6. Riigieelarve täitmine Juunis laekus riigieelarvesse tulusid 522,5 mln eurot ehk 9,2% eelarvest. Poolaastaga kokku on laekunud 3 063,4 mln eurot ehk 53,7% planeeritust. Eelmise aasta kuue kuuga võrreldes laekus tulusid 497,4 mln eurot ehk 19,4% enam. Juunis oli kulude maht 528,1mln eurot ehk 8,5% eelarvest.Kuue kuuga kokku on kulunud 3 mld eurot ehk 48,7% kavandatust. Eelmise aasta kuue kuuga võrreldes oli kulude maht 323 mln eurot ehk 12% suurem. Kuue kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 46,9 mln euroga ülejäägis, mis on 174,5 mln eurot parem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. oli juunikuu puudujäägis 5,6 mln eurot).
8. Riigieelarve tulusid on laekunud 53,7% Maksutulusid laekus eelarvesse 2 034,8 miljonit eurot ehk 47,9% kavandatust. Võrreldes 2010. aasta kuue esimese kuuga laekus maksutulusid 125,8 miljonit eurot ehk 6,6% rohkem. Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1027,9 mln eurot ehk 70,6% planeeritust. Võrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga laekus mittemaksulisi tulusid 371,6 miljonit eurot ehk 56,6% enam. Kõrge laekumise taga on toetused, mida on juuni lõpuks laekunud 797,3 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln), kuue kuuga on kavandatust laekunud 72,9%.
12. muid tulusid 1,8 mln eurot rohkem, sh saastetasusid 2,1 mln eurot rohkem.*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
13.
14. Eelmise kuuga võrreldes on vähenenud kõikide tulude laekumine peale varade müügitulu, mis kasvas ca 4 mln euro võrra.
19. Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel kuue kuuga väljamakseid tehtud 302,1 mln eurot (31,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 3,5% ehk 10,6 mln eurot enam.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
20. II kvartali lõpuks on välisvahendite kogumahust (969,5 mln) kasutatud 31,2% NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
21. Välisvahendite kasutamine on enim mõjutatud maaelu ja kalanduse vahendite väljamaksetest NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
22. Välisvahendite väljamaksed 31,7% aastaks planeeritust Kuue kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 306,9 mln eurot ehk 31,7% planeeritust, sh juunis maksti välja 45,3 mln eurot. Struktuurivahendite arvel on kuue kuuga tehtud väljamakseid 201,9 miljonit eurot ehk 27,4% planeeritust, sh juunis maksti välja 34,7 mln eurot. Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja makstud 80,9 mln eurot ehk 75,4% planeeritust, sh juunis maksti välja 5,5 mln eurot. NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
30. Sindi linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid (1 340 431 eurot);Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.
