Valitsuse prioriteedid aastani 2019: 1) Eesti julgeoleku tugevdamine. 2) Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine. 3) Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine. 4) Lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. 5) Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine.

1. 2017. aasta riigieelarve
Majanduskasv
Riigi julgeoleku kasv
Rahva heaolu kasv
27.9.2016

2. Valitsuse prioriteedid aastani 2019
1. Eesti julgeoleku tugevdamine.
2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksude vähendamine.
3. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine.
4. Lastega perede toimetuleku parandamine,
laste sündi toetava keskkonna
edasiarendamine.
5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine,
ääremaastumise leevendamine.

3. Majanduskasvu edendamiseks
• Langevad tööjõumaksud
Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole kuus.
Tulumaksu tagasimakse madala palgaga töötajatele
Sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile.
Maksukoormus püsib samal tasemel.
• Loome suurinvestori toetuse
Välisinvesteeringute toomiseks panustab riik
investeeringutoetusena kolm miljonit eurot, millele lisandub
ettevõtjate omafinantseering kuni 30 miljonit eurot, et luua 400 uut
töökohta tööstuses ja 100 teeninduses.

4. Tulumaksu tagasimakse
madala palgaga töötajatele
• Miks?
- Motiveerib töötama ja tööd vastu võtma
- Vähendab tööjõumakse
- Vähendab vaesust
• Tagasimakse suurus on kuni 710 eurot, aga mitte rohkem
kui 2016. aastal tasutud tulumaks
• Sihtgrupp: Ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu
on alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes on
töötanud täistööajaga vähemalt kuus kuud
• Taotluse saab esitada koos 2016. aasta tuludeklaratsiooni
esitamisega. Tagasimakse laekub hiljemalt 30. juuniks
• Eelarvemõju 35,9 miljonit eurot.

5. Välistoetused
• Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017.
aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit
eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseeringuks
81 miljonit eurot.
Väljakutse ministeeriumidele, et raha saaks hästi kasutatud.
• Välistoetustest 60 protsenti moodustab
2014–2020 perioodi euroraha ja
30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.
Suurem osa välistoetusi liigub majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi ning maaeluministeeriumi
ja nende valitsemisalade kaudu.

6. Välistoetuste dünaamika riigieelarves
2007-2020
5,629
6,667 6,402 6,445
7,080 7,487 7,684 8,056
8,565 8,922
9,572 9,891 10,194 10,388
319 348 708 754 816 1,003 870 889 1,018 820 961 1,084 1,059 975
5.7%
5.2%
11.1%
11.7% 11.5%
13.4%
11.3% 11.0%
11.9%
9.2%
10%
11.0%
10.4%
9.4%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
12,000
'07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 RE
eelnõu
'18 '19 '20
Riigieelarve kulud
Välistoetused kokku
Välistoetuste osakaal riigieelarve kuludest (%)

7. Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal:
sügisel tehtud uued otsused
Rahastame
• Tallinna Kalevi staadioni renoveerimist;
• ingliskeelse Euroopa Kooli suuremale pinnale viimist.
Ettevalmistamist ja projekteerimist saab alustada:
• Viljandi haigla uus hoone
• Ida-Viru keskhaigla uus hoone
• Eesti suursaatkonna restaureerimist ja renoveerimist
Washingtonis
• Sillamäe päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti
ühishoone

8. Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal
• Kultuuriministeeriumi valitsemisalas:
✦ Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks
✦ Arvo Pärdi keskus
✦ mitme teatri lavatehnika
• Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas:
✦ Kaunite kunstide kool
✦ Viimsi ja Rapla riigigümnaasium
✦ Tartu Ülikooli IT-keskus
✦ Tallinna Tehnikaülikooli katsehall
✦ Eesti Kunstiakadeemia õppehoone
✦ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks
✦ Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kompleks
✦ Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus

9. Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal
• Siseministeeriumi valitsemisalas:
✦ Eesti-Vene piiri ehitus
✦ Sisekaitseakadeemia õppehoone
✦ Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone
✦ Vändra ja Vastseliina päästehooned
• Justiitsministeeriumi valitsemisalas:
✦ Tallinna vangla
✦ Lubja tänava kohtumaja
✦ kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel

