Eesti linnad keskajal

1. EESTI LINNAD KESKAJAL

2. Muinasajal ei olnud linnu Eestis,
aga olid …

3. Muinasajal ei olnud linnu Eestis,
aga olid linnused.
Keskajal oli Eestis 9 linna.
Need on … (õpik lk 67)

4. Kirjuta välja
• Linnad
• Elanike arv
• Kelle territoorium

5. Tallinn
Rakvere
Narva
Paide
Viljandi
Uus-Pärnu
Vana-Pärnu
Haapsalu
Tartu

6. Tallinn - 5000
Rakvere - <500
Narva – 500 -
Paide - <500
Viljandi - 1000
Uus-Pärnu - 1000
Vana-Pärnu - <500
Haapsalu - 500
Tartu - 5000

7. Tallinn – 5000 – Taani → Saksa Ordu
Rakvere - <500 - Taani → Saksa Ordu
Narva – 500 - Taani → Saksa Ordu
Paide - <500 – Saksa Ordu
Viljandi – 1000 – Saksa Ordu
Uus-Pärnu – 1000 - Saksa Ordu
Vana-Pärnu - <500 – Saare-Lääne piiskop
Haapsalu – 500 – Saare-Lääne piiskop
Tartu – 5000 – Tartu piiskop

8. Tallinn – 5000 – Taani → Saksa Ordu (1248)
Rakvere - <500 - Taani → Saksa Ordu (1302)
Narva – 500 - Taani → Saksa Ordu (1345)
Paide - <500 – Saksa Ordu (1291)
Viljandi – 1000 – Saksa Ordu (1283)
Uus-Pärnu – 1000 - Saksa Ordu (1318)
Vana-Pärnu - <500 – Saare-Lääne piiskop (1251)
Haapsalu – 500 – Saare-Lääne piiskop (1279)
Tartu – 5000 – Tartu piiskop (1262)

9. Kuhu rajati linnu?
1) Linnuste asemel
2) Kauplemiseks sobivad kohad
Kauplema - торговать
Rajama – строить

10. Linna valitsemine
Raad (om. rae) – linnavalitsus
Rae suurus sõltus linna suurusest.
Liikmed: raehärrad ja bürgermeistrid (ратманы
и бургомистры).
Tavaliselt olid nad kaupmehed.

11. Linna elanikud
• Kaupmehed (sakslased)
• Käsitöölised (sakslased)
• Lihttöölised (kohalikud)
Keeled: alamsaksa, eesti, läti, liivi, vene
Esialgu võisid eestlased kolida maalt linna.
Hiljem hakkasid mõisnikud seda takistama.

12. Linnad olid kaubanduse ja käsitöö keskused.
Kaubandus: Eestil on mugav asukoht.
Hansa Liit – Euroopa linnade kaubanduslik liit.
Hansalinnad Eestis: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi.
Käsitöö oli orienteeritud siseturule, sest kaubad ei
olnud konkurentsivõimelised.

13. TV lk 34-35 h 1,2,4,5