Eesti riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
juuni 2015
20.07.2015

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest eksporditurgudest on
kiirema kasvuga Rootsi ja Inglismaa majandus;
 Eestis halvenes kindlustunne mais teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal oli
konjunktuur stabiilne;
 Esimeses kvartalis aeglustus Eesti SKP kasv 1,1%ni, nominaalselt kasvas SKP maht
kevadel oodatust vähem, 2,7%;
 Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka eksport. Samas vaatamata hinnalangusele
eratarbimise kasv pidurdus;
 Vähenenud investeeringute taga oli esimeses kvartalis peamiselt energeetika-ettevõtete
investeeringute vähenemine, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid;
 Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo ulatus 2,8%ni, mis on võrreldav majanduse
nominaalkasvuga;
 Mais lõppes ligi aasta kestnud deflatsioon. Nafta ja aiasaaduste kallinemise mõjul olid
hinnad 0,1% kõrgemad kui aasta tagasi. Euroalal kiirenes hinnatõus 0,3%ni;
 Kaupade ja teenuste ekspordikasv aeglustus I kvartalis 2%ni peamiselt nõrga idaturu
tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi poole võrra. Import oli väheste
investeeringute tõttu kerges languses.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Juuni lõpu seisuga
 Tulusid laekus 3,93 miljardit eurot ehk 46,5% aastaks planeeritust, kasv +1,9%
võrreldes mullu sama ajaga.
 Maksutulud kasvasid +233,8 mln eurot ehk +7,4% rohkem kui mullu samal ajal, sh
sotsiaalmaks +81,6 mln, käibemaks +95,2 mln ja aktsiisid +19,1 mln eurot.
 Mittemaksulisi tulusid laekus -159,3 mln eurot ehk -23,6% vähem v.e.a., sh toetuste
maht -130,4 mln, omanikutulud -22,9 mln eurot.
Mai lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes -12% v.e.a., vähenemist mõjutab alates 2015. aastast
töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal
1%lt 0,8%le;
 Haigekassa tulusid laekus 389 mln eurot, v.e.a. +27,3 mln eurot ehk +7,5%.
Haigekassa eelarve puudujääk on viimase viie aasta suurim ulatudes -37,4 mln
euroni.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Juuni lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 4,3 miljardit eurot ehk +14,2% rohkem v.e.a.
 Toetuste maht kasvas vastavalt +128,5 mln eurot ehk +6,8% v.e.a.
 Tööjõukulude maht suurenes +2,1% ja majandamiskulude maht +10,3% v.e.a.
 Investeeringud vähenesid -27,3% v.e.a. seoses investeeringutoetuste kahanemisega.
 Väljamakseid välistoetustest tehti 204,1 mln eurot, kahanemine -67,5 mln eurot tuleneb
peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (-42,2 mln eurot).
Mai lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on +1,9% suuremad v.e.a., kasvanud on kulud töötutoetusteks +3,7%
(töötutoetuse päevamäär: 2014. a 3,62€, 2015. a 4,01€) ja aktiivsetele tööturu-
meetmetele +12,3%.
 Keskmine töötuskindlustushüvitis tõusis 326 eurolt 340 eurole, saajate hulk on -4785
isiku võrra väiksem, kulud on mullusega samal tasemel.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 425,4 mln eurot, kasv +30,5 mln eurot ehk +7,7%,
viie kuu ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet ajutised töövõimetushüvitised 6,4
mln, tervishoiuteenused 1,6 mln ja ravimite hüvitamine 1 mln euro võrra.
 Valitsussektori puudujääk ulatus 0,57%ni SKPst.

5. MAJANDUSÜLEVAADE

6. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
Euroopa Liit Eesti
Soome Rootsi
Läti Saksamaa
Venemaa
Eurostat, Vene Statistikaamet

7. EUR/USD kurss juuni keskel 1,13 ehk on
kooskõlas prognoosieeldustega
Finviz.com

8. -30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Sisenõudlus
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu toetas aasta alguses eksport ja
eratarbimine

9. Majandususaldus Eestis on kerges languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

10. Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

11. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
I kvartalis aeglustus SKP kasv 1,1%ni

12. -10
0
10
20
30
40
2010 2011 2012 2013 2014 2015
v.e.a. %
Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks
sama 3 kuu keskmine
Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus aprillis
0,5%ni

