Ülevaade Eesti majandusest ja riigieelarve kasutamisest 2015. aasta oktoobris ja kümne kuuga.

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
oktoober 2015
20.11.2015

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-
turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus
pöördus langusesse tagasi;
 Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;
 III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes
sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;
 Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas
kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude
laekumise suurenemisel;
 Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on
tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;
 Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule;
keskmine palk ulatus 1082 euroni;
 Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt
languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;
 Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge
võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Oktoobri lõpu seisuga
 Tulusid on laekunud 6,63 mld eurot (78,5% planeeritust), kasv 4,7%;
 Maksutulude laekumine kasvas 9,3% (423,8 mln) võrreldes eelmise aastaga;
 Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (47,6 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh kogumispensionimakse 13,3% ja kohalikele omavalitsustele laekuv
füüsilise isiku tulumaks 8,1%;
 Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 20,3% (171,4 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh toetuste maht kahanes 144,3 mln eurot ning omanikutulud 23,5 mln
eurot.
Septembri lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes 12,4% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 128,7 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade
langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le.
 Haigekassa tulusid laekus 712,1 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 47,5
mln eurot ehk 7,1% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 19,9 mln eurot.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Oktoobri lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 6,66 mld eurot, kasv 450,1 mln eurot ehk 7,2% võrreldes mullu
sama ajaga.
 Toetuste maht kasvas vastavalt 222,4 mln eurot ehk 7,5% võrreldes mullusega.
 Tööjõukulude maht suurenes 5,2% ja majandamiskulude maht 10,8% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga.
 Investeeringuid tegid riigiasutused 231,8 mln euro ulatuses, kasv 17% v.e.a.
Septembri lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 8,2% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades
93,8 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 9,6%, aktiivsetele tööturu-
meetmetele 11,7% ja töötuskindlustushüvitisteks 9,3%.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 731,6 mln eurot, kasv 54,3 mln eurot ehk 8%,
perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 12,7 mln
euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 11,1 mln euroga.
 Valitsussektori ülejääk ulatus 0,05%ni SKPst.

5. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
-10
-5
0
5
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
EU Estonia Finland Sweden
Latvia Germany Russia
Eurostat, Vene Statistikaamet

6. Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

7. Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud
laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

8. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni

9. -15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2012 2013 2014 2015
SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeks
Jaemüügi mahuindeks Ehitusmahuindeks
Kaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

10. -50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Eratarbimine
Kapitali kogumahutus põhivarasse
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

11. ES
Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu
aeglustumisele
0
5
10
15
20
25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
Hõive kasv
SKP reaalkasv
Töötuse määr, parem skaala

12. Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu
% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

13. Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine
Valitsussektori tarb.
KTKTI
Investeeringud
Varude.muutus
Eksport–import

14. Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI

15. -10
0
10
20
2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Kaupade eksport
Kaupade import
SA
Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus
süvenes III kvartalis

16. RIIGIEELARVE TULUD

17. Kümne kuuga laekus tulusid 6,6 mld eurot
ehk 78,5% aastaeelarvest,
kasv 4,7% võrreldes mullu sama ajaga
4,225.5 4,540.3
4,964.1
874.3
949.8
997.5
1,275.2
844.0
672.5
85.2%
79.0% 78.5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
5,500
6,000
6,500
7,000
7,500
8,000
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

18. Maksulaekumised kasvasid 8,6% v.e.a.
sotsiaal- ja käibemaksu parema laekumise arvel
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
10 kuud 2015
(tuhat EUR)
10 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 5 961 552 8,6% 85,6%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 4 964 082 9,3% 85,5%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 260 657 -4,0% 84,4%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 379 852 39,0% 118,5%
Sotsiaalmaks 2 370 000 1 989 381 7,3% 83,9%
Raskeveokimaks 4 300 4 993 19,1% 116,1%
Käibemaks 1 865 000 1 556 843 11,1% 83,5%
Aktsiisid kokku 882 350 724 964 4,7% 82,2%
Alkoholiaktsiis 240 000 183 550 3,4% 76,5%
Tubakaaktsiis 185 000 154 300 2,1% 83,4%
Kütuseaktsiis 424 000 358 243 6,4% 84,5%
Pakendiaktsiis 250 665 680,3% 265,9%
Elektriaktsiis 33 100 28 207 3,8% 85,2%
Hasartmängumaks 22 700 18 833 -2,3% 83,0%
Tollimaks 30 200 28 559 13,8% 94,6%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 997 469 5,0% 85,7%
Töötuskindlustusmakse 150 113 126 878 -11,9% 84,5%
Kogumispensionimakse 129 000 103 201 13,3% 80,0%
KOV tulumaks 826 000 709 665 8,1% 85,9%
Maamaks 59 000 57 726 -1,4% 97,8%

