3. Lühikokkuvõte
• EL-is kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on
majandususaldus veidi nõrgenenud
• Eestis alanes juulis kindlustunne teeninduses, kuid
paranes tööstuses, mujal on olukord stabiilne
• II kvartalis suurenes SKP eelmise kvartaliga 0,5% ja
aastatagusega võrreldes 2,2%, kuid hinnang on uuendatud
aegrea alusel
• Palga ja hõive kasvud kiirenesid juulis
• Inflatsioon oli juulis 0,4%-lises languses peamiselt
toiduainete (puu- ja köögivilja) odavnemise tõttu.
• Juunis pöördus kaupade eksport 1%-lisele kasvule
masinate ja seadmete ning kütuste väljaveo suurenemise
tõttu.
7. Panused majanduskasvu (pp)
Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4
Mäetööstus +0,2
Info ja side +0,1
Avalik haldus +0,1
Meelelahutus ja vaba aeg +0,1
Laondus ja veondus -0,8
Ehitus -0,4
Energeetika -0,4
Primaarsektor -0,3
Neto-tootemaksud -0,4
15. Mittemaksulisi tulusid on seitsme kuuga laekunud 712,2 miljonit eurot
(51,1% eelarvest).
Laekumine vähenes 21,8% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu.
17. Riigieelarve kuludeks kasutati 7 kuuga
53,7% plaanitust
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014
656 600 638 642 604 622 631
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2014. aasta seitsme esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 4,39 miljardit eurot
ehk 4,1%enam kui aasta varem.
mln EUR
2014 2013 2012
18. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 54%
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
88.0 100.6 101.1 104.7 106.5 110.7 110.9
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
2014 2013 2012
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 7 kuuga kokku 722 mln eurot ehk
54% eelarvest (mullu 664 mln eurot, mis moodustas eelarvest 56%).
• Tööjõukuludeks kasutati poole aastaga 388 mln eurot, mis moodustas
eelarvest 58%.
• Majandamiskulusid kasutati 334 mln eurot, mis moodustas eelarvest 50%.
19. Peamised sotsiaalkulud 56,4% plaanitust
• 2014. a seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1 827 mln eurot ehk 56,4%
plaanitust (alakulu 1,9 protsendipunkti (pp)). Sealhulgas oli tuludest sõltuvate
sotsiaalkulude (ravikindlustus, II sammas) täitmine 707,7 mln eurot ehk 55,3%, alakulu 3
pp. Juuli kulude kasutamine oli 272,3 mln eurot.
• Ülekulu ja põhjused:
• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 3,6 pp, rahvapensionid ja lisad 2,1 pp, kuna
saajate arv oli prognoositust suurem.
• Alakulu ja põhjused:
• 1) prognoositust väiksem saajate arv :
• - pensionid: riigikontroll 5,8 pp; riigikohus 13,8 pp; prokurörid 8,3 pp; I ja II astme
kohtunikud 17,7 pp; piirivalvurid ning politseinikud 2 pp;
• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,8 pp;
asendusteenistujate eest 17,6 pp ja ajateenijate eest 3,4 pp;
• - vanemahüvitis 3,3 pp; puuetega inimeste igakuulised toetused 1,1 pp;
• 2) riigi kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 6,8 pp – II sambaga liitujate
prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate ning vanemahüvitise
saajate arv);
• 3) vajaduspõhine peretoetus 20,2 pp – 2014. aasta alguses kasutati eelmisel aastal tehtud
ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.
• 4) töötutoetus 4,2 pp – prognoositust suurem tööhõive.
• 5) ravikindlustuskulu 1,5 pp – prognoositust väiksem sotsiaalmaksu laekumine.
• Riikliku pensionikindlustuse ja peretoetuse eelarve täitmine on graafikus.
20. Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,7%
• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 130,4 mln eurot (7,7%).
