BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
Valik 12-13.02.2018.a. toimunud koolituse "Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs" slaide. Lisainfo http://www.finantskoolitused.ee/
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
Valik 12-13.02.2018.a. toimunud koolituse "Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs" slaide. Lisainfo http://www.finantskoolitused.ee/
estlikkuse aruandlus ei ole enam pelgalt suurettevõtete pärusmaa, vaid mõjutab kogu väärtusahelat. Ettevõtted, kes jätkusuutlikkuse raporteid ei koosta, võivad ühel hetkel ootamatult avastada, et on konkurentidest lootuselt maha jäänud. Selleks, et ESG põhimõtted ettevõttes juurutada ja esimene kestlikkuse aruanne koostada, kulub keskeltläbi 6–18 kuud – ning see on ESG teekonnal alles algus. Selles valdkonnas ei ole kiireid lahendusi.
Psühhosotsiaalsed riskid ja tööga seotud stress on tööohutuse ja töötervishoiu vaatest ühed keeruliseimad küsimused. Lisaks sellele, et tööstressil on negatiivne mõju töötajale endale, näitavad uuringud, et see mõjutab märkimisväärselt ka ettevõtete ja riikide majandustulemusi.
Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on EL-i institutsioonid viimastel aastatel tegelenud jätkusuutlikkuspoliitika üldise õigusraamistiku väljatöötamisega. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, mis on oma olemuselt poliitiline strateegiadokument, milles sisaldub EL-i majanduse kestlikuks muutmise üldine tegevuskava.
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)Swedbank AS
24. augustil tutvustavad peaökonomist Tõnu Mertsina ja vanemökonomist Liis Elmik Swedbanki majandusprognoosi. Esitlust saab järele vaadata https://www.youtube.com/watch?v=VU6KRkUZfkY
Eesti majandus ja tööturg olid aasta esimesel poolel veel väga tugevad, kuid kasv on aeglustumas.
• Kas majanduskasv piirdub ainult aeglustumisega või näeme lähiajal ka langust?
• Kas meie tööstusettevõtted suudavad võimalikele majandusraskustele vastu seista?
estlikkuse aruandlus ei ole enam pelgalt suurettevõtete pärusmaa, vaid mõjutab kogu väärtusahelat. Ettevõtted, kes jätkusuutlikkuse raporteid ei koosta, võivad ühel hetkel ootamatult avastada, et on konkurentidest lootuselt maha jäänud. Selleks, et ESG põhimõtted ettevõttes juurutada ja esimene kestlikkuse aruanne koostada, kulub keskeltläbi 6–18 kuud – ning see on ESG teekonnal alles algus. Selles valdkonnas ei ole kiireid lahendusi.
Psühhosotsiaalsed riskid ja tööga seotud stress on tööohutuse ja töötervishoiu vaatest ühed keeruliseimad küsimused. Lisaks sellele, et tööstressil on negatiivne mõju töötajale endale, näitavad uuringud, et see mõjutab märkimisväärselt ka ettevõtete ja riikide majandustulemusi.
Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on EL-i institutsioonid viimastel aastatel tegelenud jätkusuutlikkuspoliitika üldise õigusraamistiku väljatöötamisega. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, mis on oma olemuselt poliitiline strateegiadokument, milles sisaldub EL-i majanduse kestlikuks muutmise üldine tegevuskava.
Swedbanki majandusprognoos (august 2022)Swedbank AS
24. augustil tutvustavad peaökonomist Tõnu Mertsina ja vanemökonomist Liis Elmik Swedbanki majandusprognoosi. Esitlust saab järele vaadata https://www.youtube.com/watch?v=VU6KRkUZfkY
Eesti majandus ja tööturg olid aasta esimesel poolel veel väga tugevad, kuid kasv on aeglustumas.
• Kas majanduskasv piirdub ainult aeglustumisega või näeme lähiajal ka langust?
• Kas meie tööstusettevõtted suudavad võimalikele majandusraskustele vastu seista?
Trend legal structure and tax planning/tax avoidance
1) To the participants: what do you see in this slide, what trend do you capture ?
2) Answer from participants
3) See below
4) How does it impact your KPI ? (Customer satistafction, market share and income), Risk apetite
Increased focus from the authorities how banks assists clients in offshore jurisdictions
100 %
Do we understand the ownership and do we accept the risk associated to it?
Media/news scrutiny
Less tolerance and more focus from authorities on tax avoidance and tax evasion.
More focus on tax havens: now listed a high risk in for BB
AMLD 4 New requirement for common BO register to verify the Utimate Baneficial Owner: common regitrer in the UK, Sweden will implemente, Ruusia is also considering the same
approach
Improving transparency and beneficial ownership identification: FATF continues to focus on the best way to improve transparency and identification of beneficial ownership information, and is currently undertaking a programme of work on beneficial ownership. This includes a research project to identify challenges in establishing beneficial ownership, including mechanisms used to hide and obscure beneficial ownership of corporate vehicles.
Key takeaway: ML/TF risk assessments should identify common means of hiding beneficial ownership such as use of professional intermediaries and complex corporate structures, and AML/CTF programs should include mechanisms for managing the relevant ML/TF risk.
Challenge regarding assessing the legallity of the legal structure from tax point of view, need for internal resoucre from Swedbank Legal tax lawyer to assess on whether or not it is A KPMG tax avoidance scheme in the Isle of Man could lead to a criminal investigation if the Canada Revenue Agency can support allegations that the accounting firm's offshore structure intended to deceive authorities, two tax experts have told CBC News
We cannot outsource the risk assessment ad rely on well known consulting companies
Direct associations- Incoming payments from entity mentioned in articles to customers of Swedbank.
Indirect associations
Swedbank customers, association by registration address (175 Darkes Lane, Suite B, 2nd Floor, Potters Bar, Hertfordshire, EN6 1BW)
Payments to/from legal entities with same registration address
Correspondent banks – „pattern of concern“