Uusaeg. 8.klassi ajalugu

1. Religioon ja kirik
Inga Zemit

2. Kristlus
• Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund,
mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja
õpetused. Tekkis ca 2000 aastat tagasi.
• Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg
ning Vanas Testamendis ennustatud
messias.
• Kristlased käsitlevad Uue Testamendi
raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse
kuulutatud rõõmusõnumist.

3. Suur skisma 1054
• ehk Suur Kirikulõhe
• Kristlikust kirikust eraldusid
katoliku ja õigeusu kirik

4. Katoliku ja õigeusu kiriku erinevused
Katoliku
• Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast
• Armulaual said ilmalikud vaid leiba
• Hapendamata leib
• Ristimärk 5 sõrmega
• Teenistus ainult ladina keeles
• Vaimulike vallalisus
Õigesu
• Püha Vaim lähtub vaid Isast
• Kõik said nii veini kui leiba
• Hapendatud leib
• Ristimärk 3 sõrmega
• Teenistus lubatud kohalikes keeltes
• Vallalisus ainult munkadel

5. Reformatsioon
• Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio – ümberkujundamine,
muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu.

6. Martin Luther
• Saksa kristlik teoloog ja augustiini
munk, kes Wittenbergi linna lossikiriku
uksele naelutas 1517 oma 95
ladinakeelset teesi, milles ta eelkõige
kritiseeris indulgentside müüki.
• Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi
Piibli õpetuste juurde.
• Tema eesmärgiks oli reformida
kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid
katoliku kirikus.

7. Uued konfessioonid
• Konfessioon – usutunnistus ja
sellel põhinev ususvool
• Usulise uuendusliikumise
tulemusena eraldusid
katoliiklikust kirikust
protestantlikud harud nt luterlus,
kalvinism ja anglikaani kirik.

9. Teised religioonid
• Raamatureligioonid: islam, judaism, kristlus
• Aasias: budism, hinduism
• Kõige madalam maine oli Ameerika ja Okeaania usunditel, need olid
paganad, keda pidi ristiusku pöörama.

10. Kiriku roll uusaegses riigis
• Kirik õpetas inimestele moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi
• kirik tegeles vaestehoolekandega, hariduse andmisega ja haiglatega
• kiriku kaudu said inimesed teateid riiklikest otsustest

11. Nantes´i edikt
• 1598.a. kuninga käskkiri usuküsimuste ja poliitiliste vastuolude
reguleerimiseks
• Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus, katoliku kirik sai tagasi
oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused
• Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna – Prantsusmaal ning
aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (va Pariis ja mõned linnad)
Protestantidele anti õiguse teenida riigiametites
• Järgmisel sajandil puhkesid ususõjad uuesti

12. • Vaata lisaks: https://www.youtube.com/watch?v=RHkZ_-
l0820&list=PLH55BK1JEw-qk3BpcfSA_VPdLDjfTu5MJ&index=2