• Kulude kasv protsentides ja kasvu põhjused:
• 1) pensionid 5,9% – pensioniindeksi, pensionide tulumaksuvabastuse tõus ja saajate arvu
suurenemine;
• 2) ravikindluskulud 5,7% – suurem sotsiaalmaksu laekumine;
• 3) riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 30% – riigipoolse panuse, liitujate
arvu suurenemine ja keskmise palga tõus;
• 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 10,5%;
ajateenijate eest 1,3% ja asendusteenistujate eest 54,9% – sotsiaalmaksu maksmise
aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;
• 6) vanemahüvitis 4,1% – töötasu alamäära tõus;
• 7) universaalne peretoetus 3,1% – 1. juulil 2013 jõustus lapsetoetuse tõus kolmanda ja
järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmikute sünnitoetus tõusis 1000
euroni lapse kohta;
• 8) puuetega inimeste igakuulised toetused 1,8% – saajate arvu suurenemine.
• Kulude vähenemine protsentides ja vähenemise põhjused:
• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 18,3% – tööhõive kasv.
• 2) vajaduspõhine peretoetus 49% – eelmisel aastal tehtud ettemaksu kasutamine.
• Töötutoetuse kulu jääb võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku.
21. Peamised sotsiaalkulud (7. kuu) I
7 kuud (mln eurot) Juuli (mln eurot) Plaanitust
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
Ravikindlustus 509,9 74,7 56,8%
Pensionikulu (I sammas) 874,9 129,5 57,5%
Peretoetused 59,7 9,3 57,6%
Vanemahüvitis 94,3 13,6 55,0%
Puuetega inimeste
34,1 4,9 57,2%
igakuised toetused
0
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
mln EUR
Periood: 2009-2014. a jaanuar-juuli
2009 2010 2011 2012 2013 2014
22. Peamised sotsiaalkulud (7. kuu) II
Periood: 2009-2014. a jaanuar-juuli
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012 2013 2014
7 kuud
(mln eurot)
Juuli (mln eurot) Plaanitust
250
200
150
100
50
0
mln EUR
Erijuhtude sotsiaalmaks 47,9 6,6 55,7%
Töötutoetus 5,5 0,69 54,2%
II sammas 200,7 33,1 51,5%
23. Investeeringud
5%
35
8%
4%
26
6%
5%
35
6% 6%
6%
4% 4% 4%
26 29 27
3%
9%
10%
11% 11%
11%
6%
22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
14%
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 35 26 35 26 29 27 44 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 0% 0% 0% 0% 0%
16%
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
• 7 kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 223 mln eurot ehk 32,3% eelarvest. Eelmise
aasta seitsme kuu täitmine oli 40,6%.
• 2014. aasta madalam investeeringute eelarve ning tagasihoidlikum eelarve täitmine
võrreldes 2013. aastaga tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise
vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020
vahendite kasutamine on alles algusjärgus.
24. Välistoetuste väljamaksed olid 31.07.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad
Rahandusministeeriumi (59,1%) ning Justiitsminiusteeriumi (50,2%) valitsemisalas.
Järgmine on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (36,8%).
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
47.7
53.8
92.3
148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4 44.5 12.3
300
250
200
150
100
50
* Riigikantselei, Riigikohus, KM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
68.1
23.4
5.8 13.5
5.7
32.0
34.3
36.8
34.0 35.4
29.8 30.4
46.2
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
0
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SiM (julgeolek) SOM ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
25. 31.07.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud
maaelu ja kalanduse välistoetused
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
591.7
138.5
700
600
500
400
300
200
100
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
112.4
36.1
16.2 4.2
192.0
89.2
2.8
17.9 5.8 2.4
32.5
64.4
2.5
49.6
35.6
57.8
70
60
50
40
30
20
10
0
0
Struktuuri-toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
26. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed
34,5 protsenti 2014. aastaks planeeritust
• Välistoetusi koos ettemaksetega oli makstud juuli lõpuks 34,5% protsenti plaanitust ehk
310,2 mln eurot. Seda on 84,4 mln eurot vähem kui aasta varem, sh 2007–2013 struktuuritoetuste
väljamaksete vähenemise arvelt 91,9 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL)
programmiperioodi lõpuaastatega: nii projektide lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide
menetlemise ja väljamaksmise ajagraafikuga. Väljamakseid uue 2014–2020
programmiperioodi vahenditest 31.07.2014 seisuga tehtud ei olnud.
