Esitlus bioloogia IV kursuse jaoks

1. Helina Reino
GAG
2016

2.  Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt
parasvöötme metsavööndisse.
 Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus
laialehised metsad asenduvad okasmetsadega.

3. 11 Arumetsad:
111 Loometsad ja -põõsastikud
112 Nõmmemetsad
113 Palumetsad
114 Laanemetsad
115 Sürjametsad
116 Salumetsad
laanemets salumets
nõmmemets palumets
lookadastikarumets
sürjamets

5. 121 Lammimetsad
122 Lammipajustikud
13 Soostuvad metsad
131 Soostuvad metsad
(soovikumetsad)
132 Rabastuvad metsad
lammimets
soovikumets

6. 141 Madalsoometsad
142 Siirdesoometsad
143 Rabametsad
15 Kõdusoometsad
151 Kõdusoometsad

7. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad
põhiliselt rohttaimed.
 Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga.
Niidud jagunevad:
 Primaarsed niidud
 Tekkest peale olnud niidud
 Sekundaarsed niidud
 Tekkinud inimtegevuse tulemusena (enamik Eesti
niite)

8. 21 Aruniidud
211 Looniidud (alvarid)
212 Nõmmeniidud
213 Paluniidud
214 Sürjaniidud
215 Pärisaruniidud
loopealne
aruniit

9. 22 Lamminiidud
23 Rannaniidud
24 Soostuvad niidud
241 Rohketoitelised soostunud
niidud (soovikuniitud)
242 Vähetoitelised soostunud
niidud
lamminiit
Rannaniit Soostuv niit

10.  Sood on enam kui 30 cm tüsedusega turbakihil
kasvavad taimekooslused,
 Puurinne puudub või on väga hõre,
 Rohurindes valitsevad sootaimed, samblarinde
moodustavad peamiselt lehtsamblad.

11. 311 Madalsood (põhjaveetoitelised)
312 Siirdesood (segatoitelised)
313 Rabad
Raba

12.  Põhja-Eesti paepaljandid ja -pangad
 Lõuna-Eestis devoni liivakivi paljandid.
 Kristalsetest kivimitest rändkivid
 Paljandid, rahnud ja rändkivid on kasvukohaks ka
mitmetele haruldastele taimeliikidele.
 Liivikutaimkond esineb lahtise või poollahtise liivapinnaga
luidetel ja liivikutel, piiratumalt ka sanduritel.
 Iseloomulikud on puurindeta avakooslused, milles
valitsevad enamasti mitmesugused kõrrelised, samblikud
ja samblad.

13. 411 Kaljud
412 Liivikud
luited
kaljud

14.  Veekeskkond on oma tingimuste poolest
tunduvalt ühtlasem kui maismaataimestik.
 Mageveelised seisuveekogud liigitatakse
enamasti lähtudes järvede tüpoloogiast.
 Vooluveekogude (jõgede, ojade) taimestu oleneb
peamiselt voolu kiirusest ja jõe sängi profiilist
ning setetest (põhjaainesest).
 Riimveelises rannikumeres sõltub taimede areng
eelkõige veekihi paksusest, samuti põhjaainese
(setete) tüübist, avatusest tuultele ja lainetusele
ning vee soolsusest.

15. 511 Järved
512 Jõed
513 Tehis-väikeveekogud
A - kaldataimed, kes kasvavad
ajutiselt kuival; B - kaldavee
taimed; C - ujulehtedega
taimed, kes kinnituvad
veekogu põhja; D - veepinnal
ujuvad taimed; E - veesisesed
taimed, kes kinnituvad
veekogu põhja; F - vees vabalt
ujuvad taimed.http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html

16. 611 Hüdrolitoraal (madalvesi)
612 Sublitoraal (kivine merepõhi)
613 Pelagiaal (avameri)
läänemeri

17.  Eestis praktiliselt läbiuurimata ökosüsteem

18. 711 Õued
712 Teeservad ja prahipaikad
713 Mahajäetud põllumaad
714 Karjäärid
karjäär
Teeserv ja prahiala
õued

19.  Inimese otsese mõju tulemusel tekkinud.

20. 811 Kultuur-rohumaad
812 Põllud (nurmed)
813 Pargid ja aiad
kultuurrohumaa aed
park
põld

22. https://www.youtube.com/watch?v=hAMYneoYSzs&feature=youtu.be