Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
VIIRUSED III  kursus Galina Hurtina LarissaKutsinskaja Ludmila Nikitina Einma Merike Geenitehnoloogia  Viiruste kasutamine
Viruste avastamine <ul><li>Koeadlast:  </li></ul><ul><li>Adolf Mayer  (1843-1942) </li></ul><ul><li>Dmitri Ivanovski  (186...
DNA ja RNA viiruste mitmekesisus.
Viiruste süstemaatika <ul><li>Esimese katse viirusi süstematiseerida tegi G.Provatšek, ta paigutas viirused loomade hulka ...
ICTV klassifikatsioon  1966a. <ul><li>Klassifitseeritud süsteem kujutab endast hierarhiliselt seotud taksonite rida: </li>...
Perekonnad <ul><li>Perekond: Poxviridae  </li></ul><ul><li>Perekond : Iridoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Herpesviri...
… Klassifikatsioon:  tõvestava objekti alusel –  bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus seeneviirus N...
Millised haigused on põhjustatud RNA-viiruste ja millised DNA-viiruste poolt? <ul><li>Marutaud </li></ul><ul><li>Herpes </...
Viiruse pärilikkusaineks on DNA või RNA   DNA-Viirused RNA -viirused ÜksikahelalineRNA Üks RNA molekul (polioviirus, parag...
Viiruste genoom sisaldab... Replikatsiooni- geenid Regulaator- geenid Struktuur- geenid Replikatsiooni-  valgud Regulaator...
Viirused on  mitterakulised  ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust...
Suurus:  0,01 ... 0,3   m (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on  võimalik viiruseid vaadeld...
Viiruste ehitus <ul><li>Genoom -  nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. </li></ul><ul><li>Kapsiid  - (valgud) kaitseb...
Ehitus… valguline kate e. kapsiid   nukleiinhape   (DNA või RNA) ümbris  – peremeesraku membraanist Kapsiid denatureerub 6...
Ehitus:   Ümbris Kapsiid Genoom Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku membraaniga Raku retseptorid antiretseptorid ...
BAKTERIOFAAGIDE AVASTAMINE <ul><li>Bakteriofaagi avastasid teineteisest sõltumatult inglise ja kanada mikrobioloogid:  </l...
http://www.fractal-sb.ru/images/stories/17/image011.jpg
Ehitus: Päind ehk päis DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Kaelus  Saband  Kapsiid Kinnitusniidid ehk fibrillid bakteriofaag
Bakteriofaagide paljunemine <ul><li>Viiruste paljunemine toimub rakkudes. Bakteriofaagid lõhustavad bakteri kesta ja sises...
<ul><li>Geenide ülesanded </li></ul><ul><li>Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise </li></ul><ul><li>Mõjutavad peremeesr...
… Viiruse genoom  tungib rakku   (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse  nukleiinhappes olevale infole  Uute...
Organism toodab viiruste vastu   antikehi Viirushaiguste vastu   vaktsineeritakse  –  süstitakse  vaktsiini. Vaktsiin  –  ...
Viirusosakeste lagundamine Valikuline  Proliferatsioon  Küpsemine  Antikeha aktiveerimine  süntees
Immuunsuse tekkimine
Viirusega nakatunud raku hävitamine
Fagotsütoosi etapid
… Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani  Viir...
LÜÜTILINE TSÜKKEL
… Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomiga  Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus  Järgneb lüü...
Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude  RNA  või  DNA  molekulid omandasid  kap...
Järeldused   <ul><li>Viirused on väga efektiivsed parasiidid, elavad peremeesrakkudes, neil on vähearenenud ainevahetussüs...
Kursuse lõpul õpilane : <ul><li>1) selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta; 2)...
<ul><li>http://www.fractal-sb.ru/virusy-bakterii/virusy/virusy-pod-mikroskopom.html </li></ul><ul><li>http://www.fractal-s...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