• Struktuuritoetuste 2007.–2013. aasta programmiperioodi arvel on juuli lõpu seisuga tehtud
väljamakseid 192,0 mln eurot ehk 38,2% planeeritust (2013. aastal 283,9 mln eurot). Lõpetatud on
13 385 ja töös 1241 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning
haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.
• Maaelu ja kalanduse toetusi 2007.–2013. aasta programmiperioodist on välja makstud 89,2 mln
eurot ehk 70,0% planeeritust (2013. aastal 92,4 mln eurot), seejuures oli maaelu arengukava
vahendite väljamaksete täitmine 71,3%.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine
(2,5%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne
pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete
tase on 5,8 mln eurot ehk 35,6% planeeritust.
• Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,4 mln eurot ehk 57,8% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 6,0 mln eurot ehk 48,6%
planeeritust.
27. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused
• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel kokku oli juuli lõpuks projekte heaks
kiidetud 97,9% ja toetusi välja makstud 82,1% perioodiks määratud vahenditest (3,4 mld eurot).
• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine:
2014. aasta sihttasemed on kõikides rakenduskavades ja fondides saavutatud ning sihiks on 2015.
aasta sihttasemed.
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oli Eesti 2014. aasta 31. mai seisuga Euroopa Komisjoni
tehtud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (74,55%), eespool on Portugal (77,86%)
ja meile järgneb Leedu (74,41%).
• Mõne struktuuritoetuste meetme täitmise väljamaksetempot, hetkeseisu ja prognoosi arvestades on
tõenäoline, et muutusi tegemata jääks Euroopa Liidu vahendeid 2015. aasta lõpuks kasutamata.
Arvestades rakenduskavade eesmärke ja indikaatorite sihttasemete täitmist, kulukohustuste ja
väljamaksete seisu ja prognoose, ning lähtudes riigi eelarvestrateegia ja Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi prioriteetidest, otsustati tänavu valitsuskabineti nõupidamistel 12. juunil ning 10.
juulil välistoetused ümber suunata prioriteetsete suundade vahel.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas oli juuni lõpul projekte heaks
kiidetud 99,5% ja väljamakseid tehtud 93,4% perioodiks määratud vahenditest (723,7 mln eurot).
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oli Eesti juuni lõpul Euroopa Komisjoni tehtud MAK
toetuste väljamaksete tempolt kuue liikmesriigi seas, kes on 95% tasemeni jõudnud. Pärast 95%
täitumist Euroopa Liit meile enam vahemakseid ei tee, vaid ainult programmi sulgemise lõppmakse.
28. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
• Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 91,8% ja
69,1% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 mln eurot).
• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine. Maaelu
arengukava toetuste kasutamisel on juba 2014. aasta sihttasemed saavutatud ning sihitakse
2015. aasta näitajaid.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 21,7% perioodiks määratud
vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärane olukord, kuna
taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
Šveitsi–Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete
tase on 70,2% perioodiks määratud vahenditest (ligikaudu 28 mln eurot).
Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte on heaks kiidetud 100% ja
väljamakseid tehtud 67,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 mln eurot).
29. Haigekassa
20
10
0
-10
-20
-30
-40
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Haigekassa 6 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 23,5 mln eurot.
Puudujääk on I poolaasta eelarvest 6,8 miljonit suurem. Negatiivsema tulemi on
põhjustanud planeeritust väiksem sotsiaalmaksutulu laekumine ning ajutise
töövõimetuse hüvitiste eelarve ületamine.
Tulusid on laekunud 445,9 mln eurot ehk 49,4% aasta eelarvest.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 4,5 mln eurot
vähem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku
suurenenud 29,8 mln eurot ehk 7,2%.
Kulusid on tehtud 466,6 mln eurot ehk 51,5% aasta eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 42,5 mln eurot ehk 10%.
