Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Aine ja-energiaringe

1,641 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Aine ja-energiaringe

  1. 1. Aine- jaAine- ja energiaringeenergiaringe looduseslooduses Helina ReinoHelina Reino GAGGAG 20082008
  2. 2. Energia ja aine liikumine looduses Taimed valmistavadTaimed valmistavad toitaineidtoitaineid looduses leiduvatestlooduses leiduvatest elututest ainetestelututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest.mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimedToitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat.valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvadTaimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvad ja süsivesikud.ja süsivesikud. Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavadTaimede poolt valmistatud toitained sisaldavad keemilist energiat.keemilist energiat.
  3. 3. Energia ja aine liikumine looduses LoomadLoomad ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärastei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast kasutavadkasutavad nad taimede pooltnad taimede poolt valmistatud toitaineidvalmistatud toitaineid.. Osad loomad toituvad taimedest. Nende kehasOsad loomad toituvad taimedest. Nende kehas muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks.muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks. Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümberTaimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber taimerakkudes leiduvat tselluloosi.taimerakkudes leiduvat tselluloosi. Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu,Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu, seepärast söövad nad teisi loomi.seepärast söövad nad teisi loomi. Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on agaPaljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga võimelised ümber töötlema nii taimseid kui kavõimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka loomseid toitaineid.loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad.Need on segatoidulised loomad.
  4. 4. Energia ja aine liikumine looduses Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineidNii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiatsellekse, et saada energiat kasvamiseks, uutekasvamiseks, uute kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojusekudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks. Loomad ei tarvita ära kogu taimede pooltLoomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellesttoodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema.sureb ja hakkab kõdunema.
  5. 5. Energia ja aine liikumine looduses Kõdunemisel osalevadKõdunemisel osalevad mullas elavadmullas elavad seenedseened jaja bakteridbakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid.loomades leiduvaid toitaineid. Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaesesSuur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevadkeskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel.bakterid energiat ka käärimise teel. Surnud elusorganismide jäänustest moodustubSurnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus.mulla toitaineterikas kiht huumus.
  6. 6. Energia ja aine liikumine looduses Energiavahetus on protsess, mille käigus organismidEnergiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad sellehangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siiskeemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks.eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututestTaimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergiaainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks.keemiliseks energiaks.
  7. 7. Energia ja aine liikumine looduses HINGAMINEHINGAMINE Selleks on vajalik hapnik. KÄÄRIMINEKÄÄRIMINE Toimub ilma hapnikuta. PÕLEMINEPÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik.   Enamik baktereid,  seened loomad ja ka  taimed valguse  puudusel saavad energiat valmis  toitainetest ja  muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsesside ks ning kasvamiseks.   Osad bakterid ja pärmseened  saavad energiat valmis  toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks. Taimedest  moodustunud kütused annavad energiat, mida saab muuta teisteks energialiikideks.
  8. 8. LÄMMASTIKURINGE   Lämmastikuringe kujutab endastLämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarneprotsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik Nõhulämmastik N 22(vaba lämmastik) muudetakse(vaba lämmastik) muudetakse lämmastikulämmastiku--ühenditeks (seotud lämmastik) jaühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba Nnendest moodustub taas vaba N22.. N2 (ÕHUS)N2 (ÕHUS) N-ühendidN-ühendid VALKAINEVALKAINE N2 (ÕHKU)N2 (ÕHKU)
  9. 9. LÄMMASTIKURINGE   1.1. ÕÕhulämmastik seotaksehulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate pooltmullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks.ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. bakterbakter N2N2 NH3, NH4+NH3, NH4+ vvetikasetikas
  10. 10. LÄMMASTIKURINGE   2.2. MMullas elavate nitrifitseerivate bakterite poolullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisooladmuudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape).nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetNitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademeteega.ga. NHNH33 NONO33‫־‬‫־‬ või NHvõi NH44‫־‬‫־‬ NONO33‫־‬‫־‬, HNO, HNO33‫־‬‫־‬ või:või: välkvälk õhusõhus vihmavesivihmavesi NN22 + O+ O22 NONO NONO22 HNOHNO33, NO, NO33 NO ja NONO ja NO22 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.
  11. 11. LÄMMASTIKURINGE   3.3. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke.Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.Taimseid valke söövad ja omastavad loomad. taimedtaimed loomadloomad N-ühendN-ühend TAIMNE VALKTAIMNE VALK LOOMNE VALKLOOMNE VALK N2 (õhku)N2 (õhku) see onsee on DENITRIFIKATSIOONDENITRIFIKATSIOON
  12. 12. LÄMMASTIKURINGE   4.4. Surnud taim- ja loomorganismide, samuti kaSurnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub:ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon.ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldubSelle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak.ammoniaak. llagunemineagunemine VALGUDVALGUD NH3NH3 See onSee on AMMONIFIKATSIOON:AMMONIFIKATSIOON:
  13. 13. SÜSINIKURINGE COCO22 (õhus)(õhus)       Vesi: taimedVesi: taimed Maa: taimedMaa: taimed tööstustööstus transporttransport lloomadoomad loomadloomad vulkaanidvulkaanid COCO22 + H+ H22O = HO = H22COCO33 bakterid, seenedbakterid, seened (mullas)(mullas)    CaCOCaCO33 settedsetted mineraalainetemineraalainete naftanafta tekkimine etekkimine e kivisüsikivisüsi mineralisatsioonmineralisatsioon põlevkivipõlevkivi   
  14. 14. SÜSINIKURINGE Põlemisel, hingamisel ja kõdunemiselPõlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud COmoodustunud CO22 läheb õhku. Sealt seovad sedaläheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, misrohelised taimed, mis fotosünteesilfotosünteesil muundub COmuundub CO22 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos,orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku Otärklis) ning eraldavad seejuures õhku O22..
  15. 15. SÜSINIKURINGE Taimedest toituvad inimesed ja loomad. NiiTaimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, midasatuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks jakasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana.energiaallikana.
  16. 16. SÜSINIKURINGE Taimede ja loomade hukkumise järel jäänusedTaimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhukõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellestjuurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekibkujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.taas CO2, mis läheb õhu koostisesse. Vees tekivad aja jooksul looduslikudVees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt)karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jtning maismaal kriit, dolomiit jt
  17. 17. Mikroobid ja seened
  18. 18. VEERINGE Väike veeringe esineb maailmamere jaVäike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.selle kohal asuva õhkkonna vahel. sademed veeaur maailmameri
  19. 19. VEERINGE Suur veeringe esineb nii mere kuiSuur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahelmaapinna kohal asuva õhkkonna vahel pinnavesi põhjavesi maailmameri sademed veeaur

×