Majanduse ülevaade ja Eesti riigieelarve täitmine juulis 2015

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
juuli 2015
20.08.2015

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest eksporditurgudest on
kiirema kasvuga Rootsi ja Suurbritannia majandus.
 Eestis halvenes kindlustunne mais teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal oli
konjunktuur stabiilne.
 Esimeses kvartalis aeglustus Eesti SKP kasv 1,1%ni, nominaalselt kasvas SKP maht
kevadel oodatust vähem, 2,7%.
 Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka eksport. Samas vaatamata hinnalangusele
eratarbimise kasv pidurdus.
 Vähenenud investeeringute taga oli esimeses kvartalis peamiselt energeetikaettevõtete
investeeringute vähenemine, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.
 Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo ulatus 2,8%ni, mis on võrreldav majanduse
nominaalkasvuga.
 Mais lõppes ligi aasta kestnud deflatsioon. Nafta ja aiasaaduste kallinemise mõjul olid
hinnad 0,1% kõrgemad kui aasta tagasi. Euroalal kiirenes hinnatõus 0,3%ni.
 Kaupade ja teenuste ekspordikasv aeglustus esimeses kvartalis 2%ni peamiselt nõrga
idaturu tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi poole võrra. Import oli väheste
investeeringute tõttu kerges languses.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Juuli lõpu seisuga
 Tulusid laekus 4,65 mld eurot ehk 55% aastaks planeeritust, kasv +2,9% v.e.a.
 Maksutulud kasvasid 263,9 mln eurot ehk 6,9% rohkem kui aasta varem, sh
sotsiaalmaks 94 mln, käibemaks 113,9 mln ja aktsiisid 22,7 mln eurot.
 Mittemaksulisi tulusid laekus 134,4 mln eurot ehk 18,9% vähem kui aasta
varem, sh toetuste maht kahanes 104,7 mln eurot ning omanikutulud 22,8 mln
eurot.
Juuni lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes 12,4% v.e.a., vähenemist mõjutab alates 2015. aastast
töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal
1%lt 0,8%le;
 Haigekassa tulusid laekus 477,9 mln eurot, v.e.a. kasv 32 mln eurot ehk 7,2%.
Haigekassa eelarve puudujääk oli 27,9 mln eurot ehk 10,9 mln eurot oodatust
negatiivsem.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Juuli lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 4,71 mld eurot (54,4%), kasv 318 mld eurot ehk 7,2% v.e.a.
 Toetuste maht kasvas vastavalt 163,3 mln eurot ehk 7,6% v.e.a.
 Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 11% v.e.a.
 Investeeringuid tehti 123,4 mln eurot, kasv 24,8% v.e.a.
 Väljamakseid välistoetustest tehti 245 mln eurot, kahanemine 66,6 mln eurot tuleneb
peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (36,6 mln eurot).
Juuni lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 3,1% suuremad v.e.a., kasvanud on kulud töötutoetusteks 5,5%
(töötutoetuse päevamäär: 2014. aastal 3,62 eurot, 2015. aastal 4,01 eurot) ja aktiivsetele
tööturumeetmetele 12,4%.
 Keskmine töötuskindlustushüvitis tõusis 331 eurolt 341 eurole, saajate hulk on 5225
isiku võrra väiksem, kulud on mullusega võrreldes kasvanud 1,6%.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 502,7 mln eurot, kasv 36,1 mln eurot ehk 7,7%, kuue
kuu ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet ajutised töövõimetushüvitised 8,3 mln ja
tervishoiuteenused 6,6 mln eurot.
 Valitsussektori puudujääk ulatus 0,33%ni SKPst.

