Ajalugu 10 kl

1. Keskaeg
Maa-aadel ja talurahvas
(esitlus 4)

2. Eesti asustus ja rahvastik
• Keskajal enamiku rahvastikust moodustasid
talupojad
• Teised ühiskonnakihid moodustasid 6-7 %
elanikkonnast:
- aadlikud
- vaimulikud
- kaupmehed
- käsitöölised

3. Eesti asustus ja rahvastik
• 13. sajandil Liivimaa rahvaarvu on hinnatud
150 000 – 180 000 inimesele
• Saartele, Põhja- ja Lääne-Eesti rannikule tekkis
rannarootslaste asustus

4. Talurahva sotsiaalne liigendus
• Liivimaa oli täiesti erandlik: saksa talupojad
siia elama ei asunud
• Eesti talurahva moodustasid etnilised
eestlased

5. Talurahva sotsiaalne liigendus
• Õiguslikult ja varanduslikult jagunesid
talupojad erinevateks rühmadeks:
1) adratalupojad (pidid maksma isandatele
andamit ja kandma teokoormisi)
2) vabatalupojad (olid end osast või kõigist
koormistest raha eest lahti ostnud)
3) vabadikud (maata või vähese maaga,
põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad)

6. Talurahva sotsiaalne liigendus
4) sulased ja teenijad (müüsid oma
tööjõudu ja olid peremehe eeskoste all)
5) orjad ehk träälid ( võisid muutuda
sõjavangid, võlgnikud, karistusest
lahtiostetud surmamõistetud)

7. Mõisate laienemine
• Mõis on maaisanda või vasalli majapidamine
• Tekkis uus koormiste liik – teokohustus
(mõisapõldude harimiseks kasutati
talupoegade tööjõudu ja töövahendeid)
• Mõisamajandust hakati laiendama valduste
tulukuse suurendamiseks

8. Talurahva õigusliku seisundi
halvenemine
• 15. sajandil kujunes välja sunnimaisus:
talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad
maa külge, mida nad harivad
• Kasvasid talupoegadelt nõutavad maksud:
teokohustus, kümnis ( kuni ¼ saagist) ja muud
• 16. sajandi keskpaigaks kujunes Liivimaal
pärisorjus: talupoega hakati pidama mõisniku
isiklikuks omandiks

9. Keskaegne põllumajandus
• Suurenes viljakasvatuse osatähtsus
• Põlluharimisega oli seotud karjakasvatus
(tööloomad: härjad ja hobused; sõnnik
väetiseks)
• Kasutati kolmeväljasüsteemi, jaotati
külapõllud siiludeks, maakasutamisühikuna
kasutati adramaad

10. Kohanemine keskaegse Euroopa
kultuuriga
• Eesti ühiskond lõhestus 2 (kaheks) osaks:
1) saksakeelne ülemklass
2) mittesaksakeelne maarahvas
• Ristiusk tõi suure pöörde rahva vaimsesse
kultuuri: usundisse, kommetesse,
rahvameditsiini
• Maarahva kultuur säilitas palju
muinaskommete jääniseid

11. Küsimused kordamiseks
1. Nimetage Liivimaa seisused. Missugune
seisus oli kõige arvukam?
2. Kes kuulusid talurahva seisusesse?
3. Nimetade ja iseloomustage talupoegade
rühmad.
4. Mis on mõis? Milleks hakati mõisaid
laiendama?
5. Seletage mõisted “teokohustus”,
“sunnismaisus”, “pärisorjus”.

12. Küsimused kordamiseks
6. Missugused muudatused toimusid
põllumajanduses keskajal?
7. Missuguseks kaheks osaks jagunes Eesti
ühiskond?
8. Missugustes elu valdkondades toimusid
muudatused seoses ristiusuga?
9. Kus säilis palju muinaskommete jäänuseid?

13. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 22 - 23
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 64 - 68
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam –
Jürjo, Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 94 - 101