12viirused

2,585 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

12viirused

  1. 1. VIIRUSED III kursus Galina Hurtina LarissaKutsinskaja Ludmila Nikitina Einma Merike Geenitehnoloogia Viiruste kasutamine
  2. 2. Viruste avastamine <ul><li>Koeadlast: </li></ul><ul><li>Adolf Mayer (1843-1942) </li></ul><ul><li>Dmitri Ivanovski (1864-1920) </li></ul><ul><li>Martinus Bijerinck (1851-1931) </li></ul><ul><li>uurisid tubaka mosaikhaigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. Nad nimetasid selle viiruseks. </li></ul>
  3. 3. DNA ja RNA viiruste mitmekesisus.
  4. 4. Viiruste süstemaatika <ul><li>Esimese katse viirusi süstematiseerida tegi G.Provatšek, ta paigutas viirused loomade hulka Chamydozoa rühma. </li></ul><ul><li>Rahvusvaheline viiruste nomenklatuuri komitee soovitab kasutada binaarset nomenklatuuri lisades perekonnanimele lõpu viirus. Nt. R ox viirus </li></ul>
  5. 5. ICTV klassifikatsioon 1966a. <ul><li>Klassifitseeritud süsteem kujutab endast hierarhiliselt seotud taksonite rida: </li></ul><ul><li>Selts ( -virales ) </li></ul><ul><li>Perekond( -viridae ) </li></ul><ul><li>Alamperekond ( -virinae ) </li></ul><ul><li>Sugukond ( -virus ) </li></ul><ul><li>Liik ( -virus ) </li></ul>
  6. 6. Perekonnad <ul><li>Perekond: Poxviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Iridoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Herpesviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Aflenoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Papovaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Hepadnaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Parvoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Reoviridae </li></ul><ul><li>Oletatav Perekond : [Birnaviridae] </li></ul><ul><li>Perekond : Togaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Coronaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Paramyxoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Rhabdoviridae </li></ul><ul><li>Предполагаемое Perekond : ( Filoviridae ) </li></ul><ul><li>Perekond : Orthomyxoviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Bunyaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Arenaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Retroviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Picornaviridae </li></ul><ul><li>Perekond : Caliciviridae </li></ul>Klassifikatsioon
  7. 7. … Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel – bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus seeneviirus Nakatumine: piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud)
  8. 8. Millised haigused on põhjustatud RNA-viiruste ja millised DNA-viiruste poolt? <ul><li>Marutaud </li></ul><ul><li>Herpes </li></ul><ul><li>hepatiit </li></ul><ul><li>gripp </li></ul><ul><li>punetised </li></ul><ul><li>Lastehalvatus </li></ul><ul><li>Rõuged </li></ul><ul><li>sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) </li></ul>Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus
  9. 9. Viiruse pärilikkusaineks on DNA või RNA DNA-Viirused RNA -viirused ÜksikahelalineRNA Üks RNA molekul (polioviirus, paragripp) Mitu RNA molekul (retroviirus, gripp) Üksikahelaline DNA Lineaarne molekul (bakteriviirus pF) rõngasmolekul (bakteriviirus ФХ 174) Kaksikakahelaline DNA (adenoviirused) rõngasmolekul (herpesviirused) Kaksikahelaline RNA Üks RNA molekul (reoviirus) Mitu RNA molekul (rotaviirus)
  10. 10. Viiruste genoom sisaldab... Replikatsiooni- geenid Regulaator- geenid Struktuur- geenid Replikatsiooni- valgud Regulaator- valgud Struktuur- valgud Vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest Kontrolivad raku ainevahetust Moodustavad koos genoomiga viirus- osakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakku
  11. 11. Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ei paljune iseseisvalt Pole rakulist ehitust Ei kasva ega arene Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped Muteeruvad Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
  12. 12. Suurus: 0,01 ... 0,3  m (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on võimalik viiruseid vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus herpesviirus sigaviirus Ehitus…