5. MAJANDUSÜLEVAADE

6. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
Euroopa Liit Eesti
Soome Rootsi
Läti Saksamaa
Venemaa
Eurostat, Vene Statistikaamet

7. EUR/USD kurss juuni keskel 1,13 ehk on
kooskõlas prognoosi eeldustega
Finviz.com

8. -30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Sisenõudlus
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu toetasid aasta alguses
eksport ja eratarbimine

9. Majandususaldus Eestis on kerges languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

10. Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

11. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
Esimeses kvartalis aeglustus SKP kasv 1,1%ni

12. -10
0
10
20
30
40
2010 2011 2012 2013 2014 2015
v.e.a. %
Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks
sama 3 kuu keskmine
Töötleva tööstuse toodangu kasv
aeglustus aprillis 0,5%ni

13. Esimeses kvartalis panustasid lisandväärtuse kasvu
enim töötlev tööstus ja põllumajandus
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015
Neto-tootemaksud Teised teenused
Valitsussektori teenused Haldus- ja abitegevused
Kutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevus
Finants- ja kindlustust… Info ja side
Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…
Ehitus Mäetööst., energeetika…
Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…

14. Eratarbimise panus nõudluse kasvu väheneb
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30
-20
-10
0
10
20
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine Valitsussektori tarb.
KTKTI Investeeringud
Varude.muutus Eksport–import

15. Palgatulu kasv ületab juba poolteist aastat
kasumite kasvu% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

16. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
Tarbijahinnad pöördusid mais taas tõusule

17. Kaupade eksport riikide lõikes: eksport kasvab Rootsi
suunal, tugev langus Venemaale
3 k keskmine, %
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2012 4 7 10 2013 4 7 10 2014 4 7 10 2015 4
Soome
Rootsi
Saksamaa
Venemaa
Läti

18. -25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III 2013 III 2014 III 2015
% SKPst
Teisene tulu Esmane tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
Jooksevkonto oli esimeses kvartalis tasakaalulähedane
(-0,3% SKPst)

19. RIIGIEELARVE TULUD

20. Seitsme kuuga laekus tulusid 4,6 mld eurot
(55% eelarvest), kasv 2,9% v.e.a.
2,904.3 3,132.3
3,376.0
611.4
661.8
693.7
911.0
712.2
577.9
59.2%
56.2% 55.0%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
5,500
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

21. Maksulaekumine kasvas 6,9% v.e.a.
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
7 kuud 2015
(tuhat EUR)
7 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 4 069 691 6,9% 58,4%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 3 375 959 7,4% 58,2%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 143 602 -7,2% 46,5%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 225 843 4,6% 70,4%
Sotsiaalmaks 2 370 000 1 394 454 7,2% 58,8%
Raskeveokimaks 4 300 3 696 19,6% 86,0%
Käibemaks 1 865 000 1 081 169 11,8% 58,0%
Aktsiisid kokku 882 350 494 381 4,8% 56,0%
Alkoholiaktsiis 240 000 127 994 3,4% 53,3%
Tubakaaktsiis 185 000 103 298 2,6% 55,8%
Kütuseaktsiis 424 000 241 773 6,5% 57,0%
Pakendiaktsiis 250 541 1377,9% 216,3%
Elektriaktsiis 33 100 20 775 3,9% 62,8%
Hasartmängumaks 22 700 12 522 -7,3% 55,2%
Tollimaks 30 200 20 294 17,2% 67,2%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 693 732 4,8% 59,6%
Töötuskindlustusmakse 150 113 90 197 -10,9% 60,1%
Kogumispensionimakse 129 000 71 818 13,5% 55,7%
KOV tulumaks 826 000 499 068 7,5% 60,4%
Maamaks 59 000 32 649 -1,9% 55,3%

22. Mittemaksulisi tulusid laekus seitsme kuuga 577,9 mln
eurot (39,1% eelarvest), kahanemine 18,9% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,0
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

23. RIIGIEELARVE KULUD

24.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 318 mln eurot. Seitsme kuuga on
eelarvest kasutatud 54,4%, kuised kulud on ühtlasel tasemel.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 2,33 mld eurot, muud tegevuskulud 1,49
mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 767,6 mln eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 163,3 mln eurot ehk 7,6%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 89,4 mln eurot ehk 6,4%.
 Finantskulud vähenesid 4,6 mln eurot ehk 35,9%.
Kulude maht 4,7 mld eurot,
kasv 7,2% v.e.a. peamiselt toetuste arvel
660 676 676 671 663 680 686 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

