Eesti majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
6 kuud 2014
Rahandusministeerium
04.08.2014

2. MAJANDUSÜLEVAADE

3. • ELis kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on majandususaldus
veidi nõrgenenud.
• Eestis alanes mais kindlustunne märgatavalt teeninduses, kuid paranes
ehituses, mujal on olukord stabiilne.
• I kvartalis kahanes SKP 1,4%, kuid majanduse nominaalne maht kujunes
kevadel oodatule sarnaseks.
• Palgatulu kiire kasv on mais-juunis veidi aeglustunud, kuid hõive kasv
püsib Maksuameti andmetel veel 1% juures.
• Inflatsioon pöördus juunis 0,4%sse langusesse aastataguse elektrihinna
kõrgtaseme tõttu, samuti on languses toiduhinnad.
• Aprillis-mais oli kaupade eksport languses peamiselt elektroonika ja
keemiatoodete väljaveo vähenemise tõttu.
Lühikokkuvõte

4. Majandususaldus Eestis kerges languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

5. Kindlustunne püsib vaid tarbijatel
COM
3 kuu keskmine

6. Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

7. SKP reaalkasvu mõjutas lisaks lisandväärtuse langu-
sele (1,2%) ka neto-tootemaksude negatiivne panus

8. Panused majanduskasvu (pp)
Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4
Mäetööstus +0,2
Info ja side +0,1
Avalik haldus +0,1
Meelelahutus ja vaba aeg +0,1
Laondus ja veondus -0,8
Ehitus -0,4
Energeetika -0,4
Primaarsektor -0,3
Neto-tootemaksud -0,4

9. Hõive kasv püsib 1% ja palga kasv 6% juures
MTA
% v.e.a. 3kk

10. Jaemüügi ja palgatulu kasvutempod on sarnased
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine

11. Eluasemelaenujääk kasvab, tarbimislaenudel väheneb
mln € v.e.p. 3k keskmine
EP
-50.0
0.0
50.0
100.0
150.0
200.0
250.0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud

12. Tarbijahinnad langesid juunis võrreldes
aastatagusega 0,4%

13. Kaupade eksport ja import olid mais languses
%, v.e.a. mln €

14. RIIGIEELARVE TULUD

15. Kuue kuuga laekus tulusid 3,85 miljardit eurot ehk
48,1% eelarvest, laekumine kasvas 1,9% v.e.a
2 253 2 426 2 619
502
517
559
871
832
676
50,3% 50,5%
48,1%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
5 000
2012 2013 2014
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

16. Maksulaekumised kasvasid 8,0%
Eelarve 2014
(tuhat EUR)
6 kuud 2014
(tuhat EUR)
6 kuud
v.e.a.
Eelarve 2014
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 625 147 3 178 406 8,0% 48,0%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 2 619 311 8,0% 47,9%
Füüsilise isiku tulumaks 331 150 110 935 24,5% 33,5%
Juriidilise isiku tulumaks 325 870 172 414 -0,5% 52,9%
Sotsiaalmaks 2 245 740 1 093 677 7,7% 48,7%
Raskeveokimaks 4 200 2 084 5,1% 49,6%
Käibemaks 1 672 900 818 425 9,4% 48,9%
Aktsiisid kokku 836 850 395 546 6,1% 47,3%
Alkoholiaktsiis 225 000 101 508 5,0% 45,1%
Tubakaaktsiis 175 400 83 374 9,4% 47,5%
Kütuseaktsiis 402 000 192 944 6,4% 48,0%
Pakendiaktsiis 250 27 -78,9% 10,8%
Elektriaktsiis 34 200 17 692 -3,2% 51,7%
Hasartmängumaks 22 000 11 650 7,6% 53,0%
Tollimaks 28 700 14 579 -0,1% 50,8%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 559 095 8,2% 48,3%
Töötuskindlustusmakse 177 705 84 840 0,1% 47,7%
Kogumispensionimakse 137 800 52 921 21,9% 38,4%
KOV tulumaks 783 232 388 298 9,0% 49,6%
Maamaks 59 000 33 036 2,7% 56,0%

17. Mittemaksulisi tulusid on kuue kuuga laekunud 676,1
miljonit eurot (48,5% eelarvest). Laekumine vähenes
18,7% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu

18. RIIGIEELARVE KULUD

19. Riigieelarve kuludeks kasutati 6 kuuga 46,0%
plaanitust
• 2014. aasta kuue esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 3,76 miljardit eurot
ehk 6,1% enam kui aasta varem.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014
656 600 638 642 604 622 0 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2014 2013 2012

20. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud
46,0%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati poole aastaga kokku 611 mln eurot ehk 46,0%
eelarvest (mullu 560 mln eurot, mis moodustas eelarvest 46,5 %).
• Tööjõukuludeks kasutati poole aastaga 329 mln eurot ja majandamiskulusid kasutati 282
mln eurot.
88.0 100.6 101.1 104.7 106.5 110.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2012–2014
2014 2013 2012

21. Peamised sotsiaalkulud 48% plaanitust
Poolaastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,55 mld eurot ehk 48% aastaks plaanitust.
Juuni kulude kasutamine 266 mln eurot.
Ülekulu ja põhjused:
• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3,8 protsendipunkti —
hooajaline, esimesel poolaastal on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid;
• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 2,8 ja rahvapensionid ning lisad 3,2
protsendipunkti — prognoositust suurem saajate arv.
Alakulu ja põhjused:
• Prognoositust väiksem saajate arv:
- pensionid: riigikontroll 5,2; riigikohus 12; prokurörid 7; esimese ja teise astme kohtunikud
15,7; parlamendipensionid 1,5, piirivalvurid ning politseinikud 2 ja riiklik pension 1
protsendipunkti;
- erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,5 ja
asendusteenistujate eest 16,7 protsendipunkti;
- vanemahüvitis 2,9; puuetega inimeste igakuulised toetused 1,1 protsendipunkti.
• Riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 7 protsendipunkti — II sambaga
liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate ning
vanemahüvitise saajate arv).
• Vajaduspõhine peretoetus 50 protsendipunkti — 2014. aasta alguses kasutatakse eelmisel
aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.
• Töötutoetus 2,6 protsendipunkti — prognoositust suurem tööhõive.
• Ravikindlustuskulu 1,5 protsendipunkti — prognoositust väiksem sotsiaalmaksu laekumine.

22. Peamised sotsiaalkulud suurenenud 8%
Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 1156 mln eurot (8%).
Kulude kasv protsentides ja põhjused:
• Pensionid 5,9% — pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus ning saajate
arvu suurenemine.
• Ravikindluskulud 7,3% — suurem sotsiaalmaksu laekumine.
• Riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 29,9% — riigi panuse ja liitujate arvu
suurenemine ning keskmise palga tõus.
• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 10,3%;
ajateenijate eest 2,5% ja asendusteenistujate eest 47,3% — sotsiaalmaksu maksmise
aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine.
• Töötutoetus 5,8% — päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole.
• Vanemahüvitis 4% — töötasu alamäära tõus.
• Universaalne peretoetus 3,6% — 1. juulil 2013 tõsteti lapsetoetus kolmanda ja järgmise
lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmikute sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse
kohta.
• Puuetega inimeste igakuulised toetused 1,7% — saajate arvu suurenemine.
Kulude vähenemine protsentides ja põhjused:
• Riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 17,9% — tööhõive kasv.
• Vajaduspõhine peretoetus 100% — eelmisel aastal tehtud ettemaksu kasutamine.

23. Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) I
6 kuud (mln eurot) Juuni (mln eurot) Plaanitust
Ravikindlustus 435,1 74,1 48,5%
Pensionikulu (I sammas) 745,4 127,2 49,7%
Peretoetused 50,4 8,4 48,7%
Vanemahüvitis 80,7 13,4 47,1%
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
29,2 4,9 48,9%
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
mlnEUR
Periood: 2009–2014. a jaanuar-juuni
2009 2010 2011 2012 2013 2014

24. Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) II
6 kuud
(mln eurot)
Juuni (mln eurot) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 41,4 7,0 48,0%
Töötutoetus 4,8 0,84 47,4%
II sammas 167,6 30,1 43,0%
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a jaanuar-juuni
2009 2010 2011 2012 2013 2014

25. Investeeringud
• Poolaasta jooksul on investeeringuteks kasutatud 178 mln eurot ehk 25,9% eelarvest.
Eelmise aasta kuue kuu täitmine oli 35,2%.
• 2014. aasta madalam investeeringute eelarve ning tagasihoidlikum eelarve täitmine
võrreldes 2013. aastaga tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise
vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020
vahendite kasutamine on alles algusjärgus.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 35 26 35 26 29 27 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
35
26
35
26 29 27
3%
8%
6%
6% 6%
6%
9%
10%
11% 11%
11%
14%
5%
4%
5%
4% 4% 4%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

