3. • Geopoliitiline kriis on aeglustanud majandususalduse
kasvu ELis, Eestis majandususaldus aprillis kergelt tõusis;
• Eestis kindlustunne ehituses, tööstuses ja tarbijatel aprillis
paranes ning teeninduses halvenes;
• Palgatulu kiire kasv jätkub eelmise aasta teise poolega
samas tempos, keskmise palga kasv I kvartalis 7,3%;
• Jaemüügi kasvutempo märtsis kiirenes (reaalkasv 6%);
• Aastane inflatsioon aprillis 0,2%; elektri odavnemise ning
langevate impordihindade tõttu on inflatsioon madal;
• Kaupade eksport pöördus märtsis kasvule (1%). Kasvu taga
puidu, pehme mööbli ning re-ekspordi suurenemine.
Lühikokkuvõte
4. Majanduskasv on EL riikides ebaühtlane
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
%, v.e.a
Euroopa Liit
Eesti
Soome
Rootsi
Läti
Saksamaa
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aegrida
16. Mittemaksulisi tulusid laekus aprillis 67,8 mln € (4,9% eelarvest)
Nelja kuuga on laekunud 379,6 mln € ehk 3,7% enam kui möödunud
aastal ja 27,3% eelarves kavandatust
18. Riigieelarve kuludeks kasutati 4 kuuga 31,0% plaanitust
• 2014. aasta nelja esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest
kuludeks 2,5 miljardit eurot ehk 10,8% enam kui aasta
varem ning 7,3% enam kui 2012. aastal.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
656 600 638 642 0 0 0 0 0 0 0 0
0
200
400
600
800
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2014 2013 2012
19. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 29,5%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati nelja esimese kuuga kokku 387 mln eurot
ehk 29,5% eelarvest (mullu 358 mln ja 2012.aastal 315 mln eurot).
• Tööjõukuludeks kasutati nelja kuuga 212 mln eurot ehk 32% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 175 mln eurot ehk 27% plaanitust.
20. Peamised sotsiaalkulud 31,6% plaanitust
• 2014. a nelja kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1 023,9 mln eurot ehk
31,6% plaanitust. Aprilli kulude kasutamine 262,5 mln eurot.
• Ülekulu ja põhjused:
• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3 protsendipunkti-
hooajalisus, I kvartalis on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid.
• Alakulu ja põhjused:
• 1) prognoositust väiksem saajate arv :
• - eripensionid: riigikontroll 3,8; riigikohus 8,3; prokurörid 4,8; I ja II astme
kohtunikud 10,6 ja piirivalvurid ning politseinikud 1,9 protsendipunkti;
• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 1,9 ja
asendusteenistujate eest 15,2 protsendipunkti;
• - vanemahüvitis 1,9; puuetega inimeste igakuulised toetused 1, töötutoetus 1,2
protsendipunkti;
• 2) riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 5,6 protsendipunkti-
II sambaga liitujate prognoositust madalam palgakasv ja tööhõive;
• 3) vajaduspõhine peretoetus 33,3 protsendipunkti – 2014. aasta alguses
kasutatakse eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.
21. Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,9%
• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 74,5 mln eurot (7,9%).
• Puuetega inimeste igakuuliste toetuste eelarve jääb eelmise aastaga võrreldes samasse
suurusjärku.
• Kulude kasvu % ja põhjused:
• 1) pensionid 6%- pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus ning saajate
arvu suurenemine;
• 2) ravikindluskulud 7,5%- suurem sotsiaalmaksu laekumine;
• 3) riigi poolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 27,7%- riigipoolse panuse ja
liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus;
• 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 5,5%- sotsiaalmaksu maksmise aluseks
oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;
• 5) töötutoetus 11,6%- päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole;
• 6) vanemahüvitis 3,7% - töötasu alamäära tõus;
• 7) universaalne peretoetus 3,6% - saajate arvu suurenemine.
• Kulude vähenemise % ja põhjused:
• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 16,5%- tööhõive kasv.