25. Tööjõu- ja majandamiskulude dünaamika järgib
eelmiste aastate trendi, kulude kasv 6,3% v.e.a.
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati seitsme kuuga 767,6 mln eurot ehk 53,6%
eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 626,8 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli
täitmine kõikidest liikidest kokku 722,2 mln eurot, mis moodustas 54,1% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 397,1 mln eurot ehk 2,1% rohkem ja majandamiskuludeks 370,5
mln eurot ehk 11% rohkem kui mullu samal ajal.
87.8 96.9 114.1 116.0 116.3 123.3 113.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

26. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 15,1% v.e.a.
 Investeeringuid tehti seitsme kuuga 201,9 mln eurot ehk 36 mln eurot vähem v.e.a.
 Riigiasutused investeerisid ise 123,4 mln eurot, mis on 24,8% ehk 24,5 mln eurot
rohkem v.e.a.
 Investeeringutoetusi anti 78,5 mln eurot, mis on 43,6% ehk 60,6 mln eurot vähem
v.e.a.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46
2015 32 14 23 17 24 45 47 0 0 0 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6% 7%
35
26
35
26 29 27
44 45 44
51
30
46
32
14
23
17
24
45 47
0 0 0 0 0
5%
4%
5%
4%
4% 4%
6% 7%
6%
7%
4%
7%
5%
2%
3%
2%
4%
6%
7%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

27. Välistoetuste väljamakseid tehtud 245,0 mln eurot
ehk 24,3% plaanitust, suurimad väljamaksete
tegijad PÕM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
38.1
25.7
63.7
51.4
36.7
23.1
6.2
24.3
19.2
23.0
19.7
52.4
25.9
34.4
0
10
20
30
40
50
60
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

28. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 155,4
mln eurot ehk 22,9% ning maaelu ja kalanduse
vahenditest 55,1 mln eurot ehk 36,1%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
155.4
55.1
8.5 14.8 8.6 2.6
22.9
36.1
6.8
44.3
63.5 64.3
0
10
20
30
40
50
60
70
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

29. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht
66,6 mln eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 245,0 mln eurot ehk 24,3% aastaks plaanitust,
mis on 66,6 mln eurot vähem kui mullu, peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete
vähenemise arvelt 36,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi vahenditest oli tänavu 31. juuli
seisuga väljamakseid tehtud 32,1 mln eurot, peamiselt maaelu arengukava meetmed.
 Struktuuritoetuste (2007–2013) arvel on seisuga 31.07.15 tehtud väljamakseid 149,9
mln eurot ehk 43,5% planeeritust, mullu ulatus summa 42,1 mln euroni. Lisaks on tehtud
2014+ perioodi väljamakseid 5,5 mln eurot ehk 1,7% aastaks planeeritust.
 Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse
rakenduskava) on välja makstud 28,6 mln eurot ehk 60,6% aastaks plaanitust (mullu 89,3
mln eurot). Uue perioodi toetusi maksti 26,5 mln eurot ehk 25,1% aastaks plaanitust.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahendite tagasihoidlik kasutamine
(6,8%) on põhjendatud, kuna fondist makstavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused
põllumajandustootjatele ligikaudu 122 mln eurot). Veebruaris maksti välja erakorraline
abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.
 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetusi maksti välja 8,6 mln
eurot ehk 63,5% aastaks planeeritust.
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,6 mln eurot ehk 64,3%
aastaks planeeritust.
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide
kehtiva perioodi toetusi on välja makstud 7,6 mln eurot ehk 54,3% aastaks planeeritust.

30. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused 31. juuli seisuga
 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,7% ja
toetusi välja makstud 91,5% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;
 lõpetatud on 14 186 ja töös 956 projekti, projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 12,1% ja
toetusi välja makstud 5,5 mln eurot ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5
mld eurot.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 98,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK
2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 5,2% ja väljamakseid 3,4%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 97,4% ja 85,3%
ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue perioodi
rakenduskava on veel Euroopa Komisjonil kooskõlastamisel.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Välja on makstud 51,6% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid tehtud on 85,6% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–
2013). Välja on makstud 90,5% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

31. Töötukassa tulud ja ülejääk mullusest väiksemad
seoses töötuskindlustusmakse määrade langetamisega
töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le
 Kuue kuu tekkepõhine ülejääk on 22,4 mln eurot ehk 64,8% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 14,3 mln eurot (39%) väiksem.
 Tänavu aasta kuue kuu tulu on 87,4 mln eurot ehk 49,1% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 12,4 mln eurot (12,4%) väiksem. Tulu vähenemist
mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%lt 2,4%le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid ja eelarvepositsioon 2011-2015
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

