Säästev Areng

3,734 views

Published on

Kursus "Roheline disain", osa 1

Published in: Design
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,734
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
18
Actions
Shares
0
Downloads
35
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Säästev Areng

  1. 1. Säästev areng Oktoober 2010 Katrin Kull
  2. 2. Säästev areng <ul><li>Säästev on niisugune areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi nende vajaduste rahuldamiseks. </li></ul><ul><li>Säästev areng ( sustainable development ) tähendab ressursside mõistlikku kasutamist ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamist, tagades elukvaliteedi paranemise meile ja meie järeltulijatele. </li></ul>
  3. 4. <ul><li>Rahvastiku kiire kasv </li></ul><ul><li>Liikide hävimine </li></ul><ul><li>Metsade pindala vähenemine </li></ul><ul><li>Märgalade kuivendamine </li></ul><ul><li>Kõrbestumine </li></ul><ul><li>Pinnase erosioon </li></ul><ul><li>Põllumaade sooldumine </li></ul><ul><li>Põllumaade kasutamine muul otstarbel </li></ul><ul><li>Põhjavee reostumine </li></ul><ul><li>Põhjavee tagavarade vähenemine </li></ul><ul><li>Fossiilkütuste varude kiire vähenemine </li></ul><ul><li>Mineraaliressursside kiire vähenemine </li></ul><ul><li>Üldine veepuudus </li></ul><ul><li>Globaalne soojenemine </li></ul><ul><li>Happevihmad </li></ul><ul><li>Stratosfääri osoonikihi hõrenemine </li></ul>Peamised keskkonnaprobleemid maailmas
  4. 5. <ul><li>Erinevad tõlked eesti keelde: säästev areng, jätkusuutlik areng, tasakaalustatud areng, mõnus minek… </li></ul><ul><li>Termini laialdane kasutus nii eesti kui inglise keeles seotud selle abstraktsusega? </li></ul><ul><li>Definitsiooni probleem: kellegi teise vajaduste ette teadmine? “Praegused vajadused” kui sissekodeeritud kasvu idee? Toetub endiselt majanduskasvu fetišeerivale ideoloogiale? </li></ul>Mõiste taust
  5. 6. <ul><li>Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. </li></ul><ul><li>Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. </li></ul><ul><li>Jätkusuutliku arengu kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, samuti säästvale arengule suunatud orienteeritust majandushoobade (nt ökoloogilise maksureformi) rakendamist ja vastavate hoiakute, eeskätt keskkonnateadliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. </li></ul>Parandatud mõiste
  6. 7. <ul><li>Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale </li></ul><ul><li>Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) </li></ul><ul><li>Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale </li></ul><ul><li>Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine </li></ul><ul><li>Elukvaliteet: inimese elukvaliteet ei saa olla määratud kitsalt majanduslike näitajatega </li></ul><ul><li>Osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et erinevad seisukohad oleksid poliitiliste otsuste tegemisel kuuldavad </li></ul><ul><li>Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine </li></ul><ul><li>Põlvkondadesisene tasakaal: erinevuse vähendamine rikaste-vaeste vahel </li></ul>Põhimõtted
  7. 8. <ul><li>Klassikalise looduskaitse jätkamine traditsioonilisel viisil </li></ul><ul><li>Keskkonna sulgemine tavalise inimese eest </li></ul><ul><li>Küsimuste püstitamine viisil “kas keskkond VÕI tehnoloogia” </li></ul><ul><li>Ebamajanduslikkuse, raiskamise soosimine või sallimine keskkonna või tarbijate (ühis) huvidele viidates </li></ul><ul><li>Keskkonna kaitsmise huvidele viidates ühiskonna vajaduste ahistamine </li></ul>Säästev areng ei ole
  8. 9. <ul><li>1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine – kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda. Komisjoni eesistujaks oli tollane Norra peaminister Gro Harlem Brundtland. </li></ul><ul><li>Komisjoni aruanne “Meie ühine tulevik” ilmus 1987. aastal ja sai laialt tuntuks kui Brundtlandi aruanne (Brundtland Report), sealt ongi pärit tänane säästva arengu algmõiste. </li></ul><ul><li>1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid, mitteametlikult nimetatakse seda sündmust “maailma tippkohtumiseks”. Konverentsil võeti vastu olulised alusdokumendid poliitikategemiseks 21. sajandil. </li></ul>Säästva arengu idee ajalugu
  9. 10. <ul><li>Säästva arengu seadus võeti Eestis vastu 1995. aastal eesmärgiga sätestada säästva arengu rahvusliku strateegia alused. Eesti oli Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus vastu võeti. </li></ul><ul><li>Seadus kinnitab oma esimeses osas, et säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtetele. Siiski ei kata seadus kogu teemat, vaid piirdub looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustega. </li></ul><ul><li>Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on 2005. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse ja riigikogu poolt heaks kiidetud strateegia “Säästev Eesti 21”. </li></ul><ul><li>http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf </li></ul><ul><li>Põhjalik käsitlus: http://www. seit .ee/agenda21/ </li></ul>Säästev areng Eestis
  10. 11. <ul><li>Oma sisult on säästev areng tasakaalustatud areng. </li></ul><ul><li>Võib tõmmata paralleeli ühiskonna või riigi ja inimese tasakaalustatud arengu põhimõtete vahele. Kui vaadelda inimese valikuid erinevate eluvaldkondade või rollide arendamisel, siis eksisteerivad siin samasugused probleemid nagu riikidel oma ühiskonna arendamisel . </li></ul>Säästev areng on tasakaalustatud areng
  11. 12. Eluratas
  12. 13. Eluratas
  13. 14. Eluratas
  14. 15. <ul><li>Hoolimata terminitest ja raamistikest on säästev areng mõtteviis </li></ul><ul><li>Selle tajumiseks ja mõistmiseks ei peagi tingimata kasutama sõnu </li></ul><ul><li>Kas säästev areng on võimalik maailmas, kus hindamissüsteem toetub majanduskasvule? </li></ul>Säästev areng kui mõtteviis
  15. 16. http://www. ted . com/talks/nic_marks_the_happy_planet_index .html
  16. 17. <ul><li>Ökoloogiline jalajälg </li></ul><ul><ul><li>Mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile: kui palju maa- ja veeala vajab inimkond enda poolt tarbitavate ressursside tootmiseks ja sellest tulenevate jäätmete absorbeerimiseks, kasutades olemasolevat tehnoloogiat. </li></ul></ul><ul><ul><li>Mõiste võeti kasutusele 1990. aastal </li></ul></ul><ul><li>Süsinikujälg </li></ul><ul><ul><li>Lähtub ökoloogilise jalajälje ideest ja mõõdab inimese, organisatsiooni või riigi poolt õhku paisatud kasvuhoonegaaside hulka. Üks neist gaasidest on CO2. Seostatakse enamasti fossiilkütuste põletamisega. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kyoto protokoll sätestab juriidiliselt siduvad kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise määrad ja ajagraafikud. Paljud inimesed ja organisatsioonid soovivad ka vabatahtlikult saada “süsinikuneutraalseks”. </li></ul></ul>Alternatiivsed mõõdikud
  17. 18. <ul><li>James Lovelock, 1960 </li></ul><ul><li>Maakera on üks suur elusorganism, mis ise ennast reguleerib ja optimeerib. </li></ul><ul><li>Organismid ja keskkond on tervik, mis ka ise k äit ub nagu elusorganism. </li></ul>Gaia teooria
  18. 19. <ul><li>Termin pärit 1980ndate USAst </li></ul><ul><li>Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust k õik idel selle tasanditel - geeni, raku, liigi, populatsiooni, süst eemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks. </li></ul><ul><li>Probleem: elupaigad hävinevad, liigid vähenevad inimtegevuse mõjul </li></ul><ul><li>1992. aastal kirjutas ka Eesti Rio de Janeiros alla ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile </li></ul><ul><li>http: //ec . europa . eu/environment/biodiversity/campaign/index_et . htm </li></ul>Bioloogiline mitmekesisus

×