19. Mittemaksulisi tulusid laekus 672,5 mln eurot
(45,5% aastaeelarvest), kahanemine 20,3% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,0
47,9
22,8
23,7
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

20. RIIGIEELARVE KULUD

21.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 450,1 mln eurot.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 3,20 mld eurot, muud tegevuskulud
2,12 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,10 mld eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 222,4 mln eurot ehk 7,5%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 119,4 mln eurot ehk 6,0%.
 Finantskulud vähenesid 5,4 mln eurot ehk 32,9%.
Kulude maht 6,66 mld eurot,
kasv 7,2% v.e.a. peamiselt toetuste arvel
660 676 676 671 663 680 686 662 609 680 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

22. Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 7,8% v.e.a.,
eelarvest kasutatud rohkem kui eelmisel aastal
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,10 mld eurot ehk 80,7% eelarvest, sh
kindlaksmääratud vahenditest 878,7 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli
täitmine kõikidest liikidest kokku 1,02 mld eurot, mis moodustas 76,6% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 574,1 mln eurot ehk 5,2% rohkem ja majandamiskuludeks
528,3 mln eurot ehk 10,8% rohkem kui mullu samal ajal.
87.0 96.4 115.3 116.0 116.3 123.3 113.4 110.1 105.2 119.5 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

23. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 13,5% v.e.a.
 Investeeringuid tehti 344,3 mln eurot ehk 53,6 mln eurot vähem kui mullu samal
ajal.
 Riigiasutused investeerisid ise 231,8 mln eurot, mis on 17,0% ehk 33,7 mln eurot
rohkem kui mullu samal ajal.
 Investeeringutoetusi anti 112,6 mln eurot, mis on 43,7% ehk 87,2 mln eurot vähem
kui möödunud aastal samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 41 28 30 30 48 51 51 58 38 82
2015 32 13 23 17 24 44 48 45 45 53 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 6% 4% 4% 4% 7% 7% 7% 8% 5% 12%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6% 7% 6% 6% 8%
35
26
41
28 30 30
48 51 51
58
38
82
32
13
23
17
24
44 48 45 45
53
0 0
5%
4%
6%
4%
4% 4%
7% 7% 7% 8%
5%
12%
5%
2%
3%
2% 4%
6%
7%
6% 6%
8%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

24. Välistoetuste väljamakseid tehtud 360,6 miljonit
eurot ehk 35,8% plaanitust, suurimad väljamaksete
tegijad MKM ja MEM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

25. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 251,4
miljonit eurot ehk 37,1% ning maaelu ja kalanduse
vahenditest 66,7 miljonit eurot ehk 43,7%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

26. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht
oktoobri lõpus 78,1 mln eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi maksti 360,6 mln eurot ehk 35,8% plaanitust, 78,1 mln eurot vähem
v.e.a, peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 36,3 mln eurot.
Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 53,7 mln eurot, peamiselt MAK
meetmed.
 Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 231,1 mln eurot ehk 67,2%
aastaeelarvest. 2014+ perioodi väljamakseid on tehtud 20,3 mln eurot ehk 6,1%
planeeritust;
 Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse
rakenduskava) on välja makstud 33,2 mln eurot ehk 73,2% aastaeelarvest, mullu
103 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 33,4 mln eurot ehk
31,7% aastaeelarvest.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,7% aastaeelarvest,
enamik väljamakseid jääb aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligi
122 mln eurot). Veebruaris maksti välja piimatootjate erakorraline abi 6,8 mln eurot.
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
toetuste väljamaksete tase on 11,4 mln eurot ehk 84,4% aastaks planeeritust;
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,2 mln eurot ehk 79,6%
aastaks planeeritust;
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide
toetusi on välja makstud 8,4 mln eurot (60,7% aastaks planeeritust).

27. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused 31. oktoobri seisuga
 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,6% ja toetusi
välja makstud 93,9% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot; lõpetatud
on 14 426 ja töös 718 projekti, mida on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 17,4% ja toetusi välja
makstud 20,3 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot;
töös on 259 projekti, lõpetatud 4 projekti.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 98,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK
2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 12,7% ja välja makstud 4,2%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 96,9% ja 88,2%
ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi
rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid veel ei toimu.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Välja on makstud 57,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 87,8% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–
2013). Välja on makstud 91,5% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

28. Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega
väiksemad seoses töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%lt 2,4%le
 2015. a üheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 34,9 mln eurot ehk 101% eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 25,3 mln eurot (42%)
väiksem.
 Käeoleva aasta üheksa kuu tulu on 128,7 mln eurot ehk 72,3% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 18,2 mln eurot (12,4%) väiksem. Tulu
vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le
alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

29. Töötukassa üheksa kuu kulud 93,8 mln eurot, kasv
8,2% v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetustest,
töötuskindlustushüvitistest, tööjõu- ja majandamis-
ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 9,6% (75,2% eelarvest), tööjõukulud 11% (63,4%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 11,7% (47% eelarvest), majandamiskulud
33,7% (69,4% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 9,3% (72,9% eelarvest),
hüvitised koondamise korral 1,4% (88,5% eelarvest, ülekulu 13,5 pp) ja
töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 4% (73,8% eelarvest).
 Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 20,8% (eelarvest 42,2%),
erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 3,6% (72,9% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal
tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on
suurenenud 1 310 isiku võrra.
 Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 338 eurolt
343 eurole (saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 4 494 isiku võrra).
 Koondamishüvitise kulu on tõusnud, kuna saajate arv on tõusnud 243 isiku võrra
(keskmine hüvitis on 2014. a 1 543 eurot, 2015. a 1 490 eurot).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud
256 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 2 041 eurot, 2015.a 2 171 eurot).

30. Töötukassas registreeritud töötute osakaal tööjõust
mullusest veidi kõrgemal tasemel (4,1%), pikaajaliste
töötute hulk väiksem, kuid puudega ja eesti keelt
mittekõnelevate hulk suurem kui eelmisel aastal
TÖÖHÕIVE
 2015. a septembri lõpus oli registreeritud töötuid 25 842 isikut ehk 433 töötut
(1,7%) rohkem kui eelmisel kuul ja 600 töötut (2,4%) rohkem kui aasta tagasi
samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli septembri lõpus 4,1%, 2014. aastal
samal ajal 4%.
 Uusi töötuid registreeriti üheksa kuuga 47 700 isikut, mis on 1 535 (3,3%)
töötut rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 702 isikut (8,2%) vähem ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 350 (4,6%) ning puudega töötuid 682 (31,1%) isikut
rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid üheksa kuuga 50 366 isikut, 2014. aastal samal
ajal 55 222 isikut.

31. Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem
– kulud kasvavad kiiremini kui tulud, septembris
suurenes puudujääk sarnaselt eelmisele aastale
 Haigekassa üheksa kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 19,9 mln eurot.
 Septembri lõpu seisuga on tulusid laekunud 712,1 mln eurot ehk 74,7% aastaks
planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 708,1 mln
eurot, mis on 8,8 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014. aasta sama
perioodiga on tulude maht kasvanud 47,5 mln eurot ehk 7,1%.
 Kulusid on tehtud 731,6 mln eurot, ehk 76,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 54,3 mln eurot ehk 8%.
Kuised tulemid 2011-2015 ja eelarvepositsioon 2015
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

32. Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste
väljamaksed ületavad eelarvet - kokku on eelarve
miinuses 25 mln euroga
 Tervishoiuteenuste kulud kokku on 530,5 mln eurot, sh eriarstiabi 418,2 mln,
üldarstiabi 69 mln, õendusabi 21,5 mln, haiguste ennetus 5,1 mln ja hambaravi
16,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud peamiselt eriarstiabi ja
õendusabi arvel kokku 12,7 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 90,2 mln eurot, mis on
87,9% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja
sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad
eelarvet 11,1 mln euroga.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 83,2 mln eurot, mis on 74,5% aasta
eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 1 mln euroga. Võrdselt on kasvanud nii
ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus kui ka keskmine
soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on
tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast
kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 6,5 mln eurot ehk 72% aasta eelarvest.

33. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

34. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
aasta algusest 2,7% ja 6,4% v.e.a.
 Oktoobri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,45 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,07 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373,7 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 5,1 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 97,3 mln eurot ehk 8,4% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 6,7 mln eurot ehk 31,8% v.e.a.
368.6 373.7
1,183.3 1,079.4
-6.4% -2.7%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 oktoober 2015 oktoober
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

35. Valitsussektori üheksa kuu nominaalne eelarve ülejääk
oli 0,05% SKPst ehk 10 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

36. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EA – eelarve;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MEM - Maaeluministeerium
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.