Riigieelarve täitmine - veebruar 2014

2,512 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,512
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2,036
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Nominaalne jaemüük, 3kk
  • Riigieelarve täitmine - veebruar 2014

    1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, veebruar 2014 Rahandusministeerium 21.03.2014
    2. 2. • Neljandas kvartalis Eesti SKP aeglustus 0,3%ni ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,8%; – Eratarbimise kasv oli eelmisel aastal jätkuvalt kiire (4,2%), kuigi tempo viimases kvartalis veidi alanes. • 2014. aasta esimese kahe kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 1,33 mld eurot ehk 16,6% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 13,6% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrra 1,06 mld euroni – Mittemaksuliste tulusid laekus 270 mln eurot ehk 13,5% eelarvest. • Veebruari lõpuks tehti riigieelarvest kulusid kokku 1,25 miljardit eurot ehk 15,4% plaanitust. – Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 8,8% rohkem. – Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 508 mln eurot, tööjõu- ja majandamiskuludeks 187 mln eurot ja investeeringuteks 54 mln eurot. • Valitsussektori eelarvepositsioon oli jaanuari lõpuks 5,8 mln euroga (0,03% SKPst) puudujäägis. – Aasta varem oli samal ajal puudujääk 16,5 mln eurot. Lühikokkuvõte
    3. 3. MAJANDUSÜLEVAADE
    4. 4. 60 70 80 90 100 110 120 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 EL27 Eesti Läti Leedu Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab COM majandususaldusindeks
    5. 5. -40 -32 -24 -16 -8 0 8 16 24 -10 -8 -6 -4 -2 0 2 4 6 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 %% SKP reaalkasv v.e.p. SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala) SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala) ESA IV kvartalis SKP kasv aeglustus
    6. 6. -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 % Sisenõudlus Kaupade ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste import ESA IV kvartalis oli eksport väikses languses
    7. 7. -80 -60 -40 -20 0 20 40 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tööstus Teenindus Tarbijad Kaubandus Ehitus Vaid ehituses jätkub kindlustunde langus COM 3 kuu keskmine
    8. 8. -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Palgatulu 3kk (ps) Hõive 3kk Palk 3kk Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures MTA % v.e.a. 3kk
    9. 9. Palgatulu ja jaemüügi kasvud lähenevad SA, MTA % v.e.a., 3 kuu keskmine -30 -20 -10 0 10 20 30 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Jaemüük (nominaalne) EMTA palgatulu
    10. 10. Eraisikute laenujääk jaanuaris vähenes Mln € v.e.p. 3k keskmine EP -50 0 50 100 150 200 250 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Liising Tarbimislaenud Eluasemelaenud
    11. 11. Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 2009 2010 2011 2012 2013 2014 % Ülejäänud Transport (sh kütus) Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas Toit THI
    12. 12. -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 2001 2003 2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III 2013 III % SKPst Jooksevülekanded Tulu Teenused Kaubad Jooksevkonto bilanss Jooksevkonto puudujääk vähenes IV kvartalis - 0,5%ni ning 2013 kokku -1,0%ni SKPst.