• 2) vajaduspõhine peretoetus 100% - eelmisel aastal tehtud ettemaksu kasutamine
22. Peamised sotsiaalkulud (4 kuu) I
4 kuud (mln eur) Aprill (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 286,3 69,9 31,9%
Pensionikulu 492,3 129,5 32,4%
Peretoetused 33,5 8,4 32,4%
Vanemahüvitis 53,8 13,4 31,4%
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
19,3 4,9 32,3%
0
100
200
300
400
500
600
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a aprill
2009 2010 2011 2012 2013 2014
23. Peamised sotsiaalkulud (4 kuu) II
4 kuud (mln eur) Aprill (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 27,4 7,0 31,8%
Töötutoetus 3,4 0,8 32,1%
II sammas 108,0 28,6 27,7%
0
20
40
60
80
100
120
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a aprill
2009 2010 2011 2012 2013 2014
24. Investeeringud
Aasta esimese nelja kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 99,6 mln eurot,
14,4 % eelarvest.
Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga investeeringute tegemise aeglasem
tempo tuleneb välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel. Eelkõige ei ole
veel jõutud uue struktuuritoetuste rakendamise perioodi väljamakseteni
teedeehituses, mis toimuvad aasta teises pooles.
Riigiasutuste investeerimistegevus on hoogu kogumas ning vahendite
kasutamine on jõudmas järele eelmise aasta tempole.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 31 23 22 24 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 4% 3% 3% 4% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
31
23 22 24
3%
8%
6% 6% 6%
6%
9%
10%
11% 11%
11%
14%
4%
3% 3% 4%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
25. Välistoetuste väljamaksed oli aprillikuus protsentuaalselt
suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4
44.5
12.3
26.4
31.6
77.9
46.3
14.3
4.6 8.3 3.2
17.7
20.1
31.0
23.1
21.7
23.7
18.6
26.0
0
5
10
15
20
25
30
35
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM
(regionaal)
SiM (julgeolek) SOM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
26. 30.04.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud
maaelu ja kalanduse välistoetused
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
591.7
138.5
112.4
36.1
16.2 4.2
118.9
75.6
2.2 11.3 3.0 1.6
20.1
54.6
1.9
31.2
18.5
38.6
0
10
20
30
40
50
60
0
100
200
300
400
500
600
700
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
27. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 23,6% aastaks
planeeritust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 30.04.14 23,6% protsenti plaanitust ehk
212,5 miljonit eurot. Seda on 15,0 miljolit eurot vähem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb
struktuuritoetuste (vähenemine 30,9 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetuste arvel on seisuga 30.04.14 tehtud väljamakseid 118,9 miljonit eurot, ehk 13,0%
planeeritust (2013. aastal – 149,8 miljonit eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 75,6 miljonit eurot,
ehk 59,3% planeeritust (2013. aastal – 70,8 miljonit eurot). PÕM prognoosib maaelu ja kalanduse
toetuste eelarve üetaitmine.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine
(1,9%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne
pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete
tase on 3,0 miljonit eurot ehk 18,5% planeeritust.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,6 miljonit eurot, ehk 38,6% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 3,6 miljonit eurot, ehk 29,0%
planneritust.
28. Välistoetuste kasutamine programmperioodil
Struktuuritoetused.
• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 30.04.14
seisuga projekte heaks kiidetud 97,7% ja väljamakseid tehtud 79,9% ulatuses perioodiks
määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).
• Kõigest fondipõhisest sihttasemest on juba 2014. aasta sihttase (N+2) täidetud ning sihitakse 2015.
aasta näitajaid. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.
• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks
kiidetud 105,6% ja väljamakseid tehtud 92,0% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7
miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud
vabanevate vahendite kasutamisega (meetmete eelarve ümbertõstmine on kooskõlastamisel).
• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 104,3% ja
64,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide
maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009-
2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 15,5% perioodiks määratud
vahenditest (45 miljoni euro) . Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspäärane olukord, kuna
taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete
tase on 67,3% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni euro).
Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja
väljamakseid tehtud 63,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljoni eurost).
Väljamakseid uue 2014-2020 programmperioodi vahenditest tehtud ei olnud.
29. Haigekassa
Haigekassa 3 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 21,5 mln eurot.
Tulusid on laekunud 213,5 mln eurot ehk 23,6% aasta eelarvest. Kulusid on
tehtud 232,2 mln eurot ehk 25,6% aasta eelarvest.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust vähem. Tulude
maht kokku on võrreldes 2013. aasta sama perioodiga suurenenud 7,9% ning
kulud on kasvanud 12,7%.
