Okoloogilised tegurid

7,889 views

Published on

õppematerjal gümnaasiumile

Published in: Education, Technology
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
7,889
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
50
Actions
Shares
0
Downloads
89
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Okoloogilised tegurid

  1. 1. ÖKOLOOGILISED TEGURID Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. <ul><li>Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. </li></ul><ul><li>Ökoloogilisi tegureid võib jagada: </li></ul><ul><li>Abiootilised – Eluta looduse tegurid; </li></ul><ul><li>Biootilised – Eluslooduse tegurid; </li></ul><ul><li>Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid. </li></ul>Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.
  3. 3. Abiootilised tegurid <ul><li>Valguskiirgus </li></ul><ul><li>Temperatuur </li></ul><ul><li>Sademed </li></ul><ul><li>Tuul </li></ul><ul><li>pH </li></ul><ul><li>Õhustatu s (aeratsioon) </li></ul><ul><li>Toitainete sisaldus </li></ul><ul><li>Veerežiim </li></ul><ul><li>Rõhk </li></ul><ul><li>Tuli </li></ul>
  4. 4. Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks. Infrapunane kiirgus - S oojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.
  5. 5. Fotoperiodism Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.
  6. 6. Lühipäevataimed Riis, kanep, tubakas, päevalill. Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse perioo d ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed H ernes, kartul , teravili, lina . Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.
  7. 7. Temperatuur Kõigusoojased loomad - nende kehatemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist. Rästik on kõigusoojane loom nagu teised roomajad, kalad ja kahepaiksed
  8. 8. Temperatuur Püsisoojased loomad – säilitavad kehatemperatuuri sõltumata väliskeskkonna temperatuurist (abiks on taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded). Pruunkaru on püsisoojane loom nagu teised imetajad ja linnud
  9. 9. Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub. Mesimuraka lehtede külmakahjustused.
  10. 10. Ökoloogilise teguri optimum Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sõltub organismi iseärasustest. Inimesel nt 22°C siseruumides.
  11. 11. Alumine taluvuslävi Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
  12. 12. Ökoloogilise teguri toime organismile optimum Elutegevuse aktiivsus Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud hukkumine hukkumine Alumine taluvus- lävi Ülemine taluvus- lävi
  13. 13. Koosta ökoloogilise amplituudi graafik temperatuuri suhtes ameerika rohelisele puukonnale. Teada on, et puukonna alumine taluvuslävi on 20°C ning ülemine taluvuslävi 24°C. Optimum on 22°C.
  14. 14. Antropogeensed tegurid <ul><li>keskkonna saastatus ; </li></ul><ul><li>metsade hävitamine ; </li></ul><ul><li>soode kuivendamine ; </li></ul><ul><li>asulate ja teede rajamine; </li></ul><ul><li>võõrliikide sissetoomine ; </li></ul><ul><li>salaküttimine; </li></ul><ul><li>loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm. </li></ul>
  15. 15. Keskkonna saastatus
  16. 16. M etsade hävitamine
  17. 17. V õõrliikide sissetoomine Euroopa naarits Ameerika naarits Sosnovski karuputk
  18. 18. Biootilised tegurid <ul><li>sümbioos </li></ul><ul><li>kommensalism </li></ul><ul><li>parasitism </li></ul><ul><li>kisklus </li></ul><ul><li>herbi v ooria </li></ul><ul><li>konkurents </li></ul>
  19. 19. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. Keskmine ristik
  20. 20. <ul><li>Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos. </li></ul><ul><li>Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. </li></ul><ul><li>Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. </li></ul>Mükoriisa männi juurtel
  21. 21. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Fibrobacter succinogenes Ruminococcus albus Ruminococcus flavefaciens
  22. 22. Kommensalism Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid , anemooni kala, takjas ja imetajad.
  23. 23. Sirpnokk Bubulcus ibis toitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.
  24. 24. Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Sääsed, kirbud, täi d; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Verd imev sääsk maksalutikad
  25. 25. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja) . Kits  gepard.
  26. 26. Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus
  27. 27. Herbivooria Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor) . Bambus  hiidpanda
  28. 28. Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.
  29. 29. Konkurents Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm . Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.
  30. 30. Kasutatud materjal: <ul><li>http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gator_and_Python.jpg </li></ul><ul><li>http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hyla_cinerea_-_distended_vocal_sac.jpg </li></ul><ul><li>http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ec/Artiszoo_desert.jpg </li></ul><ul><li>http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Mother_cubs.JPG </li></ul><ul><li>http ://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm </li></ul><ul><li>http://www.sunflowerproject.org/ </li></ul><ul><li>http ://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg </li></ul><ul><li>http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg </li></ul><ul><li>http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg </li></ul><ul><li>http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm </li></ul><ul><li>http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill </li></ul><ul><li>http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg </li></ul><ul><li>http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg </li></ul><ul><li>http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm </li></ul><ul><li>http://www.cybernature.ee/herb/ </li></ul><ul><li>http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?album=42&pos=13 </li></ul><ul><li>http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html </li></ul><ul><li>http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm </li></ul><ul><li>http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html </li></ul><ul><li>http://giant-panda.com/ </li></ul><ul><li>http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg </li></ul><ul><li>http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg </li></ul>

×