    13. 13. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp) -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 2008 III 2009 III 2010 III 2011Q1 III 2012 III 2013 III Neto-tootemaksud Teised teenused Val. suure osatähts. teenused Haldus- ja abitegevused Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Kinnisvaraalane tegevus Finants- ja kindlustustegevus Info ja side Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus… Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
    14. 14. RIIGIEELARVE TULUD
    15. 15. Kahe kuuga laekus tulusid (16,6% eelarvest) Laekumine kasvas 13,6% v.e.a 741.4 825.5 887.6 155.3 164.3 175.1 432.7 183.1 269.9 18.3% 15.4% 16.6% 0.0% 2.0% 4.0% 6.0% 8.0% 10.0% 12.0% 14.0% 16.0% 18.0% 20.0% 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 2012 2013 2014 maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)
    16. 16. Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrra Eelarve 2014 (tuhat EUR) 2 kuud 2014 (tuhat EUR) 2 kuud v.e.a. Eelarve 2014 täitmine MAKSUD KOKKU 6 625 147 1 062 727 7,4% 16,0% KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 887 589 7,5% 16,2% Füüsilise isiku tulumaks 331 150 19 114 295,9% 5,8% Juriidilise isiku tulumaks 325 870 68 062 7,8% 20,9% Sotsiaalmaks 2 245 740 366 492 7,4% 16,3% Raskeveokimaks 4 200 1 007 5,5% 24,0% Käibemaks 1 672 900 284 349 4,5% 17,0% Aktsiisid kokku 836 850 140 005 4,1% 16,7% Alkoholiaktsiis 225 000 39 351 6,5% 17,5% Tubakaaktsiis 175 400 29 126 15,1% 16,6% Kütuseaktsiis 402 000 64 924 -0,5% 16,2% Pakendiaktsiis 250 32 -15,3% 12,8% Elektriaktsiis 34 200 6 571 -4,7% 19,2% Hasartmängumaks 22 000 4 001 9,3% 18,2% Tollimaks 28 700 4 558 -7,1% 15,9% EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 175 138 6,6% 15,1% Töötuskindlustusmakse 177 705 28 579 -11,8% 16,1% Kogumispensionimakse 137 800 17 032 17,7% 12,4% KOV tulumaks 783 232 129 390 10,4% 16,5% Maamaks 59 000 138 -40,3% 0,2%
    17. 17. Mittemaksulisi tulusid laekus veebruari lõpuks 270 mln € (19,4% eelarvest) 81,8 188,1 0 50 100 150 200 250 300 350 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mln EUR Muud Finantstulud Varade müük Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused 2013 laekumine 2012 laekumine
    18. 18. RIIGIEELARVE KULUD
    19. 19. Riigieelarve kuludeks kasutati 2 kuuga 15,4% plaanitust • 2014. aasta kahe esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 1,25 miljardit eurot ehk 8,8% enam kui aasta varem ning 5,8% enam kui 2012. aastal. Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014 655 600 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1,000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mlnEUR 2014 2013 2012
    20. 20. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 14,3% • Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kahe esimese kuuga kokku 187 mln eurot ehk 14 ,3% eelarvest (mullu 168 mln ja 2012.aastal 1,11 mln eurot). • Kasv tuleneb eelmise aastaga võrreldes peamiselt Kaitseministeeriumi valitsemisalast, kus kulud on tõusnud 11 mln. Samuti on kulude kasv seotud Sotsiaalministeeriumi metoodilise muudatusega. Ilma nimetatud mõjudeta oleks kasv 6 mln ehk 4%.. • Tööjõukuludeks kasutati kahe kuuga 105 mln eurot ehk 16,0% eelarvest • Majandamiskulusid tehti aga 82 mln eurot ehk 12,6% plaanitust. 86.5 100.6 0 20 40 60 80 100 120 140 160 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mlnEUR Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014 2014 2012 2013
    21. 21. Summa (mln EUR) Muutuse suund ja % Põhjus Riiklikud pensionikulud 242 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 145 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine Kohustuslik kogumispensionifond 51,9 Suurem riigipoolne panus, kõrgem keskmine palk Töötutoetus 1,6 Toetuse päevamäära tõus Peretoetused 16,8 Saajate arvu suurenemine Vanemahüvitis 26,9 Töötasu alammäära tõus Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 13,2 Tööhõive kasv Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot • 2014. aasta veebruari lõpuks suunati suuremateks sotsiaalkuludeks 508 mln eurot ehk 34 mln eurot (7,1%) mullusest enam ning eelarvest 15,7%. 2014 vs 2013 6,1 7,9 21 2,6 4,0 3,4 14
    22. 22. Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) I 2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust Ravikindlustus 145,4 67,7 16,2% Pensionikulu 242,2 121,3 15,9% Peretoetused 16,8 8,4 16,2% Vanemahüvitis 26,9 13,5 15,7% Puuetega inimeste igakuulised toetused 9,4 4,6 15,8% 0 50 100 150 200 250 300 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused mlnEUR Periood: 2009-2014. a veebruar 2009 2010 2011 2012 2013 2014