Tervishoiuteenuste kulud olid 168,8 mln eurot ehk 25,5% eelarvest, sh
eriarstiabi 135,4 mln, üldarstiabi 20,5 mln, õendusabi 6 mln, hambaravi 5,1 mln
ja haiguste ennetamise kulud 1,7 mln eurot. Kvartali eelarve on ületatud
eriarstiabis, teiste teenuste eelarved jäid alatäidetuks.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
30. Haigekassa
Tervishoiuteenuste kulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
kasvanud 22,3 mln eurot. Võrreldes möödunud aastaga on olulisel määral
suurendatud eriarstiabi ja õendusabi rahastamist.
Ajutise töövõimetushüvitiste väljamakseid on tehtud 29,4 mln eurot ehk
30,5% eelarvest. Kulud ületavad kvartaalset eelarvet 0,75 mln euro võrra.
Eelarve on planeeritud arvestades sesoonsust haigestumises.
Ravimite hüvitiste kulud on 26,2 mln eurot ehk 23,8% eelarvest. Ravimite
hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam
kasvanud retseptide arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2 mln eurot ehk 22,2% aasta
eelarvest.
31. Töötukassa
• 2014. a kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 15,8 mln eurot ehk 28,8%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014.a tulem
6,1 mln eurot (62,9%) suurem.
• Käeoleva aasta kolme kuu tulud on 49,1 mln eurot ehk 24,4%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 2,7 mln
eurot (5,8%) suurem.
Kuised tulemid 2011-2014
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
32. TöötukassaKULU
2014. a kolme kulu on 33,3 mln eurot ehk 22,7% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on kulu 3,4 mln eurot (9,4%) väiksem.
Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja % 2014. aasta eelarvest:
• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 21,8%, (29,5% eelarvest),
töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 5,5% (26,3% eelarvest),
töötutoetus 9,6% (22,9% eelarvest) ja tööjõukulud 10% (20,6% eelarvest).
• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 0,8% (28% eelarvest), hüvitised tööandja
maksejõuetuse korral 4,8% (11,3% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav
sotsiaalmaks 15,3% (25,7% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 38,1% (14,7%
eelarvest) ja majandamiskulud ning muud kulud 28,8% (19,6% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused
• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on
kasvanud saajate arv 75 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud
1 459 eurolt 1 620 eurole.
• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2 614 isikule
vähem, kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole, mille
tõttu suurenes toetuse kulu.
• 2014. a kolme kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 297 eurolt 319 eurole, kuid saajate arv on
vähenenud 317 isiku võrra.
• Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajate arv on vähenenud 90 isiku võrra, seetõttu
on kulu vähenenud.
33. Töötukassa
• TÖÖHÕIVE
• 2014. a märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 35 423 isikut ehk 911 töötut
(2,5%) vähem kui eelmisel kuul ja 8 194 töötut (18,8%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 5,6%, 2013. aastal
samal ajal 6,9%.
• Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 18 314 isikut, mis on 1 902 (9,4%)
töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 196 (3,6%) töötut
vähem võrreldes eelmise kuuga.
• Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 16 909 isikut, 2013. aastal samal
ajal 17 352 isikut.
35. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus aprilli lõpuks
1,3 miljardi euroni
• 2014. aasta aprilli lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,28 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 0,9 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 136 mln eurot ehk
9,6%.
361 362
1,055 918
-9.6%
-12.0%
-10.0%
-8.0%
-6.0%
-4.0%
-2.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2013
lõpp
2014 Aprill
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)
36. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014
• 2014. aasta märtsi lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 118,6 miljonit eurot (0,6% SKPst).
• Sealjuures oli Keskvalitsus puudujäägis 146,9 miljoni euroga ja Sotsiaalkindlustusfondid 4,2 miljoni
euroga, Kohalike omavalitsuste ülejääk ulatus aga 31,5 miljoni euroni.
-0,03% (2014)
-0.50%-0.60%
-2%
-1%
0%
1%
2%
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid
KOV Valitsussektori eelarvepositsioon 2012
Valitsussektori eelarvepositsioon 2013 Valitsussektori eelarvepositsioon 2014
