Chlodovechist Karl Suureni, sh Karolingide renessanss. Põhikoolile

1. Frangi riigi tõus
Chlodovechist Karl Suureni
VII klassile

2. Frangid
Germaani rahvas
Gallias
Hõimupealikute
võim endisel
Rooma
impeeriumi alal

3. Chlodovech
V saj lõpul sai kõikide
frankide kuningaks
– võtab vastu
katoliikluse – kiriku
toetus tema võimule
– Merovingide
dünastia algus
– Saali õiguse
kirjapanek (st
frankide tavaõigus)

5. Merovingid
Prantsusmaad V-VIII saj valitsenud dünastia
– usuti jumalikku päritolu

6. Laiskade kuningate periood
Võim
paleeülemate e
MAJOR-
DOOMUSTE
kätte

7. Laiskade kuningate periood
Võim paleeülemate e majordoomuste kätte
Karl Martell tõkestas araablaste sissetungi Galliasse
Poitiers’ lahingus 732
• Euroopa jääb kristlikuks
• rüütlite raskeratsavägi muutub peamiseks
väeliigiks
• Karolingide dünastia esiisa

10. Laiskade kuningate periood
Karl Martelli poeg Pippin Lühike
• rajab Kirikuriigi Itaalias ja saab tänuks
paavstide toetuse (kroonitakse)
• kõrvaldab troonilt Merovingid

11. Karl Suur
Pippin Lühikese poeg
Laiendab Frangi riiki oluliselt (nt Saksimaa,
Lombardia)
Alustab traditsiooni ühendada maa vallutamine
rahva sunniviisilise ristiusustamisega
• lahing Roncesvallesi mäekurus saratseenide
vastu – prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul“

14. Arengud ühiskonnas
Kuningas keskajal – inimeste, mitte territooriumi valitseja –
isiklik truudusevanne valitsejale.
Jagas riigi krahvkondadeks, kus krahvide ülesandeks
kohtupidamine, maksude kogumine, piirkonna vägede
juhtimine.
Markkrahvidel ja hertsogitel piirkonniti suuremad õigused.
Kõik vabad mehed pidid osalema iga-aastastel sõjakäikudel –
kallis varustus+põllutööde vajadus – võimalus saata mitme
peale üks – väeteenistuskohustusest vabanemiseks loobutakse
isiklikust vabadusest -> piiratud õigustega, sõltuv talupoeg.
Kujuneb välja elukutseliste sõjameeste kiht – rüütlid.

15. Karl Suur
krooniti
800. a
keisriks

16. Karl Suure keisririigil puudus pealinn,
kuid ta eelistas residentsi Aachenis

22. Karolingide renessanss
Kultuurilise elavnemise periood Karl Suure
valitsusajal
• Haridus
– koolide rajamine ilmikutele (ametnike koolitamiseks)
– ladina keele ühtlustamine – lingua franca
– ladinakeelsete tekstide säilitamine
– Karolingide minuskel (kirjastiil) teiste kirjastiilide
eeskujuks
• Religioon
– katoliikliku õpetuse arendamine
• Kunst
– kunstiteoste tellimine (kullassepatöö, elevandiluu,
maalid, mosaiigid, arhitektuur jpm)

23. Keiser
Hertsogid
Markkrahvid
Krahvid
Piiskopid
Abtid
Vabad inimesed
Mittevabad ja orjad

24. Maade ühendamine:
Haridus:
Kultuur:
Ühiskond:
Majandus:
Religioon: