Reformatsioonist Eesti alal gümnaasiumile

1. Reformatsioon Eesti alal XI klassile

2. Reformatsiooni algus Saksamaal Martin Luther 1517 Wittenbergis 95 teesi Eesmärk: katoliku kiriku reformimine

3. Katoliku ja Lutheri õpetuse võrdlus 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne Piibel – Vulgata Ladinakeelne jumalateenistus (+ rahvakeelne jutlus) Õndsaks saab Kiriku vahendusel 2 sakramenti Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus, selle osana jutlus Õndsaks saab usu läbi

4. Reformatsioonikatsed Reformi vajadus tunda juba varem K irikusisese reformi initsiaatoriks Saare-Lääne piiskopid Johannes III Orgas (1491-1515) ja Johannes IV Kievel (1515-27). Juba 1505 on Orgas pidanud oma piiskopkonna vaimulike sinodit , mida ta kavatses regulaarseks muuta ning sellel meelde tuletanud usu õpetamise vajadust . Kievel alusta s just vaimulikkonna taseme tõstmisest , korrates mitmeid vanu eeskirju nende jaoks, tema on ka oma vaimulike ja koguduste elu põhjalikumalt kontrollima hakanud, neid revideerides ehk visiteerides . Need reformimeelsed piiskopid on toetanud ka mõtet kõrgema kooli loomisest Liivimaale.

5. Vastuvõtlikkus reformatsioonile Osalt nende piiskoppide tegevuse ja teisest küljest ka tõsiasja tõttu, et Saare-Lääne piiskopkonnas linnu, neid protestantliku reformatsiooni koldeid polnud, jõudis luterlik reformatsioon sinna Eesti alal viimasena. Linnad jutlustajatele esimestena avatud. Linnade jaoks tähendas reformatsiooni sõnumi vastuvõtmine muuhulgas sõltumatust välistest võimudest , nagu vaimulikud ordud ja piiskopid. Linnad olid kõige avatumad uutele ideedele ja vabamõtlemisele. U ue sõnumi l teatud sotsiaal n e alatoon – paljudest ennast allasurutuna tundvatest linnaeestlastest said reformatsiooni toetajad ja ka aktiivsed osalejad pildirüüstetes. 1523 Tartusse ja Tallinna, peatselt mujalegi Rändavad käsitöölised ja kaupmehed Kohapealne rahulolematus kirikuga

6. Reformatsiooni jõudmine Liivimaale 1523-24 reformijutlustajad Tallinnasse (Johann Lange, Zacharias Hasse, Heinrich Bockhold) ja Tartusse (Hermann Marsow, Melchior Hoffman). Jutlustajad on enamasti alamate vaimulike seast ning neile on uus õpetus tähendanud uusi võimalusi karjääriks. Martin Luther oli teadlik neist “maailma otsas” asuvatest linnadest, kirjutas 1523 Riia, Tallinna ja Tartu elanikele kirja.

7. Reformatsioon Tallinnas E vangeeliumikuulutaja d nt Johannes Lange, Zacharias Hasse ja Hermann Marsow. Neilt pärineb ka evangeelse kirikukorra kava. 1524. aasta 14. septembril puhkes Tallinnas pildirüüste , millest jäi puutumata üksnes Niguliste kirik. Teravad vastuolud tekkisid dominiiklastega , kelle tegutsemisvabadust oluliselt piirati, kloostrivarad konfiskeeriti ning mungad lõpuks hoopis linnast välja aeti. D ominiiklaste Katariina kirik anti eestlaste käsutusse (pärast tulekahju 1531. aastal kolis eesti kogudus Pühavaimu kirikusse). Toompea jäi siiski veel tükiks ajaks katoliiklikuks, mistõttu linnakodanikel sinna minek keelati.

