3. • ELis kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on
majandususaldus kevadkuudel veidi nõrgenenud;
• Eestis alanes mais kindlustunne märgatavalt teeninduses,
kuid paranes ehituses, mujal on olukord stabiilne;
• Majandus kahanes I kvartalis 1,4%, kuid SKP nominaalne
maht kujunes kevadel oodatust vaid veidi väiksemaks ;
• Palgatulu kiire kasv jätkub eelmise aasta teise poolega
samas tempos; aprillis kasvas Maksuameti andmetel
töötajate agregeeritud palgatulu 8,3%;
• Jaemüügi mahu kasvutempo püsib 6% lähedal;
• Aastane inflatsioon mais 0,1%; toiduainete odavnemise
ning langevate impordihindade tõttu on inflatsioon madal;
• Eksport pöördus I kvartalis kasvule (1,4%) tugeva teenuste
ekspordi tõttu, samas kaupade eksport oli väikses languses.
Lühikokkuvõte
4. Majanduskasv on EL riikides ebaühtlane
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aegrida
7. SKP reaalkasvu mõjutas lisaks lisandväärtuse langusele
(1,2%) ka neto-tootemaksude negatiivne panus
8. Panused majanduskasvu (pp)
Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4
Mäetööstus +0,2
Info ja side +0,1
Avalik haldus +0,1
Meelelahutus ja vaba aeg +0,1
Laondus ja veondus -0,8
Ehitus -0,4
Energeetika -0,4
Primaarsektor -0,3
Neto-tootemaksud -0,4
18. Mittemaksulisi tulusid laekus mais 81,4 mln € (5,8% eelarvest).
Viie kuuga on laekunud 461 mln € ehk 33,1% eelarves kavandatust, mida
on väiksemate välistoetuste ja finantstulude tõttu 30,4% vähem kui
möödunud aastal
20. Riigieelarve kuludeks kasutati 5 kuuga 39,9% plaanitust
• 2014. aasta viie esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest
kuludeks 3,3 miljardit eurot ehk 10,9% enam kui aasta
varem.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
21. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 41,7%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati mai kuu lõpuks kokku 501 mln eurot ehk
41,7% eelarvest (mullu 462 mln eurot, mis moodustas eelarvest 38,4%).
• Tööjõukuludeks kasutati viie kuuga 269 mln eurot.
• Majandamiskulusid kasutati 232 mln eurot.
22. Peamised sotsiaalkulud 39,8% plaanitust
• 2014. a viie kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,3 mld eurot ehk 39,8%
plaanitust. Mai kulude kasutamine 265,2 mln eurot.
• Ülekulu ja põhjused:
• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3,6 protsendipunkti-
hooajalisus, I poolaastal on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid, suvel vähem.
• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 1,97 protsendipunkti- prognoositust suurem
saajate arv.
• Alakulu ja põhjused:
• 1) prognoositust väiksem saajate arv :
• - eripensionid: riigikontroll 4,5; riigikohus 10,2; prokurörid 6; I ja II astme kohtunikud
13,1; parlamendipensionid 1,3 ja piirivalvurid ning politseinikud 2 protsendipunkti;
• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,3 ja
asendusteenistujate eest 16 protsendipunkti;
• - vanemahüvitis 2,4; puuetega inimeste igakuulised toetused 1 protsendipunkti;
• 2) riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 6,4 protsendipunkti- II
sambaga liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate
ning vanemahüvitise saajate arv);
• 3) vajaduspõhine peretoetus 41,7,3 protsendipunkti - 2014. aasta alguses kasutatakse
eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.
• 4) töötutoetus 2,5 protsendipunkti - prognoositust suurem tööhõive.
23. Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,8%
• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 93,4 mln eurot (7,8%).