32. Töötukassa kuue kuu kulud 65 mln eurot, kasv 3,1%
v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetuse
päevamäärast, tööjõu- ja majandamis- ning aktiivsete
tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 5,5%, (51,5% eelarvest, ülekulu 1,5 pp), tööjõukulud
13,9% (42,2% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 12,4% (35,5% eelarvest),
majandamiskulud 32,4% (47,3% eelarvest) ja töötuskindlustushüvitised 1,6%
(50,7% eelarvest).
 Vähenenud on hüvitised koondamise korral 8,6% (56,1% eelarvest, ülekulu 6,1
pp), hüvitised maksejõuetuse korral 36,9% (eelarvest 24,6%), töötuskindlustus-
hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 5,9% (48,8% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt
makstav sotsiaalmaks 7% (51,3% eelarvest, ülekulu 1,3 pp).
Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal
tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.
 Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 331 eurolt 341 eurole, aga saajate
arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 5225 isiku võrra.
 Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud
75 eurot ja saajate arv 145 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 1585 eurot,
2015.a 1510 eurot), (saajad 2014.a 3376, 2015.a 3231).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on
langenud 2007 eurolt 1963 eurole ja saajaid vähenenud 250 isiku võrra.

33. Töötukassas registreeritud töötute arv 6% (v.e.a.)
väiksem, sh pikaajalisi töötuid 20,4% ja
eesti keelt mittekõnelevaid 7,3% vähem,
kasvanud on puudega töötute hulk 29,5%
TÖÖHÕIVE
 Tänavu juuni lõpus oli registreeritud töötuid 25 935 isikut ehk 1067 töötut (4%)
vähem kui eelmisel kuul ja 1742 töötut (6%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli juuni lõpus 4,1%, 2014. aastal samal
ajal 4,4%.
 Uusi töötuid registreeriti kuue kuuga 31 814 isikut, mis on 569 (1,8%) töötut
rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 2111 isikut (20,7%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 647 (7,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 604
(29,5%) isikut rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid kuue kuuga 34 149 isikut, 2014. aastal samal ajal
38 112 isikut.

34. Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust
suurem, kuid võrreldes eelmise kuuga vähenenud
 Haigekassa esimese poolaasta kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 27,9 mln
eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 10,2 mln eurot negatiivsem.
 Esimesel poolaastal on laekunud tulu 477,9 mln eurot ehk 50% planeeritust.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 474,9 mln eurot, mis on 6,5 mln
üle eelarve. Võrreldes 2014 esimese poolaastaga on tulude maht kasvanud 32
mln eurot ehk 7,2%.
 Kulusid on tehtud 502,7 mln eurot ehk 52,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 36,1 mln eurot ehk 7,7%.
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

35. Tervishoiuteenuste ja
ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksed
ületavad eelarvet 15 mln euroga
 Kuue kuu tervishoiuteenuste kulud kokku on 362,2 mln eurot, sh eriarstiabi
286,5 mln, üldarstiabi 45,6 mln, õendusabi 14,6 mln, haiguste ennetus 3,9 mln
ja hambaravi 11,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi
ja õendusabi arvel kokku 6,6 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 65,1 mln eurot, mis on
63,5% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja
sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad
esimese poolasta eelarvet 8,3 mln euroga.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 55,9 mln eurot, mis on 50% aasta eelarvest.
Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu
kasvus kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine
haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite
sagedasemast kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 4,5 mln eurot ehk 49,7% aasta
eelarvest.

36. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

37. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
aasta algusest 3,6% ja 6,2% v.e.a.
 Juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,44 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,05 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373,4 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 5,3 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 94,4 mln eurot ehk 8,2% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 6 mln eurot ehk 31,5% v.e.a.
368.1 373.4
1,167.4 1,066.5
-8.1%
-3.6%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 juuli 2015 juuli
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

38. Valitsussektori kuue kuu nominaalne eelarve
puudujääk oli 0,33% SKPst ehk 67,3 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

39. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 PÕM – Põllumajandus-
ministeerium;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.