3. • I kvartalis kasvas Eesti majandus 1% aastases võrdluses
ning kahanes 1% eelmise kvartaliga võrreldes;
• Majanduskasvu piirasid nii ehitussektori langus kui
Euroopa nõrk majanduskonjunktuur;
• Majandust aitas kasvatada kaubandus;
• Hõive mõõdukas kasv jätkus ning palgatulu kasv
oli laiapõhjaline;
• Tarbijate kindlustunne tõuseb ning jaemüügi kasv on
kooskõlas palgatulu kasvuga;
• Hinnatõus aeglustus aprillis 3,1%ni.
Lühikokkuvõte
17. Riigieelarve kulusid tehti nelja kuuga 31% plaanitust
• Nelja esimese kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 2,44
miljardit eurot ehk 3,3% enam kui aasta varem sama
ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 31,4%.
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
561 673 570 637
0
200
400
600
800
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2011 2012
19. Tegevuskulusid on nelja kuuga tehtud 31% plaanitust
• Tegevuskuludeks kasutati aprilli lõpuks kokku 358 mln eurot
ehk 30,5% eelarvest (kiirabiteenuseta 349 mln eurot)
• 2012. aastal 315 mln eurot ja 2011. aastal 312 mln eurot
• Tööjõukuludeks kasutati nelja kuuga 195 mln eurot ehk 31,8% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 163 mln eurot ehk 29,0% plaanitust.
83 85 90 100
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2011 2012
20. Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
Riiklikud pensionikulud 462
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
Ravikindlustuskulud 266
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 56 Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused 19 Saajate arvu kasv
Töötutoetus 3 Toetuse päevamäära tõus
Vanemahüvitis 52 Saajate arvu langus
Peretoetused 32 Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 26 Tööhõive kasv
Sotsiaalkulud mullusest 5% suuremad
• 2013. aasta nelja kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 916 mln
eurot ehk 43,1 mln eurot (4,9%) mullusest enam. Eelarvest 31,5%.
2013 vs 2012
4,3
5,9
26
3,1
37
5,1
1,1
23
21. Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) I
4 kuud (mln eur) Plaanitust Aprill (mln eur)
Ravikindlustus 266,3 32,2% 65
Pensionikulu 461,9 31,3% 121,6
Peretoetused 32,4 32% 8,2
Vanemahüvitis 51,9 30,4% 12,9
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
19,1 29% 4,8
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
350,000,000
400,000,000
450,000,000
500,000,000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
Periood: 2009-2013. a jaanuar-aprill
2009 2010 2011 2012 2013
22. Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) II
4 kuud (mln eur) Plaanitust Aprill (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 26 31,8% 6,7
Töötutoetus 2,9 32,9% 0,72
II sammas 55,7 31,3% 13,7
0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
Periood: 2009-2013. a jaanuar-aprill
2009 2010 2011 2012 2013
23. Investeeringud mullusest väiksemad
Aprilli lõpu seisuga on investeeringutesse suunatud 154 mln eurot (23 %
eelarvest). Tagasihoidlik kasutamine aasta esimeses pooles on ootuspärane, sest
suuremad väljamaksed toimuvad aasta teises pooles.
75% kuludest on investeeringutoetused – 115 mln eurot. Riigiasutuste põhivara
investeeringuid on tehtud 39 mln euro eest.
Võrreldes 2012 aasta sama perioodiga on investeeringute üldmaht 17,6%
langenud.
2013. aasta lõpuks prognoositav investeeringute üldmaht langeb 11% peamiselt
saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 21.9 52.6 40.5 39.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2013 2012
24. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
668.9
124.7 108.4
28.7 14.5 7.4
149.8
71.0
1.3 3.5 0.0 2.3
22.4
57.0
1.2
12.1
0.3
30.7
0
10
20
30
40
50
60
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
• Välistoetuseid maksti aprilli lõpuks välja 228 mln eurot ehk 24%
plaanitust. Seda on 17 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemise
põhjus on 2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot)
25. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
94% 96%
79%
100% 100%
64%
75%
50%
1%
46%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Väljamaksed 2012 lõpp
47%
38%
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 2,75
mld eurot ehk 65,3% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,17 mld eurot ehk 63,7%
• sh põllumajandustoetusi 0,52 mld eurot 0,73 mld eurost ehk 72,0%.
59%
65%
27. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
• Aprilli lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,18 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 0,83 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,35
miljardit eurot.
• Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht kahanenud 270 mln eurot ehk
18,6%. Peamisteks põhjusteks on tulumaksutagastused ja väiksemad laekunud toetused.
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid
301.8 320.2 333.0 347.0 349.1
904.0 683.3
636.1
1,106.2 833.3
22.6
-16.8
-3.4
49.9
-18.6
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2009
lõpp
2010
lõpp
2011
lõpp
2012
lõpp*
2013 Aprill
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
28. Haigekassa I kvartali eelarve maht on võrreldes
2012. aastaga 5% kasvanud
Haigekassa kolme kuu tekkepõhine puudujääk on 11 mln eurot. 2013 aasta
eelarves on aasta lõpuks planeeritud puudujääk 9,2 mln. Suurem defitsiit aasta
esimeses pooles on tavapärane.
Kolme kuuga on tulusid laekunud 197,7 mln eurot ehk 23,8% aasta eelarvest.
Kulusid on tehtud 207,1 mln eurot ehk 24,6% aasta eelarvest. Tulude, kulude
maht on kooskõlas I kvartaliks planeeritud eelarvega. Tulusid laekus 100% ning
kulusid tehti 99% 2013 I kvartali eelarvest.
I kvartali tulude, kulude maht on võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 5%
kasvanud. Eelarve täitmise tempo on võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
29. • 2013. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 9,7 mln eurot ehk
13,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a
tulem 21,8 mln eurot (69,2%) väiksem.
• Käeoleva aasta kolme kuu tulu on 46,4 mln eurot ehk 24,7%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 19,5 mln
eurot (29,7%) väiksem, mis on seotud 2013. aasta
töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%-le. (2012. aasta
töötuskindlustusmakse määrad 4,2%)
Kuised tulemid 2010-2013 (mln EUR)
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Töötukassa tulemit
30. Valitsussektori eelarvepositsioon märtsi lõpus -176 mln eurot
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli esimese kolme kuuga 176 miljoni euroga
puudujäägis, see moodustab 0,97% SKPst.
• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal puudujäägis 174 mln euroga ehk 1,03% SKPst.
Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid
KOV
-175.9 -182.3 -12.1
6.4 12.1
-0.97%
-1.01%
-0.07%
0.04%
0.07%
-1.20%
-1.00%
-0.80%
-0.60%
-0.40%
-0.20%
0.00%
0.20%
-200
-150
-100
-50
0
50
100
Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 3 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (3 kuu) - parem skaala
Mln EUR