3. Ökoloogilised tegurid
• Biootilised tegurid: • Abiootilised
tegurid:
•
•
•
•
•
Kisklus
Herbivooria
Sümbioos
Parasitism
Kommensalism
• Elukeskkond
• Õhk
• Vesi
• Muld
• Kliimategurid
–
–
–
–
–
Temperatuur
Niiskus
Valgus
Tuul
jne
4. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad:
• 1. Elukeskkond:
• Õhkkeskkond e atmosfäär on maad
ümbritsev õhukiht. Ulatub u. 1200 km.
• Vesikeskkond e hüdrosfäär on
Maa keemiliselt sidumata vesi
(veekogud, põhjaveed, liustikud)
• Muldkeskkond e litosfäär
koosneb maakoorest.
•
bilka.sandmanden.com/log/medie/Produkter/Muld...
5. • 2. Kliimategurid:
• Valgus – silmaga tajutav elektromagnetkiirgus, lainepikkuse
vahemik 0,38-0,70 µm.
• Temperatuur – molekulide keskmise
kineetilise energia mõõt.
uus.miksike.ee/.../loodus/pohikliimav_liina.jpg
• Niiskus – õhu veeauru või mulla vee
sisaldus.
ga.water.usgs.gov/.../estonian/wcmaindiagram.jpg
• Tuul – õhu rõhtne liikumine Maa pinna
suhtes.
• jne
7. Biootilised tegurid
Kisklus – toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb
teist (saakloom).
•Väikesed kiskjad, näiteks karihiired, vajavad pidevat
energiat ning peavad seepärast suurema osa päevast jahti.
•Suured kiskjad vajavad oma suuruse kohta suhteliselt
vähe energiat ning ei pea jahti iga päev.
8. Biootilised tegurid
Kiskluse kujunemise käigus on röövloomadel arenenud välja üha
täiuslikumad meetodid saakloomade tabamiseks.
Saaki varitsetakse või jälitatakse üksi (enamik kiskjaid, näiteks
ilves) või püütakse meeskonnana (näiteks hundid).
Ämblikud ning putukad on välja töötanud erinevaid võrgu- ja
püünistesüsteeme.
Kiskjalistel on saagi surmamiseks kihvad, paljudel putukatel ja
madudel halvav mürk, mitmed maod kägistavad oma saagi.
Röövlinnud enamasti ründavad ohvreid pikeerides õhust.
http://ultima-blue.blogspot.com/2009/02/predateur-inattendu.html
http://acoeuretacris.centerblog.net/rub-serpents-.html
9. Biootilised tegurid
Saakloomadel sellele vastuseks üha tõhusamad vahendid
nende käest pääsemiseks.
Saakloomade pääsemine peitub näiteks järgmiste kohastumuste
olemasolus: liikumine karjades, väledad jalad ja teravad sarved,
hea haistmine, mimikri, varjevärvused jne.
http://actu.orange.fr/environnement/photos/camouflage-et-mimetisme-animal-1-2/
10. Biootilised tegurid
Herbivooria – e taimtoidulisus on toitumissuhe, kus rühm
loomi toituvad taimedest.
Taimtoidulised loomad (nt veised, põder,
jänes, metskits, lehetäi, viidikas jne) söövad
palju.
Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, osad söövad
paljusid liike. Mõned herbivoorid toituvad kindlatest
taimeosadest (nt lehed, puit, viljad või seemned).
zutnop.blogspot.com
bio.edu.ee
www.kyylik.pri.ee/images/lepus-timidus1_1.jpg
11. Biootilised tegurid
Parasitism – e nugilisus on toitumissuhe, kus üks
organism (parasiit) toitub teise organismi (peremees)
kehavedelikest või kudedest.
Ligi pool kõigist loomaliikidest elavad vähemalt mõne oma
elutsükli parasiidina. Peaaegu kõik vabalt elavad loomad
on peremeheks mõnele parasiidile. Ka taimede ja seente
puhul on parasitism väga sagedane nähtus.
www.cbu.edu/.../image008.jpg
13. Biootilised tegurid
Kommensalism – kahe organismi vaheline suhe, mis on
kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu.
Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes
keskkonnas.
Kommensaalid võivad elada peremeeslooma välispinnal (nt hai
külge imenud imikala) või peremeesorganismi sees (nt mitmed
bakterid ja algloomad elavad selgroogsete seedekulglas.
http://kohastumised.blogspot.com/2010/11/gray-reef-sharks-with-pilot-fish-and.html
14. Biootilised tegurid
Sümbioos – kahe liigi vaheline suhe.
Mutualism on suhe, mis on mõlemale kasulik.
Sümbioosi näited:
– Käpalised on sümbioosis seentega
– Vetikad on sümbioosis seentega
(samblikud)
– Liblikõieline taim ja mügarbakter
– Sipelgas ja lehetäi
– Puu ja seen
15. Biootilised tegurid
Konkurents – on sama või eri liiki organismide vastastikku
piirav kooseluvorm.
Näiteks:
•Elupaik
•Toiduallikas
•Emasloom
