Majanduse ülevaade ja riigieelarve kasutamine üheksa kuuga ja septembris 2015

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
september 2015
20.10.2015

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus teises kvartalis paranenud. Eesti peamistest
eksporditurgudest on kiirema kasvuga Rootsi ja Inglismaa majandus.
 Eestis halvenes kindlustunne augustis kaubanduses ja tööstuses, kuid paranes kõigis
muudes sektorites ja tarbijatel.
 Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv 2%ni, eelmise kvartaliga võrreldes
suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,7%.
 Majanduskasvu toetab peamiselt eratarbimine (+5%); investeeringute langusesse
(teises kvartalis -8%) panustab endiselt jõuliselt ettevõtlussektor, valitsussektori
investeeringud pöördusid teises kvartalis tõusule.
 Hõive kasv aeglustus II kvartalis 1,7%ni (I kv 2,9%), tööpuudus püsis 6,5% juures.
 Palgakasv kiirenes II kvartalis 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majandus-
kasvule; keskmine palk ulatus 1082 euroni.
 Energiahindade (kütus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad sel aastal olnud
languses, augustis ulatus hinnalangus -0,3%ni; euroalal pidurdus hinnatõus 0,1%ni.
 Kaupade ja teenuste eksport pöördus II kvartalis 1%sse langusesse peamiselt nõrga
idaturu tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi 40%.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Septembri lõpu seisuga
 Tulusid laekus 5,90 mld eurot ehk 69,8% aastaks planeeritust, kasv 3,0% v.e.a.
 Maksutulud kasvasid 332,5 mln eurot ehk 6,8% aasta varasemaga võrreldes,
sh sotsiaalmaks 123,7 mln, käibemaks 137,6 mln ja aktsiisid 29,4 mln eurot.
 Mittemaksulisi tulusid laekus 161,1 mln eurot ehk 19,9% vähem kui aasta varem,
sh toetuste maht kahanes 131,1 mln eurot ehk 25,9% ning omanikutulud 24,4 mln
eurot.
Augusti lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes 12,4% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 115,3 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade
langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le.
 Haigekassa tulusid laekus 634,9 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 43,6
mln eurot ehk 7,4% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 15,4 mln eurot ehk
11,2 mln eurot oodatust negatiivsem.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Septembri lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 5,98 mld eurot, kasv 405,8 mln eurot ehk 7,3% võrreldes mullu
sama ajaga.
 Toetuste maht kasvas vastavalt 208,1 mln eurot ehk 7,7% võrreldes mullusega.
 Tööjõukulude maht suurenes 4,2% ja majandamiskulude maht 13,2% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga.
 Investeeringuid tegid riigiasutused 191,8 mln euro ulatuses, kasv 15,8% v.e.a.
Augusti lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 7,8% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades 85
mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 8,3%, töötuskindlustushüvitisteks
8% ja aktiivsetele tööturumeetmetele 12,5%.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 648,1 mln eurot, kasv 47,4 mln eurot ehk 7,9%,
perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 9,8 mln
euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 10,1 mln euroga.
 Valitsussektori ülejääk ulatus 0,02%ni SKPst.

5. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
-10
-5
0
5
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
EU Estonia Finland Sweden
Latvia Germany Russia
Eurostat, Vene Statistikaamet

6. Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

7. Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud
laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

8. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
Teises kvartalis kiirenes SKP kasv 2%ni

9. -50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Eratarbimine
Kapitali kogumahutus põhivarasse
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

10. -10
0
10
20
30
40
2010 2011 2012 2013 2014 2015
v.e.a. %
Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks
sama 3 kuu keskmine
Töötleva tööstuse toodangu maht vähenes juulis 1,6%