• Kulude kasvu % ja põhjused:
• 1) pensionid 5,9% - pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus ning saajate
arvu suurenemine;
• 2) ravikindluskulud 7,5% - suurem sotsiaalmaksu laekumine;
• 3) riigi poolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 28,8% - riigipoolse panuse ja
liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus;
• 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 10,1%;
ajateenijate eest 2,2% ja asendusteenistujate eest 38,3% - sotsiaalmaksu maksmise
aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;
• 5) töötutoetus 6,4% - päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole;
• 6) vanemahüvitis 3,8% - töötasu alamäära tõus;
• 7) universaalne peretoetus 3,7%, puuetega inimeste igakuulised toetused 1,4% - saajate
arvu suurenemine.
• Kulude vähenemise % ja põhjused:
• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 30,9%- tööhõive kasv.
• 2) vajaduspõhine peretoetus 100% - eelmisel aastal tehtud ettemaksu kasutamine.
24. Peamised sotsiaalkulud (5 kuu) I
5 kuud (mln eur) Mai (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 361,0 74,7 40,2%
Pensionikulu (I sammas) 618,2 125,9 40,7%
Peretoetused 42,1 8,5 40,6%
Vanemahüvitis 67,3 13,5 39,3%
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
24,2 5,3 40,6%
25. Peamised sotsiaalkulud (5 kuu) II
5 kuud (mln eur) Mai (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 34,4 7,0 39,9%
Töötutoetus 4,0 0,71 39,1%
II sammas 137,5 29,5 35,3%
26. Investeeringud
Aasta esimese viie kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 128,5 mln eurot,
18,6 % eelarvest.
Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga investeeringute tegemise aeglasem
tempo tuleneb välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel.
Struktuuritoetuste 2007-2013 rakendamise periood on faasis, kus projektid
hakkavad järkjärguliselt lõppema, tööde mahud vähenema. Mahukatele
taristuprojektidele on üldiselt iseloomulik viimase lepingumaksega viivitamine,
kuniks tööd (tihti ka garantiitööd) on lõpetatud, mis võib projektide lõikes
kumulatiivselt põhjustada märgatava lünga maksetes.
27. Välistoetuste väljamaksed oli maikuus protsentuaalselt
suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
28. 31.05.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud
maaelu ja kalanduse välistoetused
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
29. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 27,5% aastaks
planeeritust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 31.05.14 27,5% protsenti plaanitust ehk
247,6 miljonit eurot. Seda on 36,2 miljolit eurot vähem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb
struktuuritoetuste (vähenemine 50,0 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetuste (programmperioodi 2007-2013) arvel on seisuga 31.05.14 tehtud väljamakseid
145,6 miljonit eurot, ehk 29,0% planeeritust (2013. aastal – 195,6 miljonit eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 80,2 miljonit eurot,
ehk 62,9% planeeritust (2013. aastal – 78,5 miljonit eurot). PÕM prognoosib maaelu ja kalanduse
toetuste 2014. aasta eelarve ületaitmine.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine
(2,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne
pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste
väljamaksete tase on 4,6 miljonit eurot ehk 28,2% planeeritust.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,9 miljonit eurot, ehk 45,4% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 4,3 miljonit eurot, ehk 34,4%
planneritust.
30. Välistoetuste kasutamine programmperioodil
Struktuuritoetused.
• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 31.05.14 seisuga
projekte heaks kiidetud 97,8% ja väljamakseid tehtud 80,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest
(3,4 miljardit eurost).
• Kõigest fondipõhisest sihttasemest on juba 2014. aasta sihttase (N+2) täidetud ning sihitakse 2015. aasta
näitajaid. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.
• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on maikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
105,3 % ja väljamakseid tehtud 92,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot).
Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite
kasutamisega (meetmete eelarve ümbertõstmine on kooskõlastamisel).
• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 104,5 % ja 66,0%
ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab
perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009-2014).
Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 19,0% perioodiks määratud vahenditest
(45 miljoni euro). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspäärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll
valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on
68,4% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni euro).
Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja
väljamakseid tehtud 64,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljoni eurost).
Väljamakseid uue 2014-2020 programmperioodi vahenditest tehtud ei olnud.
31. Haigekassa
Haigekassa 4 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 31,2 mln eurot.
Nelja kuu tulem on 9,5 miljonit planeeritust negatiivsem.