30. Haigekassa
Tervishoiuteenuste kulud olid 337,5 mln eurot ehk 51% eelarvest, sh
eriarstiabi 270,4 mln, üldarstiabi 40,95 mln, õendusabi 11,95 mln, hambaravi
10,3 mln ja haiguste ennetamise kulud 3,9 mln eurot. Ületatud on eriarstiabi
eelarve, tegemist on sesoonse kõikumisega kuludes.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 56,5 mln eurot ehk
58,7% eelarvest. Kulud ületavad 6 kuu eelarvet 2,6 mln euro võrra. Põhjuseks
prognoositust suurem keskmise palga kasv ning töötavate kindlustatute arvu
ja sünnituslehtede arvu kasv.
Ravimite hüvitiste kulud on 53,9 mln eurot ehk 49% eelarvest. 100%-liselt
kompenseeritavate ravimite korral on oluliselt kasvanud retseptide arv, kuid
langenud retsepti keskmine maksumus. See tuleneb peamiselt soodsamate
geneeriliste ravimite kasutuselevõtust.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 4,1 mln eurot ehk 46% aasta
eelarvest.
31. Töötukassa
Kuised tulemid 2011–2014
40
35
30
25
20
15
10
5
0
• 2014. a kuue kuu tekkepõhine ülejääk on 37,2 mln eurot ehk 67,8%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. a tulem
13,8 mln eurot (59,2%) suurem.
• Käeoleva aasta kuue kuu tulud on 99,7 mln eurot ehk 49,5%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 5,3 mln
eurot (5,6%) suurem.
16
14
12
10
8
6
4
2
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
32. Töötukassa
2014. a kuue kuu kulu on 62,6 mln eurot ehk 42,7% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on kulu 8,5 mln eurot (12%) väiksem.
Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest
• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 16,9%, (55,2% eelarvest, ülekulu 5,2
pp) ja maksejõuetuse korral 39,5% (eelarvest 43,2%), tööjõukulud 10,5% (43%
eelarvest).
• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 4,3% (45,6% eelarvest),
töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 1,9% (44,6% eelarvest),
erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 18,2% (48,8% eelarvest), aktiivsed
tööturumeetmed 39,7% (31,5% eelarvest), majandamis- ja muud kulud 13,6% (47,7%
eelarvest).
• Töötutoetus jääb võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku (44,9% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused
• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on
kasvanud saajate arv 180 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on
tõusnud 1 481 eurolt 1 574 eurole.
• Kuigi keskmine hüvitis on vähenenud 2017 eurolt 1975 eurole, suureneb hüvitis
tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 212 isiku võrra.
• 2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust on välja
makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7 271 isikule vähem.
• 2014. a kuue kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 305 eurolt 331 eurole, kuid saajate arv on
vähenenud 2402 isiku võrra.
33. Töötukassa
• TÖÖHÕIVE
• 2014. a juuni lõpus oli registreeritud töötuid 27 677 isikut ehk 1711 töötut
(5,8%) vähem kui eelmisel kuul ja 7733 töötut (22,2%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
• Registreeritud töötute osatähtsus tööjõus oli juuni lõpus 4,4%, 2013. aastal
samal ajal 5,6%.
• Uusi töötuid registreeriti kuue kuuga 31 245 isikut, mis on 3804 töötut
(10,8%) vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 383 töötut (9,5%)
vähem võrreldes eelmise kuuga.
• Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 5019 isikut (33%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 3393 isikut (27,7%) vähem, kuid puudega töötuid
23 isikut (1,3%) rohkem.
• Töötuna arveloleku lõpetasid kuue kuuga 42 982 isikut, 2013. aastal samal
ajal 40 296 isikut.
35. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus
juuli lõpuks 1,54 miljardi euroni
-2.5%
1,055 1,167
10.0%
8.0%
6.0%
4.0%
2.0%
0.0%
-2.0%
-4.0%
-6.0%
-8.0%
2,000
1,800
1,600
1,400
1,200
1,000
800
600
400
200
• 2014. aasta juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,54 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,17 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 0,12 mld euro
võrra ehk 8,4%.
361 368
8.4%
-10.0%
0
2013
lõpp
2014 juuli
mln EUR
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv kogureservi muutus (%)