11. Teises kvartalis panustasid lisandväärtuse kasvu enim
kaubandus ning kutse- ja tehnikaalane tegevus
-4
-2
0
2
4
6
8
2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015 II
Neto-tootemaksud Teised teenused
Valitsussektori teenused Haldus- ja abitegevused
Kutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevus
Finants- ja kindlustust… Info ja side
Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…
Ehitus Mäetööst., energeetika…
Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…

12. ES
Tööturu olukord paraneb jätkuvalt
0
5
10
15
20
25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
Hõive kasv
SKP reaalkasv
Töötuse määr, parem skaala

13. Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu
% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

14. Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine
Valitsussektori tarb.
KTKTI
Investeeringud
Varude.muutus
Eksport–import

15. Tarbijahinnad on jätkuvalt languses
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI

16. Eesti eksport on nõrk sarnaselt lähiriikidele
3 k keskmine, %
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2013 4 7 10 2014 4 7 10 2015 4 7
Eesti Soome Rootsi
EL28 Läti

17. -25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III 2013 III 2014 III 2015
% SKPst
Teisene tulu Esmane tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
Jooksevkonto ülejääk suurenes II kvartalis 6%ni SKPst

18. RIIGIEELARVE TULUD

19. Üheksa kuuga laekus tulusid 5,9 mld eurot
ehk 69,8% aastaeelarvest,
kasv 3,0% võrreldes mullu sama ajaga
3,789.8 4,077.1 4,367.6
770.8
837.1
879.0
1,165.3
809.9
648.8
76.5%
71.4% 69.8%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
5,500
6,000
6,500
7,000
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

20. Maksulaekumised kasvasid 6,8% v.e.a.
sotsiaal- ja käibemaksu parema laekumise arvel
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
9 kuud 2015
(tuhat EUR)
9 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 5 246 587 6,8% 75,3%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 4 367 624 7,1% 75,3%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 210 745 -6,0% 68,2%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 263 675 3,9% 82,3%
Sotsiaalmaks 2 370 000 1 790 509 7,4% 75,5%
Raskeveokimaks 4 300 3 780 19,0% 87,9%
Käibemaks 1 865 000 1 404 610 10,9% 75,3%
Aktsiisid kokku 882 350 652 012 4,7% 73,9%
Alkoholiaktsiis 240 000 166 398 3,8% 69,3%
Tubakaaktsiis 185 000 139 046 2,2% 75,2%
Kütuseaktsiis 424 000 320 368 6,3% 75,6%
Pakendiaktsiis 250 599 908,9% 239,4%
Elektriaktsiis 33 100 25 602 3,7% 77,3%
Hasartmängumaks 22 700 16 567 -4,4% 73,0%
Tollimaks 30 200 25 726 15,4% 85,2%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 878 963 5,0% 75,5%
Töötuskindlustusmakse 150 113 114 928 -11,6% 76,6%
Kogumispensionimakse 129 000 92 655 13,4% 71,8%
KOV tulumaks 826 000 638 483 7,8% 77,3%
Maamaks 59 000 32 897 -1,5% 55,8%

21. Mittemaksulisi tulusid laekus 648,8 mln eurot
(43,9% aastaeelarvest), kahanemine 19,9% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,0
47,9
22,8
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

22. RIIGIEELARVE KULUD

23.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 405,8 mln eurot.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 2,92 mld eurot, muud tegevuskulud
1,89 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 982,9 mln eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 208,1 mln eurot ehk 7,7%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 108,7 mln eurot ehk 6,1%.
 Finantskulud vähenesid 4,96 mln eurot ehk 34,8%.
Kulude maht 5,98 mld eurot,
kasv 7,3% v.e.a. peamiselt toetuste arvel
660 676 676 671 663 680 686 662 609 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

24. Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 8,3% v.e.a.,
eelarvest kasutatud rohkem kui eelmisel aastal
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 982,9 mln eurot ehk 72% eelarvest, sh
kindlaksmääratud vahenditest 789,3 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli
täitmine kõikidest liikidest kokku 907,6 mln eurot, mis moodustas 68% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 512,2 mln eurot ehk 4,2% rohkem ja majandamiskuludeks
470,7 mln eurot ehk 13,2% rohkem kui mullu samal ajal.
87.0 96.4 115.3 116.0 116.0 123.3 113.4 110.1 105.2 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

25. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 14,2% v.e.a.
 Investeeringuid tehti 291,3 mln eurot ehk 48,3 mln eurot vähem kui mullu samal
ajal.
 Riigiasutused investeerisid ise 191,8 mln eurot, mis on 15,8% ehk 26,2 mln eurot
rohkem kui mullu samal ajal.
 Investeeringutoetusi anti 99,4 mln eurot, mis on 42,8% ehk 74,4 mln eurot vähem
kui möödunud aastal samal ajal.

26. Välistoetuste väljamakseid tehtud 312,2 mln eurot
ehk 31,0% aastaks plaanitust, suurimad
väljamaksete tegijad MEM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
49.6
36.7
74.6 73.5
42.7
27.9
7.2
31.7
27.4 27.0
28.1
60.9
31.4
39.5
0
10
20
30
40
50
60
70
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM MEM MKM SiM SOM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

27. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 208,3
mln eurot ehk 30,7% ning maaelu ja kalanduse
vahenditest 65,3 mln eurot ehk 42,8%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
208.3
65.3
9.1 16.3 10.4 2.7
30.7
42.8
7.4
48.9
76.7
67.9
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
kasutamine kokku (%; parem skaala)

28. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht
septembri lõpus 80,4 mln eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi maksti 312,2 mln eurot ehk 31% plaanitust, 80,4 mln eurot vähem
v.e.a, peamiselt struktuuritoetuste vähenemise arvelt 49,6 mln eurot. Perioodi 2014+
vahenditest oli väljamakseid tehtud 47,3 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.
 Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 194 mln eurot ehk 56,4%
aastaeelarvest, mullu ulatus summa 63,9 mln euroni. 2014+ perioodi väljamakseid
on tehtud 14,3 mln eurot ehk 4,3% planeeritust;
 Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse
rakenduskava) on välja makstud 32,3 mln eurot ehk 68,3% aastaeelarvest, mullu
97,6 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 33 mln eurot ehk
31,3% aastaeelarvest.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,4% aastaeelarvest,
enamik väljamakseid jääb aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligi
122 mln eurot). Veebruaris maksti välja piimatootjate erakorraline abi 6,8 mln eurot.
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
toetuste väljamaksete tase on 10,4 mln eurot ehk 76,7% aastaks planeeritust;
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,7 mln eurot ehk 67,9%
aastaks planeeritust;
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide
toetusi on välja makstud 8,3 mln eurot (59,7% aastaks planeeritust).

29. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused 30. septembri seisuga
 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,6% ja toetusi
välja makstud 92,8% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot; lõpetatud
on 14 309 ja töös 832 projekti, projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 16,4% ja toetusi välja
makstud 13,9 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot;
töös on 200 projekti, lõpetatud 1 projekt.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 98,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK
2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 9,7% ja välja makstud 4,2%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 96,9% ja 87,6%
ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi
rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid veel ei toimu.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Välja on makstud 55,5% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 86,1% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–
2013). Välja on makstud 91,4% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

30. Töötukassa tulud ja ülejääk võrreldes mullusega
väiksemad seoses töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%lt 2,4%le alates
 2015. a kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk (tulu-kulu vahe) on 30,3 mln eurot ehk
87,7% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 22,4
mln eurot (42,5%) väiksem.
 Käeoleva aasta kaheksa kuu tulu on 115,3 mln eurot ehk 64,8% eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 16,3 mln eurot (12,4%) väiksem.
Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-
le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid ja eelarvepositsioon 2011-2015
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