13. I kvartalis panustas lisandväärtuse kasvu enim
töötlev tööstus ja põllumajandus
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015
Neto-tootemaksud Teised teenused
Valitsussektori teenused Haldus- ja abitegevused
Kutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevus
Finants- ja kindlustust… Info ja side
Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…
Ehitus Mäetööst., energeetika…
Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…

14. Eratarbimise panus nõudluse kasvu väheneb
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30
-20
-10
0
10
20
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine Valitsussektori tarb.
KTKTI Investeeringud
Varude.muutus Eksport–import

15. Palgatulu kasv ületab juba poolteist aastat
kasumite kasvu% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

16. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
Tarbijahinnad pöördusid mais taas tõusule

17. Kaupade eksport riikide lõikes – eksport kasvab
Rootsi suunal, tugev langus Venemaale
3 k keskmine, %
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2012 4 7 10 2013 4 7 10 2014 4 7 10 2015 4
Soome
Rootsi
Saksamaa
Venemaa
Läti

18. -25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III 2013 III 2014 III 2015
% SKPst
Teisene tulu Esmane tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
Jooksevkonto oli I kvartalis tasakaalulähedane
(-0,3% SKPst)

19. RIIGIEELARVE TULUD

20. Kuue kuuga laekus tulusid 3,93 mld eurot
(46,5% eelarvest), kasv 1,9% v.e.a.
2,426.1 2,619.3 2,823.4
516.7
559.1
588.8
831.8
676.1
516.8
50.4%
48.1%
46.5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

21. Maksulaekumised kasvasid 7,4% v.e.a.
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
6 kuud 2015
(tuhat EUR)
6 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 3 412 204 7,4% 49,0%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 2 823 376 7,8% 48,6%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 104 183 -6,1% 33,7%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 185 207 7,4% 57,8%
Sotsiaalmaks 2 370 000 1 175 301 7,5% 49,6%
Raskeveokimaks 4 300 2 485 19,2% 57,8%
Käibemaks 1 865 000 913 635 11,6% 49,0%
Aktsiisid kokku 882 350 414 605 4,8% 47,0%
Alkoholiaktsiis 240 000 105 349 3,8% 43,9%
Tubakaaktsiis 185 000 85 472 2,5% 46,2%
Kütuseaktsiis 424 000 205 008 6,3% 48,4%
Pakendiaktsiis 250 458 1601,6% 183,3%
Elektriaktsiis 33 100 18 318 3,5% 55,3%
Hasartmängumaks 22 700 10 528 -9,6% 46,4%
Tollimaks 30 200 17 430 19,6% 57,7%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 588 829 5,3% 50,6%
Töötuskindlustusmakse 150 113 76 347 -10,0% 50,9%
Kogumispensionimakse 129 000 60 349 14,0% 46,8%
KOV tulumaks 826 000 419 648 8,1% 50,8%
Maamaks 59 000 32 484 -1,7% 55,1%

22. Mittemaksulisi tulusid laekus kuue kuuga 516,8 mln
eurot (34,9% eelarvest), kahanemine 23,6% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

23. RIIGIEELARVE KULUD

24.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 534,7 mln eurot. Poole aastaga
on eelarvest kasutatud 49,6%, kuised kulud on ühtlasel tasemel.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 2,02 mld eurot, muud tegevuskulud 1,26
mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 654,3 mln eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 128,5 mln eurot ehk 6,8%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 80,7 mln eurot ehk 6,9%.
 Finantskulud vähenesid 4,3 mln eurot ehk 40,1%.
Kulude maht 4,3 mld eurot, kasv 14,2% v.e.a.
peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel
660 676 676 671 663 680 0 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

25. Tööjõu- ja majandamiskulude dünaamika järgib eelmiste
aastate trendi, poolaasta kulude kasv 7% v.e.a.
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati esimesel poolaastal 654,3 mln eurot ehk 45,7%
eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 533,6 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli
täitmine kõikidest liikidest kokku 611,3 mln eurot, mis moodustas 45,8% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 337,1 mln eurot ehk 2,4% rohkem kui mullu samal ajal ja
majandamiskuludeks 317,2 mln eurot ehk 12,2% rohkem kui mullu samal ajal.
87.8 96.9 114.1 116.0 116.3 123.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

26. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 23,7% v.e.a.
 Investeeringuid tehti kuue kuuga 154,6 mln eurot ehk 41,4 mln eurot vähem v.e.a.
 Riigiasutused investeerisid ise 85,7 mln eurot, mis on 21,4% ehk 15,1 mln eurot rohkem
v.e.a. Objektidest suurimad olid MKMi valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine
summas 18,4 mln eurot ja KUMi valitsemisalas teatrite renoveerimine summas 18,1 mln
eurot.
 Investeeringutoetusi anti 68,5 mln eurot, mis on 42,7% ehk 51 mln eurot vähem v.e.a.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46
2015 32 14 23 17 24 45 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6%
35
26
35
26 29 27
44 45 44
51
30
46
32
14
23
17
24
45
0 0 0 0 0 0
5%
4%
5%
4%
4% 4%
6% 7%
6%
7%
4%
7%
5%
2%
3%
2%
4%
6%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

27. Välistoetuste väljamakseid tehtud 204,1 mln eurot
ehk 20,3% plaanitust, suurimad väljamaksete tegijad
PÕM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
30.2 21.3
62.2
36.5
29.2
19.6
5.0
19.3
15.9
22.5
14.0
41.7
22.0
27.7
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

28. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 122,8
mln eurot ehk 18,1% ning maaelu ja kalanduse
vahenditest 54,1 mln eurot ehk 35,4%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
122.8
54.1
8.0 10.8 7.2 1.3
18.1
35.4
6.5
32.2
53.1
33.1
0
10
20
30
40
50
60
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

29. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 67,5
mln eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi koos ettemaksetega on 30.06.15 seisuga tasutud 204,1 mln eurot ehk 20,3%
plaanitust, vähenemine peamiselt struktuuritoetuste arvelt 42,2 mln eurot. Perioodi
2014+ vahenditest on väljamakseid tehtud 30,5 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.
 Struktuuritoetustest (2007–2013) on tehtud väljamakseid 118,6 mln eurot ehk 34,5%
planeeritust, mullu ulatus summa 46,4 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi
väljamakseid 4,1 mln eurot ehk 1,2% planeeritust;
 Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja
makstud 27,7 mln eurot ehk 58,7% planeeritust, eelmisel aastal 84,2 mln eurot. 2014+
perioodi MAK toetuste väljamakseid on tehtud 26,4 mln eurot, ehk 25% planeeritust.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (6,5%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta
lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni eurot).
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
toetustest välja makstud 7,7 mln eurot ehk 53,1% planeeritust.
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,3 mln eurot, ehk 33,1%
planeeritust.
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide
kehtiva 2014+ perioodi toetusi on välja makstud 5,3 mln eurot ehk 38% planeeritust.

30. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused
 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.06.15 seisuga projekte
heaks kiidetud 99,7% ja toetusi välja makstud 90,6% perioodiks määratud vahenditest, mida
on kokku 3,4 mld eurot;
 lõpetatud on 14 127 ja töös 1005 projekti. Projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.06.15 seisuga projekte heaks
kiidetud 7,3% ja toetusi välja makstud 4,1 mln eurot perioodiks määratud vahenditest, mida
on kokku 3,5 mld eurot.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on juuni lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
100% ja välja makstud 98,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln
eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 4,1% ja väljamakseid
tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 94,3% ja välja
makstud 84,6% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014)
Väljamaksete tase on 48,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (2007–2012) raames väljamakseid tehtud 81% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013)
Väljamaksete tase on 87,8% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

31. Töötukassa tulud ja ülejääk võrreldes mullusega
väiksemad, töötuskindlustusmakse määrad langesid
töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le
 Viie kuu tekkepõhine ülejääk on alates aasta algusest kasvanud ning ulatub 16,9 mln
euroni ehk 48,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem
10,8 mln eurot (39%) väiksem.
 Viie kuu tulu on 72 mln eurot ehk 40,5% eelarvest, kahanemine 9,8 mln eurot (12%)
v.e.a. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%lt 2,4%le
alates 2015. aastast.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
Kuised tulemid ja eelarvepositsioon 2011-2015

