Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kohastumused

1,528 views

Published on

Kohastumused

Published in: Science
  • Be the first to comment

Kohastumused

  1. 1. KohastumusedKohastumused Helina ReinoHelina Reino GAGGAG 20162016
  2. 2. …… ehkehk adaptatsioonidadaptatsioonid … on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas
  3. 3. KohastumineKohastumine … on mitmeastmeline protsess, mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega..
  4. 4. Kohastumise kaks etappi:Kohastumise kaks etappi:  Geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse tekkimine –– kujuneb välja materjal.kujuneb välja materjal.  Individuaalse muutlikkuse valikuline kinnistumine organismirühmas. Suur osa looduslikul valikul –– kujuneb välja suundkujuneb välja suund..
  5. 5. Kohastumused avalduvadKohastumused avalduvad organismide:organismide:  Ehituses (kuju, värvus, mimikri jne)  Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, “antifriis” putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel)  Käitumises (lõimetishool, talveuni, ränded, pulmamängud)  Paljunemises  Teistes eluavaldustes (eluviis)
  6. 6. Taimede kohastumine kuivusega Hästi väljaarenenud kattekude Sügav juurestik Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude Lehed taandarenenud Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel.
  7. 7. EhitusEhitus www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpg www.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg Paljudel organismidel on varjekuju või –värvus: Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga.
  8. 8. EhitusEhitus www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpg static1.nagi.ee/i/p/19/35/0210193524fb0b_m.jpg www.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg varjevärvus
  9. 9. EhitusEhitus www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg Hoiatusvärvus  See annab märku ebameeldivast maitsest või mürgisusest.
  10. 10. EhitusEhitus www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg hoiatus- värvus
  11. 11. EhitusEhitus www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga. herilane sirelane
  12. 12. EhitusEhitus www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg mimikri
  13. 13. FüsioloogiaFüsioloogia news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg www.teara.govt.nz/.../169290/di6174enz.jpg www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg Hemoglobiini transport ei toimu punalibledega Veeloomad kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku
  14. 14. FüsioloogiaFüsioloogia news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg Vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapnikku kui maismaaloomde lihasvalk.
  15. 15. FüsioloogiaFüsioloogia news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg FS iseärasused C4 taimedes toimub FS suletud õhulõhede juures malaadist vabaneva CO2 arvel. C4 fotosünteesi iseärasused on kohastumus kuivade kasvukohtadele. Valdav osa taimedest on C3 taimed
  16. 16. FüsioloogiaFüsioloogia • “antifriis” putukate ja polaarkalade kehavedelikes. • Näiteks glükoproteiid, mis takistab juba olemasoleva jääkristalli külge uute kristallide lisandumist ja väldib seega jää tekkimist.
  17. 17. PaljuneminePaljunemine www.lemmikajakiri.ee/.../koer_kutsikatega.jpg www.passionbassin.com www.interet-general.info imetajad kahepaiksed linnud roomajad
  18. 18. KäitumineKäitumine www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg talveuni Talveuni on selgroogste loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskirius ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse diapausiks. Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse: •lühiajalist talveund •taliuinakut •tõelist talveund Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud, siilid ja kährikud) peavad aga taliuinakut.
  19. 19. KäitumineKäitumine www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/tommuvaerad.jpg ränne Linnud rändavad toidupuuduse tõttu. Siin saavad talvel hakkama linnud, kes: •söövad taimede pungi ja seemneid (siidisaba, leevikesed) • oskavad pragudest või puu seest selgrootuid kätte saada (tihased, porr, puukoristaja ja rähnid) •püüavad hiiri ja teisi loomi (kakud ja hallõgija) •söövad kõike nagu hallvares.
  20. 20. KäitumineKäitumine www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg tedre- mäng Tedremängu põhimõte on lihtne – mänguplatsil tuleb hõivata võimalikult keskmes asuv ala. Et pääseda platsi keskme poole, tuleb võidelda siseringis paikneva vastasega ja loomulikult teda võita Võitja pärjatakse armsa tedrekana hellitustega… http://nagi.ee/photos/MaireKase/23300463
  21. 21. EluviisEluviis VesikeskkondVesikeskkond  voolujooneline kehakuju  loibjad jäsemed  uimed jne. Nt veeloomad www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg
  22. 22. EluviisEluviis ÕhkkeskkondÕhkkeskkond  Lendamiseks tiivad Tühjad toruluud Veelindudel ujulestad Mittemärguv sulestik. Nt linnud www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg
  23. 23. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (varjevärvus lumevaesel talvel, mesilase mürgiastel).

×