Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Paljunemine

5,794 views

Published on

õppematerjal 9. klass
Kristel Mäekask

  • Be the first to comment

Paljunemine

  1. 1. PALJUNEMINE Tallinna Lilleküla Gümnaasium
  2. 2. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. <ul><li>PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: </li></ul><ul><li>mittesuguline paljunemine </li></ul><ul><li>suguline paljunemine </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel . </li></ul><ul><li>Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. </li></ul><ul><li>Mittesugulist paljunemist j aotatakse: </li></ul><ul><li>Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) </li></ul><ul><li>Eoseline paljunemine </li></ul>
  4. 4. Vegetatiivne paljunemine: <ul><ul><ul><li>P rokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad . </li></ul></ul></ul>Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine
  5. 5. Käsn Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Vegetatiivne paljunemine: Hüdra pungumine Pärmiseene pungumine
  6. 6. Hüdra pungumine
  7. 7. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – risoomidega (orashein, piparmünt) Piparmünt Orashein
  8. 8. Taime osadega – mugulatega (kartul) Vegetatiivne paljunemine:
  9. 9. Taime osadega – sibulatega (tulp, sibul, liilia) Vegetatiivne paljunemine: Tulp Liilia Sibul
  10. 10. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – juurevõsudega (lepp, vaarikas) Harilik vaarikas Sanglepp
  11. 11. Taime osadega – võsunditega (maasikas, hanijalg) Vegetatiivne paljunemine: Hanijalg Maasikas Taime osadega – võrsikutega (karusmari, mustsõstar)
  12. 12. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – pistikutega (paju, mustsõstar) Mustsõstar Paju
  13. 13. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Aas-jürilill
  14. 14. võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Vegetatiivne paljunemine:
  15. 15. Pookimine Vegetatiivne viljapuude paljundamine
  16. 16. <ul><li>Vegetatiivne paljunemine : </li></ul><ul><li>evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. </li></ul><ul><li>vajab vaid ühte vanemorganismi. </li></ul><ul><li>lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. </li></ul><ul><li>järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. </li></ul><ul><li>vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse (mutatsioonid keharakkudes). </li></ul><ul><li>vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. </li></ul>
  17. 17. Hulgijagunemine - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism ( algloomad; okasnahksed). Meritäht
  18. 18. <ul><ul><ul><li>T oimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed , vetikad . </li></ul></ul></ul>Eoseline paljunemine:
  19. 19. Suguline paljunemine Õ istaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid .
  20. 20. <ul><li>Suguline paljunemine jaguneb: </li></ul><ul><li>Kehaväline viljastumine: </li></ul><ul><li>Kalad ja kahepaiksed. </li></ul><ul><li>Küpseb palju sugurakke. </li></ul><ul><li>Viljastumine on juhuslik. </li></ul><ul><li>Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. </li></ul><ul><li>Kehasisene viljastumine: </li></ul><ul><li>Imetajad, roomajad ja linnud. </li></ul><ul><li>Küpseb vähem sugurakke. </li></ul><ul><li>Viljastumise tõenäosus suurem. </li></ul><ul><li>Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. </li></ul>
  21. 21. Iseviljastumine: Hermaf rod ii t setel ehk ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Viinamäetigu Kaan
  22. 22. Partenogenees Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad.
  23. 23. PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.

×