Tulusid on laekunud 287,7 mln eurot ehk 31,8% aasta eelarvest. Kulusid on
tehtud 316,1 mln eurot ehk 34,9% aasta eelarvest.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 1,6 mln eurot
vähem. Kulud ületavad 4 kuu eelarvet 7,9 mln eurot.
Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 7,9%
ning kulud kasvanud 9,9%.
32. Haigekassa
Tervishoiuteenuste kulud olid 230,7 mln eurot ehk 34,9% eelarvest, sh
eriarstiabi 185,6 mln, üldarstiabi 27,5 mln, õendusabi 8,1 mln, hambaravi 7,2
mln ja haiguste ennetamise kulud 2,3 mln eurot.
4 kuu eelarve on ületatud eriarstiabis, ajutise töövõimetuse hüvitistes ja
tervise edendamise kuludes.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 39,3 mln eurot ehk
40,8% eelarvest. Kulud ületavad 4 kuu eelarvet 2,4 mln euro võrra. Eelarve on
planeeritud arvestades sesoonsust haigestumises.
Ravimite hüvitiste kulud on 35,5 mln eurot ehk 32,2% eelarvest. Ravimite
hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam
kasvanud retseptide arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2,7 mln eurot ehk 30,4% aasta
eelarvest.
33. Töötukassa
• 2014. a nelja kuu tekkepõhine ülejääk on 20,7 mln eurot ehk 37,7%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. a tulem
7,8 mln eurot (60,3%) suurem.
• Käeoleva aasta nelja kuu tulud on 65,5 mln eurot ehk 32,5%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 3,6 mln
eurot (5,8%) suurem.
Kuised tulemid 2011-2014
34. TöötukassaKULU
2014. a nelja kulu on 44,8 mln eurot ehk 30,6% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on kulu 4,2 mln eurot (8,6%) väiksem.
Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja % 2014. aasta eelarvest:
• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 19,2%, (37,9% eelarvest),
maksejõuetuse korral 33,2% (eelarvest 28,7%); töötuskindlustushüvitistelt
arvestatud sotsiaalmaks 7,2% (34,7% eelarvest), töötutoetus 5,9% (31,3% eelarvest),
tööjõukulud 11,4% (28% eelarvest) ja majandamiskulud 11,6% (21,8% eelarvest).
• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,8% (34,1% eelarvest), erijuhtudel riigi
poolt makstav sotsiaalmaks 17,1% (34,2% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed
36,5% (21,5% eelarvest) ja muud kulud 19,4%.
Kulude muutuste põhjused
• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on
kasvanud saajate arv 131 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud
1 495 eurolt 1603 eurole.
• Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on suurenenud, sest kasvanud on saajate
arv 89 isiku võrra ning keskmine hüvitis tõusnud 1854 eurolt 1969 eurole.
• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3 884
isikule vähem, kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole,
mille tõttu suurenes toetuse kulu.
• 2014. a nelja kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 302 eurolt 325 eurole, kuid saajate arv on
vähenenud 677 isiku võrra.
35. Töötukassa
• TÖÖHÕIVE
• 2014. a aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 32 662 isikut ehk 2 761 töötut
(7,8%) vähem kui eelmisel kuul ja 9 138 töötut (22%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli aprill lõpus 5,1%, 2013. aastal
samal ajal 6,6%.
• Uusi töötuid registreeriti nelja kuuga 22 822 isikut, mis on 2 993 (13,1%)
töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 791 (14,9%) töötut
vähem võrreldes eelmise kuuga.
• Töötuna arveloleku lõpetasid nelja kuuga 24 133 isikut, 2013. aastal samal
ajal 24 345 isikut.
37. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus mai lõpuks 1,3
miljardi euroni
• 2014. aasta mai lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,34 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 0,97 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 79 mln eurot ehk 5,6%.
38. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014
• 2014. aasta aprilli lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 109,5 miljonit eurot (0,55% SKPst).
• Sealjuures oli Keskvalitsus puudujäägis 167,8 miljoni euroga ja Sotsiaalkindlustusfondid 9,2 miljoni
euroga, Kohalike omavalitsuste ülejääk ulatus aga 67,5 miljoni euroni.
