2. TUNNIPLAAN:
1. Jüriöö ülestõusu põhjused.
2. Jüriöö ülestõusu ajend.
3. Ülestõusu algus.
4. Ülestõusu käik.
4. Allajäämise põhjused.
5. Ülestõusu tagajärjed.
3. Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all
halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest
suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa
tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse,
suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja
karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist
olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan
kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda
ise oma maad valitsema.
Pidevalt –постоянно
Omavoliliselt - самовольно
Taluma - терпеть
4. Taani kuningas Valdemar IV otsustas oma
meretaguse valduse Saksa ordule müüa, sest
muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine
kuningatele tülikaks. Võimuvahetuse
õhkkonnas otsustasid eestlased oma
olukorda parandada.
Meretagune – заморский
Võimuvahetus – смена власти
Õhkkond – атмосфера
Tülikas – обременительный
5. Noorema riimkroonika teateil algas
ülestõus Eestimaa hertsogkonnas,
Põhja-Eestis 1343.aasta ööl (ööl vastu
23.aprilli). Kuid ta hõlmas ka teisi
piirkondi, eriti Lääne -ja Saaremaad.
Liivimaa noorem riimkroonika (Поздняя рифмованная
хроника) – kirjutas Bartholomäus Hoeneke (1315-1348).
Originaali kroonikast säilinud ei ole, alles on vaid 16.sajandi
krooniku Johannes Renneri ümber kirjutatud ja täiendatud
tekstid.
Оригинал хроники не сохранился.
6. 1. Ülestõusu algus suudeti sakslaste
eest salajas hoida, nii et löök tabas vaenlasi
ootamatult.
2. Valiti päeva, mil ülestõus pidi algama.
3. Pöörduti abipalvega Rootsi esindaja ja
Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi
saata.
4. Valiti 4 kuningat oma juhtideks.
Esindaja – представитель
Vürst – князь
7. Jüriöö ülestõusu algust kuulutas Harjumaal ühel
kõrgel künkal süüdatud märgutuli. Peidukohtadest
toodi välja vanad relvad ja asuti vaenlastele veriselt
kätte maksma kogu ülekohtu eest, mida juba üle
saja aasta oli talutud. Kogu Harjumaal põletati
maha mõisaid ja kirikuid ning tapeti kõik
sakslased, kes kätte saadi. Vallutati ka tugevasti
kindlustatud Padise klooster.
Küngas – холм
Märgutuli – сигнальный огонь
Ülekohus – несправедливость
Klooster - монастырь
8. Harjulaste malev umbes 10 000 mehega liikus
üheskoos Tallinna poole.
Taanlased, kellele veel ainult Tallinna linn oli kätte
jäänud, pöördusid abipalvega Liivi ordu poole.
Ordumeister kutsus eestlaste kuningad Paide
linnusesse läbirääkimistele. Kui kuningad kohale
jõudsid ja kokkuleppele ei jõutud, laskis ordumeister
nad seal tappa. Seejärel ületasid orduväed Taani
valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva.
Malev – рать
Pöörduma – обращаться
Läbirääkimised – переговоры
Purustama - разбить
9. Ilma juhtideta eestlased võitlesid küll vapralt, kuid
kehvasti varustatud talupoegade vägi ei suutnud
sakslasi võita. Soomest lubatud abi jäi hiljaks.
Eestlaste võitlus oma vabaduse eest suruti maha.
Ülestõus laienes ka Läänemaale ja Saaremaale.
Saare-Läänemaal piirasid ülestõusnud Haapsalu.
Liivi ordul kulus peaaegu kaks aastat, et
talupoegade väljaastumised Saaremaal lõplikult
summutada.
Varustama – вооружать, оснащать
Maha suruma – подавить
Summutama – усмирять
10. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane katse sakslaste
ülemvõimust vabanemiseks. Pärast mässu halvenes eestlaste
olukord veelgi.
1. 1346. aastal müüs Taani kuningas oma valdused 19 000
hõbemarga eest Saksa ordule.
2. Saarlased kaotasid oma privileegid.
3. Maksude ja kohustuste arv kasvas. Kohustused mõisnike
ees suurenesid järjest - tuli teha teopäevi, käia voorides,
saata mõisa käsitöölisi ja osa võtta sõjaväeteenistusest.
Mõisnikele maksti ka isikumaksu, anti puid ja heinu ning
muid põllumajandussaadusi.
Mäss - мятеж
Teopäev – отработка, барщина
Voor - обоз
11. Talurahva jõukam ja mõjukam osa oli
hukkunud. Harjumaad nimetati „tühjaks ja
mahajäetud maaks“.
Jõukas – зажиточный Мõjukas - влиятельный
Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii
mõnekski sajandiks.
Murdma - сломить
Vaimujõu – дух
Olgugi, et ülestõus ei õnnestunud, püsib see
omamoodi soojas südamesopis vist küll igal
eestlasel. Südamesopp - уголок сердца