26. Välistoetuste väljamaksed olid 30.06.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad
Justiitsministeeriumi (47,1%) ning Rahandusministeeriumi (45,9%) valitsemisalades.
Järgmine on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (34,6%).
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4 44.5 12.3
43.0
47.2
86.9
56.4
18.3
5.0 12.5 4.9
28.9 30.0
34.6
28.2
27.7
25.7
28.0
39.5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SiM (julgeolek) SOM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

27. 30.06.2014 seisuga on protsentuaalselt enim kasutatud
maaelu ja kalanduse välistoetusi
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
591.7
138.5
112.4
36.1
16.2 4.2
165.0
84.1
2.7 14.7 5.4 2.4
27.9
60.7
2.4
40.6
33.2
57.0
0
10
20
30
40
50
60
70
0
100
200
300
400
500
600
700
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

28. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 30,5% 2014. aastaks
planeeritust
• Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 30. juuni seisuga 30,5% protsenti plaanitust ehk 274,2
mln eurot. Seda on 62,2 mln eurot vähem kui aasta varem, sh struktuuritoetuste väljamaksete
vähenemise arvel 71,9 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu programmiperioodi 2007–2013
lõpuaastatega: nii projektide lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide menetlemise ja väljamaksmise
ajagraafikuga.
• Struktuuritoetuste (programmiperioodi 2007–2013) arvel on 30. juuni seisuga tehtud väljamakseid
165,0 mln eurot ehk 32,8% planeeritust (2013. aastal 236,9 mln eurot). Lõpetatud on 13 325 ja töös
1283 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate
ehitused. Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmiperiood 2007–2013) on välja makstud 84,1 mln eurot ehk
66,0% planeeritust (2013. aastal – 84,4 mln eurot), seejuures oli maaelu arengukava vahendite
väljamaksete täitmine 68,6%.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine
(2,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne
pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete
tase on 5,4 mln eurot ehk 33,2% planeeritust.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,4 mln eurot ehk 57,0% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 4,7 mln eurot ehk 37,6%
planeeritust.

29. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused
• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30. juuni 2014 seisuga
projekte heaks kiidetud 97,8% ja toetusi välja makstud 81,3% ulatuses perioodiks määratud
vahenditest (3,4 mld eurot).
• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine:
2014. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes saavutatud ning sihiks on 2015.
aasta sihttasemed.
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2014. aasta 31. mai seisuga Euroopa Komisjoni poolt
Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (74,55%), eespool on Portugal
(77,86%) ja meile järgneb Leedu (74,41%).
• Mõnede struktuuritoetuste meetmete elluviimise väljamaksetempot, hetkeseisu ja prognoosi
arvestades on tõenäoline, et muutusi tegemata jääks Euroopa Liidu vahendeid 2015. aasta lõpuks
kasutamata. Arvestades rakenduskavade eesmärke ja indikaatorite sihttasemete täitmist,
kulukohustuste ja väljamaksete hetkeseisu ja prognoose ning lähtudes riigi eelarvestrateegia ja
valitsuse tegevusprogrammi prioriteetidest, otsustati valitsuskabineti 12. juuni 2014 ning 10. juuli
2014 nõupidamisel välistoetused ümber suunata prioriteetsete suundade vahel.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas on juunikuu lõpu seisuga projekte
heaks kiidetud 92,6% ja väljamakseid tehtud 92,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest
(723,7 mln eurot).
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 30. juuni 2014 seisuga Euroopa Komisjoni poolt
Eestile teostatud MAK toetuste väljamaksete tempolt kuue liikmesriigi seas, kes on 95% tasemeni
jõudnud. Pärast 95% Euroopa Liit meile enam vahemakseid ei tee, vaid ainult programmi sulgemise
lõppmakse.

30. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
• Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel heaks kiidetud
99,6% ja välja makstud 66,8% perioodiks määratud toetustest (84,6 mln eurot).
• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine. Maaelu
arengukava toetuste kasutamisel on juba 2014. aasta sihttasemed saavutatud ning sihitakse
2015. aasta näitajaid. Euroopa Kalandusfondi rakenduskava toetuste kasutamisel on 2014. aasta
sihtaseme täitmiseni 2,4 miljonit eurot, mis ei peaks tekitama probleemi, kuna lähiajal esitatakse
Euroopa Komisjonile kaks maksetaotlust.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 20,8% perioodiks määratud
vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärane olukord, kuna
taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete
tase on 70,1% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 mln eurot).
Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja
väljamakseid tehtud 65,2% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 mln eurot).
Väljamakseid uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest 30. juuni 2014 seisuga
tehtud ei olnud.