8. Vastuseis reformatsioonile Mungad olid vastased reformatsioonile, mis neid eitas ning Tallinnas on just dominikaani munkade ja rae vastasseis kujunenud ägedaimaks tolleaegseks konfliktiks. Ordu ja vasallid on esialgu reformatsiooni vastu, kartes sotsiaalseid tagajärgi , ohtu kehtivale korrale. Vasallide mureks oli ka kloostrite püsimine, mis toimisid sotsiaalabi keskustena.

9. Vastuseis reformatsioonile Tartus tekkis reformatsioonijutlustajate pärast konflikt piiskopi ja rae vahel . Seal oli Melchior Hoffman radikaalse reformatsiooni kuulutajaks, mis viib ta kiiresti tülli ka raega. Läbi Vana-Liivimaa rännanu ja kõikjalt tülidega lahkuma pidanu oli ka rahvusvaheliselt tuntud jutlustaja. Tartu piiskop Johann IV Blankenfeld (1518-27) oli vääriline vastane luterliku reformatsiooni kuulutajatele, olles Bolognas õppinud kirikuõiguse doktor, kuid temagi on pidanud taanduma. Kõrgem vaimulikkond on üldiselt olnud reformatsiooni vastu.

10. Melchior Hoffmann

11. Reformatsioon Tartus Tartus tegutses köösner Melchior Hoffman. Teadaolevalt oli tema jutlustel oli suur mõju ka kohalikele eestlastele. Piiskopi otsus Hoffmann vahistada põhjustas 1525. aastal kirikute rüüstamise Tartus. M itmesajaliikmeline inimhulk läks Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma

12. Reformatsioon Tartus Kuna rahutustele ei näinud lõppu tulevat, kutsuti Riiast kohale Silvester Tegetmeyer - Riia Jakobi kiriku õpetaja ja andekas jutlustaja, kes pidas ülesköetud linnakodanikele kahe nädala jooksul kaks korda päevas manitsevaid jutlusi. Tartus jäi eestlaste koguduse käsutusse Jaani kirik.

13. Reformatsioon mujal Eestis Kõige kauem võttis juhtpositsiooni saavutamine protestantidel aega Pärnus , kus toimus ka Liivimaa viimane pildirüüste - 15. märtsil 1526. Evangeelsete vasallide kaudu levis usupuhastus ka talupoegadeni , suuremad muutused jäid maapiirkondades aga esialgu sisuliselt olemata. E estlastes t puudutas usupuhastus eelkõige linnaelanikke. Ometigi on sellest ajast teada isegi mõned eesti rahvusest kirikuõpetajad , huvile maarahva harimiseks evangeelses vaimus osutavad ka usupuhastuse algusaastatel trükist ilmunud eestikeelsed katekismused : esimene aastal 1525 (pole säilinud) ning osaliselt säilinud Wanradt-Koelli katekismus 1535. aastal.

14. Wanradt-Koell’i katekismuse (1535) eestikeelse teksti näide.

15. Leppimine reformatsiooniga Riia, Tallinna ja Tartu linnad , reformatsiooni juhtiv jõud, sõlmisid 1533 leppe uue jumalateenistuskorra ühtlustamiseks . K a mujal Vana-Liivimaal pidi reformatsiooni vaimus jutlustamist sallitama kuni kirikukogu otsuseni.

16. Leppimine reformatsiooniga Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda . N aistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. K loostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas.

17. Leppimine reformatsiooniga 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. O rdumeistrid on sajandi keskpaigas juba luterliku reformatsiooni pooldajad olnud. Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk.

18. Reformatsiooni m õju kool i haridusele Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. T oetas id raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon ( pand i vaeslapsi kooli , pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). 1543. aastal asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.

19. Reformatsiooni mõju Uued sõnad eesti keelde Reformatsiooni mõju kirikukunstile Nõiaprotsessid Reformatsiooni saavutuseks on veel siinset ajalugu kajastavate alamsaksakeelsete kroonikate ilmumine. Näit e ks oletatava eestlase Ba l thasar Russowi oma ( „Liivimaa provintsi kroonika “, on Eesti 16. saj, eriti Liivi sõja tähtsamaid allikaid ) ; oli ka teisi.