Reformatsioonist Eestis allikatekstidega

1. Reformatsioon
Eestis
Gümnaasiumile

2. Reformatsiooni algus
31. okt. 1517 – 95 teesi Wittenbergis
1522 – reformatsiooni algus Liivimaal
1523-24: reformatsioon Vana-Liivimaal
• protestantlikud jutlused suuremates linnades
• Lutheri isiklik läkitus liivimaalastele
• mitte kõik protestandid polnud vankumatult Lutheri jüngrid

3. Kogu maad haaras n-ö usulise elavnemise laine – asutati uusi
kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, aastail 1503-1506 ja
1508 peeti suuri patukahetsusjutlusi, et suurendada rahva hulgas
meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, märkimisväärseid
summasid koguti indulgentside müügist.
Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga.
Niisugust usu- ja kirikuelu kirevust ning elavust polnud Liivimaal
varem kogetud – kohalikud ja väljastpoolt saabunud jutlustajad
püüdsid igaüks oma tõde kuulutades võita rahva poolehoidu,
toimusid avalikud usuvaidlused, peeti suuri vabaõhujutlusi. Kõrts,
eriti gildituba muutus kohaks, kus õllekannu taga arutati usu- ja
kirikuasju ning nii mõnigi kord lasti rusikad argumendina käiku.
Inna Põltsam. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna 3, 2003

4. Pildirüüste
Esimene 1524 kevadel Riias
1524 sügisel Tallinna kirikud (v.a. Niguliste)
1525 Tartus kaks päeva
Kõigis Liivimaa linnades, maal pole teada.
Rituaalne tegu pildikummardamise vastu.
Rüüstasid ka kaupmehed ja kaubasellid
Luther ei kiitnud heaks

5. Lähenedes kirikule tungivad nad suurte sõjamasinatega ukse
kallale, ja kui see ning lukud ei suutnud neile masinaile enam
vastu panna, langeb hingedest välja lõhutud uks masina
korduvate löökide all sisse. Seal teevad nad endile vägivallaga
teed, tungivad kirikusse, löövad pühakute kujud maha ja viskavad
kivijumalaid templist välja. Ja nii talitati metsikult mitte ainult
pühade kujudega, vaid mõõkade ja odadega torkavad nad ka
Ristilöödu kuju läbi, nagu Damaskuse ja kirikuajaloo kirjutajate
järele juudid varemini olid teinud. [---] Nad märatsevad seega
vask-, kivi- ja puuvaenlaste vastu: mõnele löövad pähe, teisel
raiuvad käed ja ninad maha, teotades sellega mitte ainult kujusid,
vaid ka nende prototüüpe ja pühakuid.
Tilmann Bredenbach. Historia belli Livonici, 1558.

6. Tüüpiline kirik 1533 Tüüpiline kirik 1570

7. Rooma-katoliku kirik Protestandid
Paavst on kiriku pea Kirikut peaks kontrollima kohalik valitseja
Kohalikku kirikut peaks valitsema piiskopid Kirikut peaks juhtima koguduseliikmete
valitud vanemad
Preester toob missat pidades inimestele
Kristuse
Õpetaja jutlustab inimestele mida Piibel
ütleb
Missal muutuvad leib ja vein Jeesuse lihaks
ja vereks (transsubstantsioon)
Armulauda peetaks Jeesuse surma
mälestuseks, leib ja vein jäävad samaks
Kirikus peaks olema pühakute ja Neitsi
Maarja kujud, nad viivad inimeste palved
Jumala ette
Neitsi Maarja ja pühakute kujud on sama
halvad kui ebajumalakujud. Ainult Jeesus
saab palved Jumala ette viia
Jumalateenistus ja Piibel peavad ladina
keeles
Jumalateenistus ja Piibel rahvakeeles
Inimene pääseb käies kirikus ja tehes häid
tegusid
Inimest päästab ainult üks asi – isiklik usk
Jeesus Kristusesse
Preestrid peaks kandma erksaid rüüsid,
kirikutes olgu värvikad maalid ja kaunis
muusika, et näidata Jumala suurust
Õpetajate riided ja kirikud peaks olema
lihtsad, et inimesed saaks keskenduda
Jumalale. Teenistustel ei peaks olema
muusikat
Preestrid ei tohi abielluda Õpetajad võivad abielluda