  13. 13. Viiruste ehitus <ul><li>Genoom - nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. </li></ul><ul><li>Kapsiid - (valgud) kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruste genoomi peremeesrakku. </li></ul><ul><li>Ümbris - tavaliselt peremeesraku membraanist. </li></ul><ul><li>Viirusosake ehk virioon - viiruse rakuväline olelusvorm.Tal puuduvad elu tunnused. </li></ul>
  14. 14. Ehitus… valguline kate e. kapsiid nukleiinhape (DNA või RNA) ümbris – peremeesraku membraanist Kapsiid denatureerub 60 – 75 ° C juures Viirusosake ehk virioon Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist DNA või RNA ensüümid kapsiid ümbris valgud
  15. 15. Ehitus: Ümbris Kapsiid Genoom Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku membraaniga Raku retseptorid antiretseptorid RNA-viirus
  16. 16. BAKTERIOFAAGIDE AVASTAMINE <ul><li>Bakteriofaagi avastasid teineteisest sõltumatult inglise ja kanada mikrobioloogid: </li></ul><ul><li>Frederik William Tuort (1915) ja Feliks Hubert Dèrrell (1917) </li></ul><ul><li>Need viirused on mikroorganismid kes kahjustavad teisi mikroorganisme, eriti baktereid, seepärast nimetas D`Errell neid bakteriofaagideks. Ladina keeles «bakterite õgijajad». </li></ul>
  17. 17. http://www.fractal-sb.ru/images/stories/17/image011.jpg
  18. 18. Ehitus: Päind ehk päis DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Kaelus Saband Kapsiid Kinnitusniidid ehk fibrillid bakteriofaag
  19. 19. Bakteriofaagide paljunemine <ul><li>Viiruste paljunemine toimub rakkudes. Bakteriofaagid lõhustavad bakteri kesta ja sisestavad bakterisse nukleiinhappe ahela, kapsiid jääb raku välispinnale. Paljud viirused sattuvad rakku pinotsütoosi teel. </li></ul>
  20. 20. <ul><li>Geenide ülesanded </li></ul><ul><li>Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise </li></ul><ul><li>Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsas suunas) </li></ul><ul><li>Kindlustavad viirusvalkude sünteesi </li></ul>
  21. 21. … Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke
  22. 22. Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse – süstitakse vaktsiini. Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused. Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad selle lagundamiseni . Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega.
  23. 23. Viirusosakeste lagundamine Valikuline Proliferatsioon Küpsemine Antikeha aktiveerimine süntees
  24. 24. Immuunsuse tekkimine
  25. 25. Viirusega nakatunud raku hävitamine
  26. 26. Fagotsütoosi etapid
  27. 27. … Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus vabaneb kapsiidist
  28. 28. LÜÜTILINE TSÜKKEL
  29. 29. … Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomiga Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumebraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist
  30. 30. Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid omandasid kapsiidvalkude geenid ja võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA -molekulist Enne elusorganisme Rakud olid enne olemas
  31. 31. Järeldused <ul><li>Viirused on väga efektiivsed parasiidid, elavad peremeesrakkudes, neil on vähearenenud ainevahetussüsteem. </li></ul><ul><li>Nad on võimelised efektiivselt muutma peremehe ainevahetust. Paljunevad kiiresti: 25 minutiga võib ühest viirusest tekkida 200 uut. </li></ul><ul><li>Sellepärast on nendega raske võidelda ja neid hävitada. </li></ul>
  32. 32. Kursuse lõpul õpilane : <ul><li>1) selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta; 2) analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega; 3) võrdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist; 4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega; 5) võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, nende organismisisest toimet ja ravivõimalusi ning väärtustab tervislikke eluviise, et vältida nakatumist; 6) toob näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta; 7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi seisukohti ning õigusakte; 8) on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest. </li></ul>
  33. 33. <ul><li>http://www.fractal-sb.ru/virusy-bakterii/virusy/virusy-pod-mikroskopom.html </li></ul><ul><li>http://www.fractal-sb.ru/biotehnologii/vnedrenie-biotehnologii/page-5.html </li></ul><ul><li>http://www.ebc.ee/~mremm/virol/virol.html </li></ul><ul><li>http://commons.wikimedia.org/wiki/MainPade </li></ul><ul><li>http://bioethica.iatp.by/gt/gt.htm </li></ul>

×