    23. 23. Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) II 2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust Erijuhtude sotsiaalmaks 13,2 6,9 15,4% Töötutoetus 1,6 0,8 15,7% II sammas 51,9 26,7 13,3% 0 10 20 30 40 50 60 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas mlnEUR Periood: 2009-2014. a veebruar 2009 2010 2011 2012 2013 2014
    24. 24. Investeeringuteks suunati kahe kuuga 8% eelarvest • Veebruari lõpuks ulatus investeeringute maht 54 mln euroni. Sellest veebruaris investeeriti 22,6 mln eurot, millest omakorda riigiasutused ise investeerisid 3,7 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 18,9 mln euro eest. • Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeerimine vähenenud eelkõige välisvahendite rakendamise arvel. • Investeeringuteks ettenähtud vahendite kasutamine on sel aastal pigem tagasihoidlik võrreldes eelnevate aastatega. Sarnases tempos alustati aastat viimati 2010. aastal. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95 2014 31 23 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 % kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14% % kogumahust 2014 4% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95 31 23 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14% 4% 3% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 mlneurot
    25. 25. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 15% aastaks plaanitust • Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kahe kuuga välja 14,8% plaanitust ehk 133,2 miljonit eurot. Seda on 18,1 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 6,8 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 4,4 miljoni eurot) väljamaksete arvelt. • Struktuuritoetuste arvel on seisuga 28.02.14 tehtud väljamakseid 65,1 miljonit eurot, ehk 13,0% planeeritust (2013. aastal –60,7 miljonit eurot). • Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 60,8 miljonit eurot, ehk 47,7% planeeritust (2013. aastal – 53,0 miljonit eurot). PÕM prognoosib MAKi 2014. aasta eelarve üetaitmine. • Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot). • Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,8 miljonit eurot ehk 5,3% planeeritust. Tagasihoidliku kasutamise põhjuseks on see et projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel. • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6% planeeritust. • Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 1,3 miljonit eurot, ehk 10,6% planneritust.
    26. 26. Suhteliselt enam kasutati kahe kuuga maaelu ja kalanduse välistoetusi (2014. aasta riigieelarve täitmine) NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 591.7 138.5 112.4 36.1 16.2 4.2 65.1 60.8 0.4 5.6 0.9 0.4 11.0 43.9 0.4 15.5 5.3 10.6 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 0 100 200 300 400 500 600 700 Struktuuri- toetused Maaelu/ kalandus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond Muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi mlneurot riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
    27. 27. Välistoetuste väljamaksed on kahe kuuga olnud suhteliselt suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine) * Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4 44.5 12.3 13.7 19.7 61.3 23.8 5.0 3.4 4.3 1.9 9.2 12.6 24.4 11.9 7.6 17.6 9.7 15.5 0 5 10 15 20 25 30 0 50 100 150 200 250 300 HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SiM (julgeolek) SOM ülejäänud kokku* mlneurot riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
    28. 28. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine • Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,37 mld eurot ehk 80,2% kogu mahust (4,2 mld). • sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,67 mld eurot ehk 78,5% • sh põllumajandustoetusi 0,71 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 87,3%. • Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud. Väljamaksed 2013.a. lõpus 97% 100% 100% 100% 78% 90% 61% 11% 63% 77% 82% 59% 9% 61% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Struktuuritoetused (ERF, ESF, ÜF) MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed
    29. 29. RESERVID
    30. 30. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus veebruari lõpuks üle 1,5 miljardi euro • 2014. aasta veebruari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,51 mld eurot. Sellest kassareservis oli 1,15 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot. • Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht kasvanud 96 mln eurot ehk 6,8%. 361 361 1,055 1,151 6.8% -4.0% -2.0% 0.0% 2.0% 4.0% 6.0% 8.0% 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 2013 lõpp 2014 Veebruar mlnEUR Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)

    ×