8. Evangeeliumi usu kirik
Esmalt läksid kaasa linnad
• raad võttis üle kirikute varad ning vaimulike ülalpidamise
• „odav“ kirik
Muutus:
• jumalateenistus – jutlus ja ühislaulmine tähtsaks
• vaimulike staatus – elu tavalise (pere)inimesena
Katoliiklased ja protestandid Liivimaal kaua kõrvuti
• linnad – luterlased
• talurahvas – katoliiklased
• Liivi ordu – vormilt katoliiklik
Peagi katoliiklaste diskrimineerimine

9. Reformatsioon ja aadlikud
Vasallid kaebasid maapäeval korduvalt, et linlased õhutavat
talupoegi sõnakuulmatusele. Harju-Viru vasallid tungisid
Valmiera kirikus kallale Riiast pärinevale luterlikule jutlustajale
Sylvester Tegetmeyerile, kiskusid ta kantslist alla ja paiskasid
talle rusikate ja nugadega ähvardades näkku süüdistuse: „Sina
äraandja, sina petis, sa tahad meid maast ja talupoegadest
ilma jätta! Sinu kelmustele tuleb nüüd lõpp teha!“
Eesti talurahva ajalugu, 1. Tallinn, 1992.

10. 1524-1525 Saksa talurahvasõda
1555 Augsburgi usurahu:

13. Ümberkorraldused hariduses
Koolid linnades
• Evangeeliumi õpetuse kinnistamiseks ja levimiseks
• Eesmärk anda ka humanistlikku haridust
• Tütarlastekoolid Tallinnasse ja Tartusse
• 1552 Tallinna vaeste koolipoiste institutsioon

14. Trükised
1525 – Lübeckis arestiti vaat luterlike raamatutega, sh eestikeelsed
1535 – Wanradt-Koelli katekismus
• 11 säilinud lehekülge 120-st
• Alamsaksa ja eesti keeles

16. Ratsionaalsuse tõus
Evangeeliumi õpetus uuendas suhtumist vaestesse ja vaesusesse üldse.
Inimesi õpetati hoolega vahet tegema, kellele tasub almust jagada, s.t. vaesed
jagati abi väärivateks ja mitteväärivateks. Ilmekalt väljendub see Tallinnas
vaeste abistamisega tegelnud Lauagildi põhikirja 1550. aastal sisseviidud
täiendustes. Nendega määrati, et edaspidi pidid neli Lauagildi noorliiget välja
selgitama, et kõik majavaesed, kes gildilt toiduaineid saavad, oleksid ikka
tõepoolest puudustkannatajad. Selleks kästi üles kirjutada majavaeste nimed,
selgitada välja haigused ja omandisuhted. Almuste vääriliseks saamise juures
sai oluliseks paiksus, s.t. Et linnakogukond oli nõus toetama ja üleval pidama
ainult kohalikke vaeseid. Veel üks vahetegemise alus ehk n-ö eelistatud vaeste
sihtgrupp olid need puudustkannatajad, kes ei kerjanud. Nagu teatas Tallinna
kodanik Hyrick van Seghen (1531), ei anneta ta seekidele ega kerjustele, vaid
ainult maja- ehk häbelikele vaestele, kes häbenevad kerjata.
Inna Põltsam. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna 3, 2003

17. Küsimused
1. Miks reformatsioon tekkis?
2. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale?
3. Kus reformatsioon kõige varem ja kiiremini kanda kinnitas? Miks
just seal?
4. Kuidas mõjutasid reformatsiooniideed erinevaid ühiskonnakihte?
5. Seleta mõistet „pildirüüste“ 3 lausega.
6. Kuidas suhtuti linnades katoliikluse toetajatesse?
7. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti kultuurile?