10. Energeetikasektorisse panustab riik 2017.
aastal euroraha toel kokku 58,5 miljonit eurot.
• 25 miljoni euroga toetame korterelamute rekonstrueerimist
energiasäästlikumaks.
• 9,6 miljoni eurone toetusmeede biometaani tootmiseks ja
kasutamiseks transpordisektoris.
• 6 miljoni euroga toetame kaugküttekatelde renoveerimist ja
rajamist ning kütuste vahetust.
• 8 miljoni euroga läheb amortiseerunud ja ebaefektiivse
soojustorustiku renoveerimise ja uue soojatorustiku rajamise
toetuseks.
• 7 miljonit eurot panustame tänavavalgustuse taristu
energiasäästlikumaks renoveerimisse.
• 2,9 miljonit eurot eluasemete energiasäästule (sh
elektripaigaldiste ajakohastamine, uuringud, väikeelamute
energiatõhususe suurendamise ja liginullenergia projektide tellimise
toetamine).

11. Põllumajandustoetused
• Eesti maaelu arengukavaga 2014–2020 on Eestile
ette nähtud kokku 832,3 miljonit eurot.
Võrreldes eelmise perioodiga on seda 226 miljonit eurot ehk 13,5 protsenti
rohkem.
• 2017. aastal on põllumajanduse, merenduse ja
kalanduse sektorite arengutoetusteks kokku ette
nähtud 340 miljonit eurot, millest siseriiklik panus
on 40 miljonit eurot.
Võrreldes 2016. aastaga on seda 14 protsenti rohkem.
• Lisaks maaelu arengut toetavate projektide
rahastamine regionaalarengu meetmetest ning
toetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

12. Erakorraline abi põllumajandussektorile
• 2017. aastal kavatseme põllumajandussektorile
erakorralist abi anda 15,6 miljonit eurot.
• Riigieelarvest makstakse 2017. aastal
põllumajandussektorile erakorralist toetust 4,6
miljonit eurot.
• Sellele lisandub Euroopa Liidu poolt Eesti
põllumajandussektorile eraldatud 8,08 miljonit eurot
erakorralist abi.
• Lisaks makstakse välja 3 miljonit tänavu aasta
eelarvest eraldatud abi.

13. Haridus- ja tööturumeetmeid
• HTM laiendab õpipoisiõpet – 2017 4,3
miljonit eurot. Aastail 2015–2017 hõlmatud
3000 õppijat, 200 ettevõtet.
• Töövõimereform käivitub - 2017. aastal
töövõimetoetusteks 88,47 miljonit eurot,
teenuste pakkumiseks täiendavalt ette
nähtud 28,2 miljonit eurot ESFist.
• Ida-Viru tööjõuturu tasakaalustamiseks
toetab riik töökohtade loomist.

14. Julgeoleku tugevdamiseks
• Iseseisva kaitsevõime arendamiseks mõeldud
2 protsendile SKPst lisandub liitlaste
võõrustamine.
• Kokku on kaitsekulud 2017 ligikaudu 2,19% SKPst
ehk 477 miljonit eurot – läbi aegade kõrgeim tase.
• Liitlasväed saavad juurde 26 miljonit eurot.
• Samuti panustame siseministeeriumi
valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse
arendamisse 2,7 miljonit eurot ja idapiiri
väljaehitamisse 20 miljonit eurot.

15. Lastega perede heaolu suurendamiseks
• Lasterikka pere toetus: 1. juulist makstakse
vähemalt kolme lapsega perele makstakse
lisatoetust 200 eurot kuus ning seitsme või
enam lapsega perele 370 eurot kuus.
Eelarvemõju 17,3 miljonit eurot.
• Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last
kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha.
Alates 2017. aastast on selleks riigieelarvest
igaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

16. Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
• Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017.
aasta teisel poolaastal.
Eesistumine nihkus 2018. aasta esimeselt poolaastalt 2017.
aastasse, kuna Suurbritannia otsustas EList lahkuda.
• Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu
riigieelarvele on võrreldes kevadise teadmisega
suurenenud 35 miljonit eurot.
Juba kavandatud ühekordne kulu siirdub pool aastat
varasemaks.

17. Riigieelarve kaudu makstavad palgad
• Palgafondi suurendatakse keskselt ainult
prioriteetsetes valdkondades.
Asutused võivad palgatõusudeks leida sisemisi võimalusi.
• Õpetajate palgafond kasvab 4,6 protsenti.
HTMis tegeldakse struktuursete reformide ja efektiivsuse
tõstmisega, et suunata lisavahendeid palgatõusuks.
• Sotsiaalhoolekandetöötajate, kõrgharidusega
kultuuritöötajate ja siseturvalisuse (politseinikud,
päästjad, toll jt) palgafond kasvab 3,3 protsenti.
Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud
jäävad iga valitsemisala enda otsustada.