31. Töötukassa kaheksa kuu kulud 85 mln eurot, kasv
7,8% v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetustest,
töötuskindlustushüvitistest, tööjõu- ja majandamis-
ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 8,3%, (67,6% eelarvest, ülekulu 0,9 pp), tööjõukulud
8,6% (56,4% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 12,5% (42,9% eelarvest),
majandamiskulud 36% (64,1% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 8% (65,9%
eelarvest), hüvitised koondamise korral 1% (79,6% eelarvest, ülekulu 12,9 pp) ja
töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 3,5% (66,6% eelarvest).
 Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 16,4% (eelarvest 39,4%),
erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 4,7% (66,1% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal
tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.
 Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 335 eurolt
342 eurole (saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 5 215 isiku võrra).
 Koondamishüvitise kulu on tõusnud, kuna saajate arv on tõusnud 122 isiku võrra
(keskmine hüvitis on 2014. a 1 544 eurot, 2015. a 1 524 eurot).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud
26 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 2 015 eurot, 2015.a 2 030 eurot).

32. Töötukassas registreeritud töötute osakaal tööjõust
mullusega samal tasemel (4%), pikaajaliste ja eesti
keelt mittekõnelevate töötute hulk väiksem kui
eelmisel aastal
TÖÖHÕIVE
 2015. a augusti lõpus oli registreeritud töötuid 25 409 isikut ehk 593 töötut
(2,3%) vähem kui eelmisel kuul ja 185 töötut (0,7%) rohkem kui aasta tagasi
samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli augusti lõpus 4%, 2014. aastal samal
ajal 4%.
 Uusi töötuid registreeriti kaheksa kuuga 41 364 isikut, mis on 1 141 (2,8%)
töötut rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 2 111 isikut (20,7%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 647 (7,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 604
(29,5%) isikut rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid kaheksa kuuga 45 030 isikut, 2014. aastal samal
ajal 50 006 isikut.

33. Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem,
kuid võrreldes eelnevate kuudega vähenenud
 Haigekassa kaheksa kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 15,4 mln eurot.
Eelarve puudujääk on prognoositust 11,2 mln eurot negatiivsem.
 Kaheksa kuuga on laekunud 66,6% aastaks planeeritud tuludest summas 634,9 mln
eurot, sh sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu 631,2 mln eurot, mis on 9,6 mln
eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014.a sama perioodiga on tulude maht
kasvanud 43,6 mln eurot ehk 7,4%.
 Kulusid on tehtud 648,1 mln eurot, ehk 68% aastaeelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on kulud kasvanud 47,4 mln eurot ehk 7,9%.
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Kuised tulemid ja eelarvepositsioon 2011-2015

34. Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste
väljamaksed ületavad eelarvet kokku 20,6 mln
euroga
 Tervishoiuteenuste kulud kokku on 468,6 mln eurot, sh eriarstiabi 368,3 mln,
üldarstiabi 61,5 mln, õendusabi 19,3 mln, haiguste ennetus 4,7 mln ja
hambaravi 14,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud peamiselt
eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 9,8 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 81,9 mln eurot, mis on
79,8% eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja
sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad
eelarvet 10,1 mln euroga.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 73,6 mln eurot, mis on 65,9% eelarvest.
Väljamaksed ületavad eelarvet 0,98 mln euroga. Võrdselt on kasvanud nii
ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus kui ka keskmine
soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on
tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast
kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 62,7% eelarvest ehk 5,7 mln eurot.

35. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

36. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
aasta algusest 0,8% ja 5,9% v.e.a.
 Augusti lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,48 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,1 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 4,7 mln eurot ehk 1,3% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 91,3 mln eurot ehk 7,7% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 6,7 mln eurot ehk 33% v.e.a.
368.3 373.0
1,206.9 1,108.8
-5.7% -0.8%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 august 2015 august
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

37. Valitsussektori kaheksa kuu nominaalne eelarve
ülejääk oli 0,02% SKPst ehk 4,5 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

38. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EA – eelarve;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MEM - Maaeluministeerium
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.