><ul><li>Kaubanduse raskuspunkt nihkus põhja poole </li></ul><ul><li>Tekkisid kauba- ja fondibörs </li></ul><ul><li>Hindade revolutsioon </li></ul><ul><li>Avardus maailmapilt </li></ul><ul><ul><li>geograafia </li></ul></ul><ul><ul><li>zooloogia </li></ul></ul><ul><ul><li>botaanika </li></ul></ul><ul><ul><li>etnoloogia </li></ul></ul><ul><li>Laevaehitus ja navigatsioon </li></ul>Uus Maailm Vana Maailm
  32. 42. <ul><li>hobune </li></ul><ul><li>varblane </li></ul><ul><li>gripp </li></ul><ul><li>rõuged </li></ul><ul><li>tüüfus </li></ul><ul><li>mais </li></ul><ul><li>maapähkel </li></ul><ul><li>kakao </li></ul><ul><li>küüslauk </li></ul><ul><li>kartul </li></ul><ul><li>tomat </li></ul><ul><li>tubakas </li></ul><ul><li>uba </li></ul><ul><li>kalkun (saxa kanha) </li></ul><ul><li>süüfilis </li></ul>Uus Maailm Vana Maailm

×