18. Pensionid
• Riiklikuks pensionikindlustuseks on eelarves
ette nähtud 1,67 miljardit eurot.
• Keskmine vanaduspension tõuseb 5 protsenti
ehk 20 euro võrra 416 eurole.
• Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks,
selleks tõstame pensionide täiendavat
maksuvaba tulu 236 eurole.
• Üksi elavate pensionäride toetusskeem annab
115 eurot toetust aastas 92 300 pensionärile –
mõju eelarvele 10 miljonit eurot aastas.

19. Ravikindlustus
• Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal
66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni.
• Sama kiire kasv jätkub edaspidi: haigekassa
praegusele aastatulule lisandub nelja aastaga 275
miljonit eurot.
• Sotsiaalmaksu langetamine ei vähenda haigekassa
tulusid.
• Koos maksumuudatusega jõustub järgmisel aastal
seadusse kirjutatud kompensatsioonivalem, nii et
haigekassa saab endiselt 13 protsendiga võrduva
osa palkadest.

20. 951.3 1024.5 1048.7 1076.1 1140.2 1199.9
41.9
89.7
95
100
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Haigekassa tulud
Haigekassa tulud kompensatsioonivalemi alusel
Haigekassa muud tulud, miljonit eurot
mln eurot

21. • Hoo saab sisse euroraha toel esmatasandi
tervisekeskuste rajamine.
Kokku on kavas rahastada 59 projekti, 15 esimest
valmivad 2018. aasta lõpuks.
Investeeringuteks on ette nähtud 63 miljonit eurot viie
aasta peale.
• Tervisekahjustusega inimeste tööle
aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies
mahus töövõimereform
2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47
miljonit eurot. Lisandub 23 miljonit eurot Euroopa
Sotsiaalfondist.

22. Eelarve tulud ja kulud kokku
• Valitsussektori eelarve on struktuurses
ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst.
• Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal
võrreldes 2016. aastaga 7,3 protsenti
9,57 miljardile eurole.
• Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku
ligikaudu 9,4 miljardit eurot ehk ligikaudu
pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

23. Tähtsamad maksutulud 2017. aastal
• Maksutulu kokku 6,65 miljardit eurot.
üle 300 miljoni euro rohkem kui 2016. aastal prognoositud
• Sotsiaalmaksu laekub 2,69 miljardit eurot.
115 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal
• Käibemaksu laekub 2,1 miljardit eurot.
165 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal
• Aktsiise laekub 1,06 miljardit eurot.
31 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal.

24. Muud riigieelarve tulud
• Riik saab dividenditulu riigile kuuluvatelt
ettevõtetelt ja Riigimetsa Majandamise
Keskuselt.
• 2017. aastaks on riigieelarves kavandatud
dividenditulu 153 miljonit eurot.
• Lähtume dividendipoliitikas iga ettevõtte
ärilistest vajadustest ja võimalustest,
arvestame investeerimisvajadusi.

25. Eelarvetasakaal
• Riigieelarve seaduse järgi peab
valitsussektori struktuurne
eelarvepositsioon olema tasakaalus või
ülejäägis.
• Rahandusministeeriumi prognoosi
kohaselt on see nõue kõigil aastatel
täidetud.
• Struktuurne ülejääk 2017. aastal
0,2% SKPst.

26. • Eesti majandus kasvab 2,5 protsenti
• Riigieelarve tulud kasvavad 6,7 protsenti
sealhulgas kasvab maksutulu 6,3 protsenti
• Riigieelarve kulud kasvavad 7,3 protsenti
• Maksukoormus püsib samal tasemel
34,7 protsendini SKPst
sh tööjõumaksude osakaal langeb 0,51%
• Keskmine palk tõuseb 5,5 protsenti 1199 euroni
• Valitsussektori üldine palgafond ei kasva, prioriteetsetel
aladel palgafondi kasv 3,3 protsenti ja õpetajatel 4,6
protsenti
• Keskmine vanaduspension tõuseb 5 protsenti ligikaudu
416 euroni.

27. Aitäh!
Rahandusministeeriumi
avalike suhete osakond
press@fin.ee