32. Töötukassa viie kuu kulud 55,1 mln eurot, kasv 1,9%
v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetuse
päevamäärast, tööjõu- ja majandamis- ning aktiivsete
tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 3,7%, (43,3% eelarvest, ülekulu 1,7 pp), tööjõukulud 15,7%
(35,1% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 12,3% (30,4% eelarvest) ja
majandamiskulud 17,8% (44,4% eelarvest, ülekulu 2,7 pp).
 Vähenenud on hüvitised koondamise korral 6,3% (46,7% eelarvest, ülekulu 5,1 pp),
hüvitised maksejõuetuse korral 48,9% (eelarvest 16,2%), töötuskindlustus-hüvitistelt
arvestatud sotsiaalmaks 6,5% (40,5% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav
sotsiaalmaks 8% (43,6% eelarvest, ülekulu 1,9 pp).
 Töötuskindlustushüvitised jäävad võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku,
vähenemine 0,6% (43% eelarvest, ülekulu 1,4 pp).
Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti
töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.
 Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 328 eurolt 340 eurole, aga saajate arv on
võrreldes eelmise aastaga langenud 4 785 isiku võrra.
 Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 92
euro ja saajate arv 18 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 1 593 eurot, 2015.a 1 500
eurot), (saajad 2014. a 2 722, 2015. a 2 704).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on
langenud 2 086 eurolt 1 846 eurole ja saajaid 253 isiku võrra vähem.

33. Töötukassas registreeritud töötute arv 8,1% (v.e.a.)
väiksem, sh pikaajalisi töötuid 27,4% ja eesti keelt
mittekõnelevaid 16,3% vähem, kasvanud on puudega
töötute hulk 47,9% võrra
TÖÖHÕIVE
 2015. a mai lõpus oli registreeritud töötuid 27 002 isikut ehk 2 193 töötut
(7,5%) vähem kui eelmisel kuul ja 2 386 töötut (8,1%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli mai lõpus 4,3%, 2014. aastal samal
ajal 4,7%.
 Uusi töötuid registreeriti viie kuuga 27 032 isikut, mis on 190 (0,7%) töötut
rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3 629 isikut (27,4%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 1 859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid
969 (47,9%) isikut rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid viie kuuga 28 139 isikut, 2014. aastal samal ajal
31 511 isikut.

34. Haigekassa eelarve puudujääk kasvab ja on viimase
viie aasta suurim tulenevalt paisunud kuludest
 Haigekassa viie kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 37,4 mln eurot.
Eelarve puudujääk on prognoositust 1,6 mln eurot negatiivsem.
 Tulusid on laekunud 389 mln eurot – 40,8% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu
ravikindlustuse tulu on laekunud 386,7 mln eurot, mis on 6 mln eelarves
kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht
suurenenud 27,3 mln eurot ehk 7,5%.
 Kulusid on tehtud 425,4 mln eurot – 44,6% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 30,5 mln eurot ehk 7,7%.
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

35. Viie kuu eelarve on ületatud kulude kasvu tõttu
ajutise töövõimetushüvitiste väljamaksetes, eriarsti-
ja õendusabi teenustes ning ravimite hüvitamises
 Tervishoiuteenuste kulud kokku on 308,8 mln eurot, sh eriarstiabi 245,2 mln,
üldarstiabi 38,1 mln, õendusabi 12,5 mln, haiguste ennetus 3,2 mln ja
hambaravi 9,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi ja
õendusabi arvel kokku 1,6 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 55,7 mln eurot, mis
ületab eelarvet 6,4 mln euroga. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-,
hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 46,7 mln eurot, mis on 1 mln eurot üle
eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodus-
retseptide arvu kasvus kui ka nende keskmises maksumuses. Soodusretsepti
kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate
ravimite sagedasemast kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 3,7 mln euro ulatuses.

36. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

37. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes 6,2%
võrreldes aasta algusega ja 6,1% v.e.a.
 Juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,4 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,01 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 5 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 89,8 mln eurot ehk 8,1% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 6 mln eurot ehk 31,5% v.e.a.
368.0 373.0
1,123.4 1,027.7
-10.7%
-6.2%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 juuni 2015 juuni
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

38. Valitsussektori viie kuu nominaalne eelarve puudujääk
oli 0,57% SKPst ehk 116,1 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

39. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 PÕM – Põllumajandus-
ministeerium;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.