31. Haigekassa
• Haigekassa 5 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 34,7 mln eurot. Puudujääk on
12,6 mln eurot planeeritust negatiivsem. Negatiivsema tulemi on põhjustanud
ravikindlustuse eelarve ületäitmine ning planeeritust väiksem sotsiaalmaksu
ravikindlustuse tulu.
• Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 2,4 mln eurot vähem.
Kulud kokku ületavad 5 kuu eelarvet 8,8 mln eurot.
• Tulusid on laekunud 361,8 mln eurot ehk 40% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 395 mln
eurot ehk 43,6% aasta eelarvest. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht
kokku suurenenud 25,5 mln eurot ehk 7,6% ning kulud kasvanud 32,3 mln eurot ehk
8,9%.
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

32. Haigekassa
• Tervishoiuteenuste kulud olid 288,1 mln eurot ehk 43,6% aastaks planeeritud eelarvest, sh
eriarstiabi 231,6 mln eurot, üldarstiabi 34,3 mln eurot, õendusabi 10,2 mln eurot,
hambaravi 9 mln eurot ja haiguste ennetamise kulud 3 mln eurot. Ületatud on eriarstiabi
eelarve, tegemist on sesoonse kõikumisega kuludes.
• Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 48,5 mln eurot ehk 50,3% aastaks
planeeritud eelarvest. Kulud ületavad 5 kuu eelarvet 3,1 mln euro võrra. Planeeritust
suuremaks on osutunud nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine
hüvitis.
• Ravimite hüvitiste kulud on 45 mln eurot ehk 41% aastaks planeeritud eelarvest. Ravimite
hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam kasvanud retseptide
arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.
• Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 3,5 mln eurot ehk 39,2% aasta eelarvest.

33. Töötukassa
• 2014. a viie kuu tekkepõhine ülejääk on 27,7 mln eurot ehk 50,5% aastaks planeeritud
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. aasta tulem 10,7 mln eurot
(63,2%) suurem.
• Tänavu aasta viie kuu tulud on 81,8 mln eurot ehk 40,6% aastaks planeeritud eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 4,3 mln eurot (5,6%) suurem.
Kuised tulemid 2011–2014
0
5
10
15
20
25
30
35
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

34. TöötukassaKULU
2014. a viie kulu on 54,1 mln eurot ehk 36,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on kulu 6,4 mln eurot (10,6%) väiksem.
Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest:
• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 15,4%, (44,8% eelarvest), maksejõuetuse korral
44,6% (eelarvest 35,0%); töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 6,7% (40,6%
eelarvest), töötutoetus 1,7% (38,4% eelarvest), tööjõukulud 10,4% (35,2% eelarvest) ja
majandamiskulud 15,3% (33,4% eelarvest).
• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 3,4% (39,1% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt
makstav sotsiaalmaks 17,7% (41,9% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 39,6% (27,0%
eelarvest) ja muud kulud 21,0%.
Kulude muutuste põhjused
• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on kasvanud
saajate arv 46 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1455 eurolt 1588
eurole.
• Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on suurenenud, sest kasvanud on saajate arv 130
isiku võrra ning keskmine hüvitis tõusnud 1903 eurolt 2037 eurole.
• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5637 isikule vähem,
kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole, mille tõttu suurenes
toetuse kulu.
• 2014. aasta viie kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 303 eurolt 328 eurole, kuid saajate arv on
vähenenud 1441 isiku võrra.

35. Töötukassa
TÖÖHÕIVE
• 2014. aasta mai lõpus oli registreeritud töötuid 29 388 isikut ehk 3274 töötut (10%)
vähem kui eelmisel kuul ja 8401 töötut (22,2%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.
• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli mai lõpus 4,6%, 2013. aastal samal ajal 5,9%.
• Uusi töötuid registreeriti viie kuuga 26 842 isikut, mis on 3594 (11,8%) töötut vähem
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 488 (10,8%) töötut vähem võrreldes eelmise
kuuga.
• Töötuna arveloleku lõpetasid viie kuuga 31 131 isikut, 2013. aastal samal ajal 33 001
isikut.

36. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

37. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus juuni
lõpuks 1,49 miljardi euroni
• 2014. aasta juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,49 mld eurot, millest
kassareservis oli 1,12 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 0,08 mld euro
võrra ehk 5,3%.
361 368
1,055 1,123
-2.5%
5.3%
-10.0%
-8.0%
-6.0%
-4.0%
-2.0%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2013
lõpp
2014 juuni
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)

38. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014