Successfully reported this slideshow.

More Related Content

Related Books

Free with a 14 day trial from Scribd

See all

Related Audiobooks

Free with a 14 day trial from Scribd

See all

Meeleelundid

  1. 1. Helina Reino GAG 2015 MeeleelundidMeeleelundid
  2. 2.  MeeleelundidMeeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võttaon selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.  Inimene võtab informatsiooniInimene võtab informatsiooni vastu nägemise,vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise jakuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuselihastunnetuse abil.abil.  Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakudtunderakud ehk retseptoridretseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulssnärviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele.
  3. 3. SILMADSILMAD  Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast.  Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist.  Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. SILMA LÄBIMÕÕT ON KÕIGEST 2,5SILMA LÄBIMÕÕT ON KÕIGEST 2,5 CM.CM. nÄGeMiSelundidnÄGeMiSelundid
  4. 4. SILMAD  Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes.silmakoobastes.  SilmalaudSilmalaud ja ripsmedripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist.  PisaravedelikPisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.  Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihasedsilmalihased.. PUPILLPUPILL RIPSMEDRIPSMED PISARA-PISARA- VEDELIKVEDELIK
  5. 5.  Sarvkest – läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma.  Vikerkest – annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.  Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. SILMA EHITUSSILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis,Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga.mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik – läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli.
  6. 6. SILMAAVA SUURUS HÄMARAS EREDAS VALGUSES PUPIL L
  7. 7. NÄGEMINENÄGEMINE KUJUTISKUJUTIS  Lähedal olevate esemete nägemiseks tõmbub ripslihas kokku ja lääts muutub kumeraks.  Silmast kaugemal asuva objekti juhul lõtvub ripslihas ning lääts muutub lamedaks.  Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis.  Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi.  Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.  Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise.
  8. 8. NÄGEMINENÄGEMINE  Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi.  Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune.  Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja koonduvad juba võrkkesta ees. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired, mistõttu tekib ebaterav kujutis.  Lühinägevust parandatakse kaksiknõgusate ehk miinusklaasidega prillidega.
  9. 9. NÄGEMINENÄGEMINE  Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad.  Kaugelenägevate inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem.  Kaugnägevuse korral tekib lähedal olevatest esemetest kujutis võrkkesta taha.  Kaugnägevust parandatakse kaksikkumerate ehk plussklaasidega prillidega.
  10. 10. KÕRVAD  Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid.  Inimese kõrv koosneb kolmest osast :  väliskõrv  keskkõrv  sisekõrv Kuulmisvahemik on 20 –20000 Hz Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. KuulmiselundidKuulmiselundid välis-välis- kõrvkõrv kesk-kesk- kõrvkõrv sise-sise- kõrvkõrv
  11. 11.  Väliskõrva moodustavad  kkõrvalestõrvalest - ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.  väline kuulmekäikväline kuulmekäik  Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikiletrummikile.  Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. kõrvalest kuulmekäikkuulmekäik KÕRVA SISEEHITUS
  12. 12.  Keskkõrv on õhuga täidetud õõs.  Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. KÕRVA SISEEHITUS
  13. 13. Sisekõrv koosneb kahest osast :  ttiguigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga.  tigu kindlustab heliaistingu  poolringkanalidpoolringkanalid tasakaalutunnetuse. KÕRVA SISEEHITUS
  14. 14. KUULMINEKUULMINE kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse
  15. 15. KUULMINEKUULMINE Kes häälitseb? http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/putukad/taxonid=131&spe http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/imetajad/taxonid=156&spe http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/imetajad/taxonid=109 http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=117&specie
  16. 16. TASAKAALTASAKAAL Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse
  17. 17.  MaitsmineMaitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.  Inimese maitsmiselundidmaitsmiselundid on keele pinnal.  Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelenäsade tipus või külgedel MAITSe-elundMAITSe-elund KEELKEEL
  18. 18. Inimene tajub 5 põhimaitset :  soolastsoolast  magusatmagusat  kibedatkibedat  haputhaput  umamitumamit e naatriumglutamaati Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. MAITSMINEMAITSMINE soolane Maitsed pole ühe teravusega: 1/200 - magus 1/400 - soolane 1/13000 - hapu 1/100000 - kibe umami magus hapu kibe
  19. 19. HaistmiselunHaistmiselun dd NINANINA Inimese nina koosneb:  luulise ja kõhrelise toesega välisninast,  näokoljus paiknevast ninaõõnest,  mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).
  20. 20.  HaistmineHaistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisteraku d HAISTMINEHAISTMINE  Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas.
  21. 21. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms.  Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Retseptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.  Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid. Tavaliselt reageerivad temperatuuri tõusule kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele külmaretseptorid.  KOMPIMINEKOMPIMINE
  22. 22.  Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstelsõrmeotstel, jalataldadeljalataldadel ja huultelhuultel. KOMPIMINEKOMPIMINE
  23. 23.  ValuretseptoridValuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites.  Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. KOMPIMINEKOMPIMINE
  24. 24. Kasutatud Kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.htm http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9kll4fts www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/images /dbScale2-2-2.jpg http://optp.com/media/products/thmb_1124.jpg http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page7.html http://www.glaukoom.ee/images/silmaEhitus.jpg www.biyolojiegitim.yyu.edu.tr/.../Kohlea_jpg.jpg http://www.infovisual.info/03/052_fr.html www.astrosurf.com/luxorion/Bio/langue-saveurs.jpg http://www.piritaperekool.ee/lugemist/artiklid/tald.jpg lh3.ggpht.com/.../83TNvIGjk60/IMG_9881.JPG

×