Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Närvisüsteem

2,399 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Närvisüsteem

  1. 1. Närvisüsteem Helina Reino GAG 2015
  2. 2. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks:  kesknärvisüsteem (KNS),  peaaju  seljaaju  perifeerne närvisüsteem  ülejäänud närvid  närvirakkude kehad  kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid)
  3. 3. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem tegeleb:  Organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega.  Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega.  Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid.
  4. 4. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem - juhib kogu organismi tegevust. PeaajuPeaaju Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvi- kiudude omavaheline ristumine
  5. 5. PEAAJUPEAAJU  Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju  Väikeaju  Suuraju SUURAJUSUURAJU laubasagar kuklasagar oimusagar kiirusagar VÄIKEAJVÄIKEAJ UU KESKAJUKESKAJU PIKLIKAJUPIKLIKAJU VAHEAJUVAHEAJU
  6. 6. PEAAJUPEAAJU PiklikajuPiklikaju:  Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus).  Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist.  Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
  7. 7. PEAAJUPEAAJU KeskajuKeskaju:  närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel.  tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse.  akustilised orienteerumisrefleksid.  optilisted orienteerumisrefleksid. www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Keskaju
  8. 8. PEAAJUPEAAJU Vaheaju:Vaheaju:  reguleerib ainevahetust,  reguleerib paljunemist,  reguleerib kehatemperatuuri.  Aju peamine informatsioonikeskus:  teadete vastuvõtmine  sorteerimine  koordineerimine www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju
  9. 9. PEAAJUPEAAJU Väikeaju:Väikeaju:  Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine.  Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.  Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Väikeaju
  10. 10. PEAAJUPEAAJU Suuraju:Suuraju:  Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused.  Ajukoore funktsiooniga on seotud:  inimese teadvus,  mõtlemine,  meeleelundite tegevus,  tajud,  õppimine,  mälu,  sihtmotoorika www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Suuraju
  11. 11. SUURAJUKOOR liigutuskeskus mõtlemiskeskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus nägemisskeskus naha- ja lihas- tundlikkuskeskus
  12. 12. LIMBILINE SÜSTEEM  Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega  Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse.  Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise.  Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbiline süsteem content.answers.com/.../Brain_limbicsystem.jpg
  13. 13. NÄRVISÜSTEEM SeljaajuSeljaaju  Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks.  Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega.  Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).
  14. 14. SeljaajuSeljaaju Läbilõikelt on seljaaju H tähe kujuline.
  15. 15. REFLEKSIDREFLEKSID Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi:  tingimatud refleksidtingimatud refleksid – kaasasündinud  tingitud refleksidtingitud refleksid - omandatakse elu jooksul Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel.
  16. 16. REFLEKSID Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakseTeed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakse refleksikaareks.refleksikaareks. Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust. http://content.answers.com/main/content/img/oxford/Oxfor d_Sports/0199210896.reflex-arc.1.jpg/ retseptor effektor lihasrakk
  17. 17. NÄRVISÜSTEEM Närvikude koosneb kahte tüüpi rakkudest - närvirakud ehk neuronid ning gliiarakud . Närvirakk on peamiseks infotöötlust vahendavaks rakutüübiks närvisüsteemis.
  18. 18. NÄRVISÜSTEEM Tüüpilisel närvirakul on neli funktsionaalselt erinevat osa: Rakukeha - närviraku metaboolne keskus, kus toimub nii geenide ekspressioon kui energia tootmine mitokondrites Dendriidid - närvijätked, mis on närvirakkude sisendstruktuuriks. Akson - raku väljundjätke, mis kannab närviimpulsse rakukehast presünaptiliste terminalideni. Presünaptilised terminalid - selles muudetakse närviimpulss ümber biokeemiliseks signaaliks. Närviimpulsi jõudmisel presünaptilisse terminali vabastatakse seal paiknevatest vesiikulitest närvi virgatsainedd sünaptilisse pilusse.
  19. 19. NÄRVIRAKU EHITUS
  20. 20. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM Perifeerne närvisüsteem koosneb:  12 paari kraniaalnärve  31 paari seljaajunärve See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel.
  21. 21. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM Perifeerne närvisüsteem jaguneb:  somaatiliseks  autonoomseks e.vegetatiivseks
  22. 22. SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Somaatiline närvisüsteem on seotud:  info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa)  kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).
  23. 23. AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Autonoomne närvisüsteem reguleerib:  silelihaste  südamelihase  kopsude  mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all.
  24. 24. AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Autonoomne närvisüsteem jaguneb:  Sümpaatiliseks - valmistada organism ette tegutsemiseks  Parasümpaatiliseks - loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg
  25. 25. http://www.youtube.com/watch? v=6M2-X1mhNDE

×